Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ja selle laadimise kohapealt point ongi selles, et ok võiks ju laadida, aga kes ütleb kunas see lihas täis on, vot need numbrid mida üks või teine annab, et vot esimese 24 h jooksul 8 – 10 g süsivesikuid kg kehakaalu kohta on küll individuaalsed ja hirmutekitavad.
Võtad suutäie ja jookse peegli ette
??:”>))Aga nii ta on jah, et võib-olla, et tuleks jätta laadimata (oleks kasulikum), oleks küll natuke väiksem, ent kuiv ja hea võistlusvormiga. Samal ajal kui paned üle oled küll suur, ent vesine nagu poleks dieeti pidanudki!
Jah nii ta on – kui vaid teaks seda õiget valemit!!!
Vot sellised mõtted siis!
Ja muidugi see, et kas laadimist üldse teha on juba ka omaette teema, sest siis ju jah ülelaadimise oht, sestap osad tüübid jah reeglina ei laegi, kuna väidavad et enne laadimist nad alati paremad on olnud. Aga see, kui pärast laadimist on vorm halvem tulebki minuarust puhtalt ülelaadimisest, sest see süsivesikute liig mis nüüd lihasesse ära ei mahtunud jääb naha alla ja seob seal endaga vett!
Ei ei, 10 päeva ennem ma ei piiragi, kuskil 10 päeva kuni nädal ennem hakkan tavalisest veelgi rohkem vürtsi andma ja siis alles 2 – 3 päeva ennem on söögid maksimaalselt magedad!
Ma ütlen ka veelkord, et kõik on tõesti individuaalne, ent kui midagi tehakse, siis peab ju sellel ka põhjendus olema. Miks on hommikune aeroobne efektiivsem – eks ikka selleks, et öö jooksul süsivesikute varud kahanenud ja hommikul minnakse kohe kõige otsemat teed rasvade kallale, sama efekt on ka siis kui teeme aeroobset peale jõusaali, sest jõutreeninguga on süsikate varud kulutatud, seega tee rasvade kasutamiseks vabam. Ei ole ju mõtet kõhtu täis süüa ja minna aeroobset tegema.
Nii ka sellega, hakkan juba 2 – 3 kuud enne võistlusi soolade tarbimist oma menüüs piirama, kuna……………………..
Kas on ikka efektiivne?
Aeroobsel tööl suudab organism rasvhappeid efektiivselt põletada üksnes süsivesikute juuresolekul. Süsivesikute ressursi ammendumisel, vaatamata jätkuvalt suurte rasvavarude olemasolule inimese kehas, langeb aeroobne töövõime märgatavalt.
No Oldman sellega olen ma kursis, et rasvad põlevad süsivesikute tules, ent olen ka kindel, et organism nii süsivesikutest kuivaks ennast ei annagi, et süsivesikuid üldse ei oleks ja rasvad põleda ei saaks. Isegi pärast öist “paastu” ja kurnavat tööd on mingid reservid olemas, pealegi see oleks juba teine teema – süsivesikute tsükeldamine dieedil. Loomulikult stabiilselt madal süsivesikute dieet pika perioodi vältel ei anna tulemusi ning rasvade mobiliseerimine häirub, sestap tulebki dieedil olles kasutada 0 päevi, madala ja mõõduka süsivesikute sisaldusega päevi, et organism koguaeg segaduses oleks!
Mina oma parimate vormide tegemisel lülitasin soola välja täielikult 2 päeva ennem, enne seda kolm -neli päeva just lisasin soola lisaks toidule. Varem seda piirama hakkata on suht mõttetu. Sama lugu oli ka veega, jõin viimased päevad minimaalselt, selline variant tagab küll nahaaluse kuivuse aga siis pole mõtet jällegi loota edukale laadimisele (lihaste täitumisele), kuna ilma veeta süsivesikute laadimine ei toimi. Soovitan lugeda inimese füsioloogiat natuke, siis saate aru.Sama siin M.M – maksimaalselt 3 päeva olen ka proovinud ja see oleks ka lagi. Vot siinkohal võikski rääkida, et see on individuaalne kas 2 või 3 päeva, aga juba kuid varem….
Ja vee jutt samuti õige, laadima peab ka keskmise koguse vedelikuga, ent pärast laadimist vesi maha tõmmata.
Miks laadida vedelikuga – nagu Marek ütles, muidu laadimine ei toimi. Suhe peaks olema üks kolmele ja süsivesikute imendumine toimubki ka laadimisperioodil just sellises suhtes süsivesikud + vesi lahusena.
Teeks siis kohe täitsa uue teema kuna tundub, et Imrega ma kaubale ei saa:))!Miks on vaja soola sisaldust menüüs juba 2 -3 enne võistlusi piirama hakata???
Soola piiramine toidus hoiab vedeliku kogunemise organismi! Arvan, et põhjus on seal, kuigi kulturismiga ei tegele!
??:”>Kui su organism ei saa piisavalt soola v vett, siis paratamatult hakkab organism just puudujäävaid komponente “kinni hoidma”. See on, kuidas nüüd öelda…. ellujäämisinstinkt.
Väga õige Bohemianrhapsody, seda minagi arvan, sestap ei saa, ei ole ju mõtet sellele efektile rõhuda – mis teadupärast algul toimib, ent natukese aja pärast enam mitte.
See on nagu kreatiini võtmine, algul seob endaga meeletult vett ja teeb lihase vesiseks ja massivseks – mingi aja pärast pärast võtmist see lihtsalt kaob ja see efekt ei ole enam selline.
Enne kui keegi vastata jõuab ütleksin veelkord, et minu eesmärk pole norida ega lihtsalt ilkuda – tahaksin tõesti lihtsalt nendest füsioloogilistest mehhanismidest aru saada, mis antud toimimise taga peaks olema!
Ei noh seda küll – loomulikult on kõik individuaalne (ja loomulikult treeningu pool veel eriti), kuid mis oleks nagu selle nii varase soolade piiramise teaduslik konseptsioon. Ma ei saa ikkagi aru miks nii vara ja üldiselt oleks see küsimus nagu kõigile, kes seda varianti kasutavad, seda teed käivad – miks soolasid nii vara piirata ja ennast seeläbi magedate toitudega piinata. Minu arust selline liigne ja üldse varane piiramine tekitab vastupidise efekti. Hakatakse hoopis kinni hoidma, kes võib-olla lihtsalt tahab koguaeg “lavalähedase” vormiga ringi uidata siis küll. Aga siiski ma võrdleksin seda peaaegu sellega, kui et võistlus on mai alguses (näiteks) aga ma tõmban grimmi juba praegu peale!
Et ikkagi mis on selle varase piiramise nagu teaduslikumalt põhjendatud seisukoht. Ma ei nori, aga tõepolest tean paljud teevad nii, kuid ei saa aru miks???
Et paljalt sellele apelleerida et eksperimenteerin seda ja teist ju ka ei saa.
Mingisugune teadusest tulenev alibi peaks ju ikka olema???
Siinkohal kutsuks ka targemaid mehi sõna võtma (Hr. Antson), oleks sellest huvitav aru saada!
“Hetkel on minu toidus veel piisavalt soolasid ja süsivesikuid, mida hakkan iga nädalaga piirama. Puudused asendan erinevate vitamiinide ja toidulisanditega!”
Et miks sa Vähk sooladega nii vara mängima hakkad – vee ja soola mängud ju alles viimase 10 päeva teema – soolade piiramine ei anna ju iseenesest midagi, st. rasvapõletust ju ei kiirenda???
Et milleks soolad nii vara maha!
Ise teen veel nädal aega enne lavale astumist sooladega üle laadimise (vürtsitan toitusid tavalisest rohkem) ja alles mingi 50 – 60 tundi on toidud täiesti magedad.
Ja 2005 – eriti kevadel võis rahvas veenduda, kui hea oli tulemus!!!
Janar!
Ps! Ma ei mõista midagi hukkaega ürita halvustada, aga lihtsalt – mis on sinu teooria soolade nii varase piiramise kohta???
Selles suhtes, et olin ka ise Võrus kohal, aga 2003-dal aastal, mitte 2002 kevadel nagu siin korduvalt räägitakse. 2002 toimus üritus Viljandis. Oleme täpsemad!EDU!
Sorry, tõepoolest kõnealune üritus toimus 2003.a., tuhnisin vanades protokollides, aga muu jutt jääb kõik kehtima.
Ole sa Imre tänatud, et mälu värskendasid!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda, et see kui mõnede arvates oli keegi teine parem, ei muuda ju mitte midagi alati võidab parim ja ja järelikult on see Hr Ott Kiivikas” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, Carbo, alati ei võida parim!
Rääkides konkreetsest juhtumist – 2002 Võrus, siis võtaks ka mina julguse väita, et võitma oleks pidanud Sibanov. Mul on omal praegugi ees foto selle võistluse absoluutsest esikolmest KORNISEV, KIIVIKAS JA SIBANOV. Foto fotoks, aga olin tol korral oma elu kehvema vormiga ka ise laval ja olin toimuva tunnistajaks!!!
Muidugi, tagantjärgi targutamine ja spekuleerimine ju tõepoolest ei muuda ega anna midagi, aga kui juba vaidluseks läks, otsustasin ka sõna sekka öelda!
Muidugi Sibanovi kahjuks see, et ta vahele jäi, aga nagu Marekki ütles Deniss oli toona paremas konditsioonis!
Janar!
Tõepoolest, tegemist ikkagi jõukavaga, mis tähendab, et 2 min. oleks kindlasti lubatud. Muidugi kõik jällegi individuaalne, kes kui kiiresti ära taastub. Samas on selge, et ka jõukava korral ei ole mõtet väga väga pikalt jorutada, aga jah isiklikult 2 min. piisab, aga usun et ka 2.5 min pole patt kui tõesti ära ei taastu. Samas jällegi väike lihas, triitseps, biitseps vast ka ei nõua nii suurt puhkeintervalli – 1.5 min. sobib mulle näiteks.
Tähtis on aga see, et kõik puhkepausid oleks täpselt (nuoh nii enam vähem täpselt) ühe pikkused, mitte et mida lõpupoole, seda pikemaks puhkepausid venivad. See on küll jõukava aga sellisel juhul hakkaks trenn intensiivsust kaotama. Pealegi ka originaalkavas on minu arust öeldud, et puhkepausid peaks enam vähem ühe pikkused olema!
Proovin ka ise 5 x 5 ja pean ütlema, et see tõepoolest töötab. Ainus asi mida tahaks artiklile lisada, et see järjekordne 2.5 kg lisamine toimub alles siis kui vana raskusega 5 x 5 on kindlasti täis tehtud, kui teete nt. surumist 5, 5, 4, 4, 3 – läheb raskus järgmisel treeningul kordamisele ja seda nii kaua kuni tuleb 5 x 5.
Teiseks, mis kindlasti ei “toida”, on see 2.5 kg väikeste lihaste korral. Triitsepsiga saab veel hakkama, aga biitsepsiga kindlasti mitte, ise valisin biitsepsi 5 x 5 harjuruseks biitsepstõsted kangiga noodipukil ja tunnen, et raskust 1 kg kaupa suurendada oleks paras.
Mis veel – ise ei oleks uskunud, et see 5 seeriat 5 kordust nii täis tõmbab. 5 kordust iseenesest ju lühike seeria, aga minul tõmbab küll käe tõsiselt täis, nii biitseps, kui triitseps (lamades surumine kitsa haardega).
See jutt, mis paljud siin kiruvad, et see kulturistide variant on jama, ei pea paika, see töötab vägagi hästi. Jõutõstjale tõepoolest võib-olla ei sobi aga kulturistile küll, sest küllap teate isegi, et kulturist peab töötama ka suurtemate kordustega kui ainult 5 x.
Ise teen 5 x 5 isegi suurema sagedusega kui 4 trenni nädalas, õigupoolest tuleb praegu mingi 5 – 6 trenni nädalas ja suudan ikka veel progresseeruda. St. kuigi on raske, on enamus harjutuste puhul see 5 x 5 ilusti ära tulnud, va. biitseps, kus nagu ütlesin 1kg kaupa on paras raskust suurendada!
Edu, Janar!
Muidugi on veel üks huvitav point, mille me oleme kahe silma jätnud.
Nimelt anaeroobsed energiatootmismehhanismid ei ole ju ainult laktaatsed on ka olemas anaeroobsed alaktaatsed mehhanismid, st. siis et laktaati ei teki ja kui siis vähe. Anaeroobsetest alaktaatsetest mehhanismidest saame energiat fosfokreatiini arvelt ja seda energiat jätkub sõltuvalt autorist 15 – 20 sekundiks. Ja nt. tõesti 3 x 3 puhul, kui vastupanu on suur, seeriad plahvatuslikud ja lühikesed ei pea see lihas nii valusaks jäämagi, kuna töötame valdavalt selles anaeroobses alaktaatses reziimis.
Seeria kestus on ka see mis selle laktaadi tekke ära määrab. Ja seeria kestuse omakorda dikeerib vastupanu suurus ning meie treeningu eesmärk.
Suletud Ring
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Ps. jäi veel kripeldama, et need mikrorebendid või traumad, mis lihastööl tekivad, tõesti nii see on, need tekivad. Kuid arvan, et seda ei ole valuna eriti üldse tunda. Ägrem võtkem seda nii, et midagi suurt nüüd kuskilt kohe ära rebitakse või rebestatakse. Või kui on tunda, siis vähemasti mina ei suuda küll eristada, kui suur osa lihasvalust läheb nende mikrotraumade arvele ja kui suur piimhappele. Arvan, et neid mikrotraumasid inimene valuna ei tunne. Kes tunneb lihase peenmehhanisme ja ehitust, teab mida see mikrotraumade tekkimine tähendab. See mikroskoopiline rebend või trauma tähendab lihase struktuur-funktsionaalsete üksuste – müofibrillide – lagunemist, nende struktuuri häirumist, mistõttu häirub ka funktsioon. Arvan, et meie tajume seda pigem töövõime languses, st. kui me teeme 1 seeria biitsepstõstet 60 kg 10 korda ja kui me oleme endast ikka viimase andunud, siis on peaegu et kindel, et teine seeria sama raskusega (60 kg) enam 10 korda ei tule. Kuna justnimelt esimene seeria põhjustas biitsepsis juba tetavaid kahjustusi – mikro rebendeid.
Lõppkokkuvõttes julgen väita, et valu, kui selline, mida kogeme viimaste korduste aeg ja hiljem taastumisel, on ikkagi piimhappe tulemus. Ja piimhape tekib seetõttu, et suured pingutused toimuvad anaeroobses keskkonnas.
