Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ilmselt kerge põrge on juba sellest rasksest tulenevalt vältimatu, et see ei olekski minu arvates nii suur patt. Aga sooritus ei tohiks selliseks minna, et pole võimalik enam aru saada, kas ülemises asendis kordus fikseeriti või mitte.
Surumise mõte pole ka paha, aga kui see surumine 50 kg – ga jääb, siis üks võiks minu arvates olla välistatud – sillas surumine…
Kindlasti ei tahaks, et selle kangikompleksi pärast see igakuine tore ettevõtmine välja sureb. Aga, nagu breakdown´gi kommenteerib, et mõnes mõttes küll, keerulist ei ole ka ju selle kompleksi korral midagi ja ausalt öeldes, seda kükki pea kohal olen ka ise võib – olla vaid 5 – 6 korda kokku elu jooksul teinud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ja toonitan veelkord, et mõte ei olegi ju, et kõik peavad kogu kompleksi järjest ära tegema. Vaadakemgi neid crossfit’i videosid – kangid lendavad pidevalt maha, tehakse puhkepausidega ja vastavalt oma suutlikkusele.Aga, nagu ütlesin, minul ei oleks miskit selle vastu, kui ka see asi katki jätta ja keegi miskit uut genereerib. Ei tahaks, et vahva igakuine ettevõtmine selle “ulmelise” kangikompleksi pärast katki jääb
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Minul poleks midagi selle vastu, kui keegi tuleks siis äkki uue väljakutsega lagedale
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Miskipärast jah, see variant ei sobi rahvale. Et, kui kellelgi on miskit mõttes, mis seal ikka, siis võib ju uue asjaga ka proovida. Jaanuar alles keskpaigas. Aga, seda soovitan siiski, et igasugused “poole keharaskusega…”, see teema ma arvan, et ka ei toimi. Raskused peaksid üheselt mõistetavuse ja igasuguste kahtluste vältimiseks olema valitud absoluutsest skaalast lähtudes – a la lamades surumine kordustele 75 kg – ga või nii. Tuleb arvestada mingitki keskmist ja kui see väljapakutud keskmine on üle jõu käiv, siis lihtsalt ei osale sel korral. Kui seda poolt keharaskust hakata arvestama, siis on vaja tõestada juba kaalumist. Vastasel korral hakkavad mehed ikka võib – olla kergenema ja alati jääb mingi kahtluse võimalus ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ja mõne asja puhul on juba paar kilogrammi siia-sinna suur asi. Pealegi kisuks asi taas ehk liiga keeruliseks ka.Aga jah, miks mitte siis uut asja välja mõelda…
Ja kui sa küsid, kus on minu aeroobne lävi või anaeroobne lävi, orienteeruvalt millise pulsisageduse juures, siis ma tõesti ei tea seda…
Ma tean väga hästi, mida tähendab aeroobne ja anaeroobne, mida tähendavad füsioloogilises plaanis need “läved”, kust üks või teine tsoon algab. Kui ma räägin aeroobsest tegevusest, siis ma räägin aeroobsest tegevusest väga üldises tähenduses. Päris kindlasti tekkis selle seeria käigus ka laktaati, aga sellepärast üksi ei muutu tegevus veel läbilõhki anaeroobseks ja ma nimetan seda ikkagi lihtsalt aeroobseks tegevuseks, kardiovaskulaarset võimekust arendavaks tegevuseks. Anaeroobse läveni ehk punktini, milles laktaati tekitavate mehhanismide võimsus hakkab ületama laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust, ma kindlasti ei jõudnud, seega, töö iseloom selle seeria ajal oli aeroobne + anaeroone (kui sa nii hirmsasti tähte soovid närida), küll mitte mitte läbilõhki hapniku osalusel ja üksnes rasvade arvelt tehtav töö, kuid siiski päris suures osas aeroobne.
Nõustun sinuga 100%, klassikaliste tõstete tehnikatest ei ole mul tegelikult vähimatki aimu. Ja seda, et olen nendes tõstetes väga ebaökonoomne ja kohmakas tean samuti. Tean seda sinu juttu samuti kõike teoorias, aga praktikas rakendada ei oska, aga isegi võiks. Olen aeg – ajalt omapead üritanud neid asju proovida, aga üldiselt on neid tehnikaid üksi ja raamatute järgi päris raske õppida. Mis puudutab seda, et suure osa tööst teeb ära ülakeha, siis see harjutus demonstreeribki ülihästi seda, et olen hästi ülakeha dominantne, olen seda alati olnud. Minu arvates ongi harjutajad jõuharjutuste sooritamisel ja nende soorituste õppimisel kas ülakeha või alakeha dominantsed, mina kuulun kindlasti esimeste hulka. Igasuguste fullbody liigutuste korral naljalt jalgu kasutama ei kiirusta. Kogu raske töö tahan ära teha ülakehaga, iseäranis otseselt kätega. Aga, see ülimalt ökonoomne ekstsentriline faas ei olegi ka hetkesituatsioonis oluline, kuna tõepoolest, üritangi läbi nende katsetuste ka pigem kulutada.
Kolmapäev – 8. jaanuar 2014…
Uus aasta on alanud rahulikult ja tavapäraselt rutiinselt. Kusjuures, see ei ole üldsegi halb. Varasematel aastatel on alati peale vana – aasta viimast päeva uue aasta alguses mingi imelik tühjus hinges, viimasel paaril aastal seda enam ei tähelda. Naudin pigem uut algust ja koondan mõtteid tulevikuks.
Täna oli taas ka trennipäev, teemaks õlad ja triitseps. Ei hakka üksikasjalikult trenni sisu välja tooma, kuna midagi põnevat seal polnud. Lihtsalt võib – olla nii palju, et trenni tegin kahes jaos, hommikul 9.00 – 10.00 triitseps’i ja õhtul 18.00 – 19.00 õlad. Hommikul oli kaks vabatundi ja kasutasin aega otstarbekalt. Kusjuures, kui selline võimalus on, siis selliselt on väga hea treenida. Saab keskenduda kehaosale/lihasele tavapäraselt tõsisemalt, samas ei veni trenn ülemõistuse pikaks. Lisaks on hommikuse trenni näol hea algus päevale. Ent, kuna ise olen pigem siiski õhtuse töövõimega inimene, siis eelistangi hommikustel treeninguvõimalustel teha alati pigem väikeseid lihasrühmi, näiteks käsi. Suurteks lihasgruppideks pean päeva peale ikka rohkem üles ärkama ja eelisan neid treenida õhtu poole. Aga, tänast päeva (õlad ja triitseps) olen teinud ka teistpidi, õlad hommikul ja triitseps õhtul.
Mida välja võiks tuua on see, et õhtuse õlatrenni lõpetuseks proovisin aeroobse asemel crossfit’i „Grace’i“. See on kangi rinnale võtmine maast ja tõukamine sirgetele kätele, tehakse 30 korda ja aja peale. Standardraskuseks on antud 135 naela, mis peaks olema 60.0 – 62.5 kg, oleneb kuidas ümardada. Naistel peaks vastavaks raskuseks olema 95 naela ehk 42.5 kg. Igal juhul, huvitav asi taaskord. Ise otsustasin, et jään pigem tagasihoidlikuks esimestel katsetustel ja ei hakka lõhkuma, tegin 2 seeriat 50 kg – ga kerge puhkeintervalliga nende kahe seeria vahel. Esimene seeria 2.35 (30 x), teine juba 2.07 (30 x). Uurisin „Grace’i“ kohta ka internetist ja youtube’st, härrased teevad seda raskustega 60 – 100 kg. Nagu aru saan, siis hetkerekord selle standardse 135 naelaga on nii kõva, kui 1.17
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kindlasti proovin ise ka selle 60 – 62.5 kg ära, aga no 1.17, „imelikud“ inimesed on need crossfitterid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Aga, need crossfit’i kombinatsioonid, mõistliku raskusega ja inimliku tempoga on imehea intensiivse aeroobse treeningu variant, iseäranis nendele, kes armastavad võistlusvorme kulturismis teha suurte süsivesikute ratsioonidega. Hea intensiivse aeroobse variant ka tavaharjutajale, kes armastab süsiveikuid, kuid soovib trennis päeva lõpuks söödud süsivesikud kenasti ikkagi ära kulutada. Üldiselt ongi tarkusetera selline, et kui te teete vormi või üritate lihtsalt kaalu rasva arvelt alla võtta, siis lisaks tehtava aeroobse treeningu iseloom sõltubki suurel määral sellest, millise toitainete ratsioonide ja vahekordadega te üritate rasva põletada. Kui te teete vormi madala süsivesikute ratsiooniga, siis ei sobi lisaaeroobseks intensiivne aeroobne kohe üldse mitte. Sellisel puhul ongi kombineerituna jõutreeninguga näidustatud madala pulsisagedusega rahulik aeroobne. Kui lihased on sellisest dieeditüübist tulenevalt glükogeenist niigi tühjad, siis ei ole mõistlik sellises seisundis teha lisaks jõutreeningule veel süsivesikutest tühjendavat aeroobset. Lihtsalt, selliselt toimides oleks lihasmassi säilitamine väga raske. Kui te armastate aga süüa ja ka dieedi ajal on teie süsivesikute sisaldus suhteliselt suur, siis on mõõdukas mahus intensiivne aeroobne lisaks jõutreeningule omal kohal.
Aga, siin videos on näha isegi sellist aega, kui 1:02, ei tea, mis raskus see siis on või on minu googeldatud 1:17 juba vana uudis:
…et nii kiiresti saab ka
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Naised võivad ka seda teha:
Minu tagasihoidlik sooritus:
Aga, hüva õhtut, asun etv – st “Foorum’it” vaatama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Vastab tõele, head jõutõstjat ei saa minust kindlasti kunagi, tegelikult ei ole minu keha ja “kont” raskejõustikuks ilmselt üldse loodud. Kõik sooritused, aga ka väljanägemine on VÄGA VÄGA SUURE FANATISIMI, TÖÖ JA TAHTEJÕU vili. Selles osas on mul omal selgus nüüdseks päris majas. Sellest tõsiasjast tulenevalt olengi veendumusel, et päris tihti osutub valeks arusaam, et just kõige paremalt (nii väljanägemiselt kui võistlustel fikseeritud tulemustelt) mehelt saab alati kõige paremat nõu selle kohta, et kuidas areneda. Aga, see selleks. Jah, päris raskejõustiklase geneetika ja keha mul ei ole, kaugeltki mitte. Aga, eks selles osas jõuamegi sinna, et hea tulemuse jaoks peavad klappima kõik resultatiivsust tagavad aspektid – geneetika, töötahe, keskkond, üldine iseloom ja kõik muud määravad aspektid. Seda on minu tegemised ilmselt tõestanud. Hea geneetikaga mehi on küll ja veel, aga kulturismilaval on meil ikkagi suhteliselt napp osavõtjaskond. Üks väga suur miinus, mis mul on, on minu meeletult pikk ülakeha, seetõttu olen ma pidanud ka metsikut vaeva nägema, et omale üldse mingisugune selg kasvatada. Väga metsikult, kuna minu lailihase kinnitused asuvad kõrgel ja kui ülakeha on veel pikk ka siis…
Aga, oma parimatel päevadel olen tulemusega rahul ja leian, et rassimine on mingilgi määral vilja kandnud.
Lihasmassi on mul üldse raske juurde saada, ainevahetus on väga kiire ja “külge” ei kipu midagi jääma. Arvan, et olen kehatüübilt ektomorf, kes kaldub natukene mesomorfsusele, just niipidi väljendaksin seda. Võiks ju öelda, et dieeti on siis lihtne pidada??? Kui seegi vaid nii oleks, dieediga on jälle see, et väga lihtsalt kipub defitsiidi tingimustes see vähenegi lihasmass kaduma.
Kas minust võib saada head kulturisti??? Olen selle jaoks metsikult tööd rabanud, kuid ega ma pole tegelikult kunagi arvanud, et ma olen hea geneetikaga, hea “raamiga” või minust võiks saada maailma parim, kaugel kaugel on asi sellest
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Mis puutub Alex´isse, siis seda olen juba öelnud ja ilmselt see on meile kõigile ilma minu ütlemisetagi selge, et tegemist on TALENDIGA, tõsiselt, suure algustähega. Ma arvan, et selliseid mehi, kes 20 – selt kükivad varustuseta 300 + annab ka tervest maailmast tikutulega leida. Veelkord, Alex on Talent ja need on tõesti kõigeks võimelised, pärast seda 140 – t kükki olen üsna kindel, et just Alex oleks potentsiaalselt see vend, kes selle 104 kükki 100 kg – ga üle teeks. Tundub tõesti, et mees on kõigeks võimeline. Ent, tahan oma jutuga jõuda sinna, et Alex on siiski pigem erand kui reegel ja ma ei vaidle hetkekski vastu, et jõutõstjad (normaalsed
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) pakuvad isegi kuni 10 korduseliste seeriatega võistlemises kulturistidele konkurentsi, kuid arvan siiski, et 10 + ja enama korduse pealt läheb jõutõstjal kulturisti vastu ikkagi raskeks. Mis antud 5 minuti väljakutse korral tublisti minu kahjuks hetkeperioodil (juba viimased paar aastatki ehk) räägib on asjaolu, et ma ei ole 200 kg juba mitu aastat selja tõttu turjale võtnud ja ei kükiks seda hetkel mitte ühtegi kordust, arvan, et isegi mitte siniste sidemetaga. Päris kindlasti on 1 KM ja sellise pika seeria sooritus siiski ka mingisuguseski korrelatsioonis ehk, ma tahan väita seda, et kui selg võimaldaks mul raskuse peale treenida ja oma max. sinna parimate päevade lähistelegi viia, siis ma ei pea Alex´i 140 – t kordust mingiks müstikaks. See on teise planeedi tulemus, kuid kui minu kükimax. oleks samuti seal 230 – 250 kg (Alex´iga ei ole see küll võrreldav, kuid piisaks isegi nii paljust) kandis tagasi, siis ma ei pea üldse võimatuks sellele tulemusele ligilähedast (samasugust) sooritust teha. Seega, et jõutõstja kulturistile pikas ja ülipikas seerias vastu saab on ikkagi väga väga erandlik. Seda tõestasid edukalt juba ka Platz ja Hatfield.Ja, eks talendikaid on meil teisiga, kas just päris läbilõhki, kuid talendikaid kindlasti, hea mulje on jätnud Argo Erit ja arvan, et igasugused surumise asjad, ka pikas seerias võiks tema ära võita.
Kui rääkida veel minu pikast ülakehast, siis ka selle käimasoleva väljakutse korral on see iseärasus, no jubedalt tunda, just selle kang pea kohal küki korral, “latv” nii kõigub ja annab keha pingutada, et kuskilt läbi ei vajuks. Ja sinna läheb meeletu aeg.
Mis puutub sellesse, et ka teised tõsised tegijad võiksid teha – muidugi võiksid, selles osas olen ka mina põnevil…
4:46:56…
Kust seda kiirust veel juurde võtta – ei tea
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, olen siin mitu tundi juurelnud, et kuidas on võimalik teha ringi aeg nii kiire, kui Erkko 1:14, mõõtsin, mul tuli üks ring 1:55, müstika ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Lõpetasin just oma esimese katsetuse ja laen selle ka üles. Aeg: 4:46:56, tänase esimese ametliku katsetuse eesmärk oligi kompleks lihtsalt kaks korda järjest läbi teha. See eesmärk sai ka täidetud ja töö käiski kogu selle aja jooksul, üks eeskükk tuli veel lisakski. Aga, mismoodi seda kõike veel kiiremini on võimalik teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>??? Selle väljakutse korral paigutun mina ilmselt küll viimaste sekka. Aeg 4:30:00 on ehk reaalne, rohkem kindlasti mitte ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, mismoodi Erkko selle esimese ringi minutiga tegi – imemees ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Alustan nüüd jalatrenniga, põhitöö täna kükk 8 x 8, raskust veel ei tea.
