Janika Aavamägi

Kas Eesti on Põhjamaa riik? Selle üle võib vaielda veel pikalt aga kuidas läheb eestlastel Põhjamaade meistrivõistlustel, selgub juba laupäeval, kui Islandil leiavad aset Põhjamaade meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Ela omadele kaasa, finaalid algavad Eesti aja järgi kell 20.00!

Loodetavasti tuleb ka otseülekanne!

Indrek Otsus Eesti meistrivõistlustest: “kui teile tundub, et kohtunikud teevad liiga, siis valige teine spordiala”

Indrek Otsus: Taas alustan virisemisega, et teatud aladel on võistlejate arv “katastroofiliselt” kokku kuivanud. Loodan, et jutumärkide kasutamine on veel õigustatud… Miks on kriis tabanud kulturismi, miks ei ole populaarsust kogunud fitness, miks ei saanud asja atleetfitnessist? Tegemist on nõudlike aladega, kus edu aluseks on aastaid kestev tõsine treening. Ja, mis peamine, on juurde tekkinud teisi valikuid. Selge, et võistlusspordis tuleb kõigil aladel vaeva näha (ja sünnipärast andekust omada) aga näiteks ranna- ja bikiinifitnessis on eduvõimalus ehk kiirem tulema. Võimalik, et inimeste valikutes peegeldub tänapäeval üha enam leviv mõttemall— kõike kergelt ja kiirelt.

Aga võibolla uued alad lihtsalt meeldivad rohkem, nii tegijaile kui publikule. Kõik ei taha olla “kulturismikollid”… Arvan, et just see seletus on väga tõsiselt võetav. Tuleb tunnistada, et aeg läheb edasi, moed muutuvad. On selles midagi halba? Üldsegi mitte! See on asjade loomulik käik ja ka EKFL ei saa kunstlikult “saurustele” õhku sisse puhuda. Nii on.

Vabandan, kui kedagi häirib, et edaspidi kasutan vaid eesnimesid aga täisprotokoll on kättesaadav (lae alla võistluste protokoll).

Kaks ala, fitness ja naiste physique, olid esindatud ühe sportlasega, mis teha. Kiitust väärivad aga mõlemad! Lisanna on uus nimi meie fitnessistide hõredates ridades. Debüüdi kohta oli esitus korralik, nii keha kui ka vabakava ringis. Selge, et arenguruumi on mõlemas ja aega on ka- tegemist ju alles 18 aastase neiuga. Jään huviga ootama.

Kuhugi pole kiiret ka Estal, taset ja tahtmist jagub kadestamisväärselt!

Rannafitness on segane värk! Võistlusmääruste järgi tuleks selle ala puhul alla hinnata nii liigne lihasmass kui liigne kuivus. Meie võistlejaid vist kumbki viga ei kollita. Mis maailmas toimuma hakkab, näitab tulevik. Tundub aga, et järjekindlust hindamises ei ole ka rahvusvahelisel tasandil. Ehk peaks juhinduma faktist, et rannafitness “sünnitati” soovist anda võistlemisvõimalus neile, kes (veel) ei ole tasemel üles astumaks klassikalises kulturismis. Vähemalt nii väitis IFBB peakohtunik Pawel Filleborn seminaril Tallinnas.

Minu arust sobisid kõik meie võistlejad, 3 juuniori ja 6 meest, rannafitnessi raamidesse. Nalja ei tulnud keegi tegema. Oli mõistlik tase, vähemalt kehalise poole pealt. Küll vajab lihvimist lavaline esitlus. Võitjad, Kaido (juuniorid) ja Rodion, olid selge punktivahega. Ma ei imesta, kui rannafitnessis kerkib lähiaastatel esile Eesti sportlane, kes osutub edukaks ka rahvusvaheliselt. Sedavõrd prognoosimatu on suund, mille see ala võtab. Samuti kohtunike maitse.

Tore, et body-fitness pole välja surnud: võistlema tuli 2 naist. Ja ei sure ka, sest lavale astus ka 2 juuniori. Nali naljaks aga mõlemad naised, Gea ja Reele, näitasid (meie mõistes) korralikku ettevalmistust. Kohtunike häältega 5 : 2 tunnistati võitjaks Reele. Juunioride seas oli Mariliis kindlalt parem oma konkurendist.

“Bikiinifitness on kujunenud päästerõngaks neile, kelle edevus on suurem, kui soov jõusaalis vaeva näha. Väga kenad naisterahvad kõik…aga, mis siin spordiga pistmist on…”

Karmid sõnad, mis on pärit minu kahe aasta tagusest EMV kommentaarist. Ausalt öeldes, isegi piinlik pisut aga õnneks on nende aastatega neiud-naised oluliselt edenenud. Isegi sedavõrd, et kõrged kohad rahvusvahelistelt võistlustelt koju toodud. See on asi, mida siis küll ennustada ei osanud.

Oodatult oligi bikiinifitness osavõturohkeim ala, 3 juuniori ja 22 naist, kes jagunesid üpris võrdselt nelja pikkusklassi vahel. Taseme üle ei “julge” ma enam nuriseda. Küll aga mõne võistleja puhul näen mõistlikumaks valikuks edaspidi siiski body-fitnessi. Ei võta siinkohal rasket ülesannet võistlejaid pikemalt arvustada, tõden vaid, et vaatamata mitme parema sportlase puudumisele (MM Kanadas), jätkus ikkagi ühtlast taset ja konkurentsi.

Kuigi kohtunike hinnangud kõikusid mitmel puhul laiades piirides, tulid 4 võitjat lõpuks välja päris selge vahega: Laura (juuniorid), Kristina (-166 cm), Ellen (-169 cm) ja Cärolin (+169 cm). Vaid kõige lühemas klassis (-160 cm) oli Regina võit kõige napim.

Oma klassi puhtalt võitnud Kristina tegi sama ka absoluutkategoorias. Ühinen täielikult kohtunike arvamusega. Kristina on hea näide, et paraja lihasettevalmistuse kõrval saab määravaks meeldiv ja loomulik esitlus. Just viimases komponendis näen paljude sportlannade puhul puudujääke, kohtab ülepingutatud hoiakud, ebaloomulikku liikumist. Seda aga annab õnneks lihvida.

Kulturismist juttu alustades, pean tunnistama, et mulle jääb arusaamatuks, miks kaovad ära noorte ja juunioride klassis võistlemist alustanud sportlased!? See tendents kestab aastaid.

Ma ei räägi sellest, et harva tuleb ette silmatorkavalt andekaid noori. Andekaid leidubki vähe, see on loomulik. Kurb on see, et hiljem meeste klassis lihtsalt enam ei võistelda. Mõistagi pean silmas eelkõige klassikalist kulturismi. Et “päris” kulturismimõõdus mehi meil napib, on arusaadav.

Kolme noormehe konkurentsis näitas Tauri aastaga edasiminekut ja vahetas mulluse neljanda koha esimese vastu.

Juunioride seas (5 võistlejat), oli klass omaette Rainer. Tase oli kraadi võrra parem, kui kevadel. Head proportsioonid, väga hea vorm. Jalad olid “järgi tulnud”. Ette rutates ütlen, et absoluutkategoorias saavutatud 3. koht oli igati teenitud. Ehk isegi nende võistluste üks suuremaid positiivselt üllatajaid!

Tore, et ka teise kohaga lõpetanud Edgar oli tublisti taset tõstnud. Oma kompaktse kehaga kaldub ta pigem kulturismi kui klassika poole. Lihasmassiga sammu edasi astunud Edmund (4.koht) jäi nõksu pehmeks, et kõrgemale tõusta ja nii jäi medal Sten Richardile.

Mehi kulturiste kogunes 8 ühikut, neist seitse sisuliselt (ja viis formaalselt) klassikud. Võib ju veelkord ohata, et miks nii vähe aga mis teha, sest korraga jäid mängust välja Rückenberg, Vähi ja vennad Kuusnõmmed.

Aga ikkagi oli, mida vaadata. Näiteks klassikute konkurents. Kui viis meest lavale astusid, oli paugu pealt selge, et selge pole midagi. Asja tegi (kohtunike jaoks) segasemaks vajadus reastada niivõrd erineva kehatüübi ja pikkusega atleete. Ja kui viis meest lavalt ära saadeti, oli minu arust kõigil reaalne võimalus esikolmikus lõpetada.

Jagunesid kohad, kuidas lõpuks jagunesid aga tasemevahed olid väga väikesed, kellel parem vorm, kellel lihasmass või “raam”. Sellisel juhul ongi huvitav vaadata kohtunike hinnanguid. Ja mul ei ole ühelegi kohtunikule midagi ette heita, maitsed on erinevad.

Lõpuks selge punktivahega võitnud Olegi keha pidasid parimaks kaks kohtunikku ja tervelt viie kohtuniku arvates oli ta teine. Aga sellest piisas, sest kehvemaid kohti ei olnudki. Teiseks jäänud Peep teenis koguni kolm esikohta aga samas ka kaks neljandat ja koguni ühe viienda koha. Tuleb tunnistada, et sellist kõikumist esineb kulturismis harva. Kolmanda koha mees Mihkel oli kahe kohtuniku arvates parim aga sai ka kaks neljandat kohta. Nii et, segane lugu.

Eks igaüks saab nõustuda või mitte nõustuda lõpptulemusega. Olen ikka võistlejatele öelnud ja teen seda ka siin: kui teile tundub, et kohtunikud teevad liiga ja elate tõsiselt üle oma ebaõnnestumist, siis valige teine spordiala. Selline, kus tulemus on objektiivselt mõõdetav. Kulturism ja fitness jäävad alati subjektiivseks ja sportlane on kohtunike meelevallas.

Kuueteistkümnes absoluutne meistritiitel Otile tuli mäekõrguse ülekaaluga ja ennustan (väga tänamatu tegevus, teatavasti…), et vähemalt lähema viie aasta jooksul see rida jätkub.

Ott oli enda kohta kerge ja see tähendas (antud juhul) üht- vorm oli terav ja lihaseseisund (pumbatus, sooned) täpselt ajastatud. Seda nimetatakse kogemuseks. Järjekordne näide sellest, kuidas terav vorm teeb suureks.

Mõtlemiseks: kas Ott saaks endale lubada seda, et võistluskaal iga aastaga 1 kg väheneks? Hea küsimus. Kui väiksema kaaluga käib kaasas teravam vorm, siis pole hullu. Kui vormi enam reaalselt paremaks ei saa, siis kaalukaotus kasuks ei tule. Usutavasti on Otil veel reservi oma lihasmassi hoida ja siis on kõigil raske…

Oleg tegi “kõrvalhüppe”, mis lõppes edukalt. Tänu väga heale vormile ja esteetilisele ülakehale (käed, õlad). Jalgade mahajäämus ja üldiselt “õhuke” lihasmass jäi karistamata, sest kõigil suurematel olid oma vead.

Peepu võis ehk pidada klassikute võistluseelseks favoriidiks. Läbi häda sai küll pigistatud klassika raamidesse aga paar liigset kilo mõjusid vormile hävitavalt. Hea, et lihast on juurde tulnud (seda saab kahjuks väheste kohta öelda…). Proportsioon ja jooned pole ju kuhugi kadunud. Sihik on seatud MM-le, mis tähendab, et aega vormi paranda on piisavalt. Nüüd tuleb seda teha. Neljas koht absoluudis oli loogiline.

Mihklit nägid vist paljud esmakordselt, vähemalt EMV lavalaudadel. Suhteliselt suurele lihasmassile ja korralikule vormile vaatamata, ei tõusnud ta viiendast kohast kõrgemale. Miks? Eks vajakajäämised laiuses ja esteetikas otsustasid, antud juhul. Kulturism on võrdluste ala!

Kaks meest, kes küll ei jõudnud absoluudi valimistele, on ära teeninud ainult kiidusõnu! Ma poleks üllatunud, kui Siim oleks klassikalise kulturismi võitnud. Ausalt. Hea raam ja vorm. Tõsi, jalgade lihasmass jääb maha. Ju siis tagasihoidlikumat lihasmassi peeti piisavaks puuduseks.

Kui antaks eriauhinda aastase arengu eest, siis Sten-Erik oleks üks peapretendente. Vormi poolest kannatas võrdlust kõigiga. Et võistluskaal oli jäänud samaks, siis tähendas see edasiminekut lihasmassis. EMV ühed paremad jalad-sääred kindlasti. Puudused skeletistruktuuris (üsna lai talje, näiteks) karistati ära. Klassikalist kulturismi silmas pidades võib sellest aru saada.

Ja veel, kolm vabakava jäid meelde: Peep, Ott ja Oleg. Kahelt viimaselt oli see ootuspärane aga Peep üllatas. Kui keegi ei saanud aru, mis vahe on kulturismil ja klassikalisel kulturismil, siis meenutagu Peebu vabakava.

Loodan, et kõik sportlased olid ausalt oma kohad välja teeninud, kuid üht-teist võib ka muutuda, sest võeti kolm dopinguproovi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vaata pilte 18. oktoobril toimunud kulturismi ja fitnessi Eesti meistrivõistlustest: Fitness.ee Galerii

Samal teemal:
Selgusid Eesti meistrid kulturismis ja fitnessis!