Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Lugege, normaalse inimese (biorütmid on häirumata ja paigas) töövõime on ikkagi suurim just pärastlõunal õhtupoolikul, siis kui organism on korralikult üles ärganud, KEHATEMPERATUUR kõrgeim ja seega soodsaim erinevate töövõimekust tagavate mehhanismide, ensüümide jaoks. Lihased on soojad ja korralikult üles ärganud.
Muidugi kõik on jällegi individuaalne, sõltub väga palju inimese võimalustest ja harjumustest, aga ülikooli päevilt mingist loengust on kõrvu/meelde jäänud, et inimese jõudlus ja töövõime on kõige suuremad õhtupoolikul kell 16.00 – 19.00. Seda iga kehalise võimekuse osas!
Mulle meeldib väga Janari treeningule lähenemine – kavad, periodiseerimine ja vaheldusrikkus. Kuid midagi jääks nagu kripeldama poseerimise juures. Võibolla on asi ainult minu maitses, aga olles näinud võistluspilte ja nüüd ka Jokkeri pildigaleriid:topeltbiitseps tagant võiks selg kumer olla ja abaluud kaugemal üksteisest, mitte nõgus, uppis tagumikuga ning kokku surutud abaluudega. Kumer selg teeks selja laiemaks ja jätab palju võimsama mulje, nõgus seevastu on pisut hmm – naiselik
topelbiitseps + rind võiks rusikad veidi allpool olla u kõhulihase keskosas, siis jääks natukene triitsa rohkem näha, mis annaks kätele jämedama mulje(oleks taas võimsam), ja ei rõhutaks niipalju trapetsit, mis on Janaril minumeelest pisut suur ülejäänud kehaga võrreldes ehk siis proportsioonist väljas.
Ka aitaks, kui keha nii palju ette ei kallutaks, mis on minumeelest kerge petmine, kui trapetsile seljapealt väljaulatuvate abaluunukkidega kõrgust juurde lisatakse.
Kui keha veidi tõsta ja rusikaid allpool hoida jääb näha ka pisut kõhtu, mille taustal rinnalihas palju ilusam paistaks.
Kokkuvõteks. Janar oskab väga hästi esile tuua antud poosis demonstreerimiseks mõeldu lihased, aga taust(mille paistel need veel ilusamad ja võimsamad paistaks) kaob ära.
Need on võibolla ka ühed põhjused, miks Janar võistlustel oma selgelt parema konditsiooniga siiski teistele alla jäi.
Minu arvamus põhineb siiski ainult piltidel, aga kui probleemid seeriast seeriasse korduvad, siis ju seal midagi on….
Soovin Janarile palju edu ja õnne
Ei eitagi, et olen sitt poseerija!!!
Põhimõtteliselt on nii, et kui teete nädalas 4 – 5 trenni, siis ei ole ausalt öeldes eriti vahetki millise splittingu järgi seda 5 x 5 süsteemi teete, proovisin ise ka nii ja võin väita, et töötab. Lihtsalt tähtis on see, et siis iga lihase kohta võtad selle ühe baasharjutuse, millega hakkate seda 5 x 5 – t tegema. Jõutõmme, kükk, surumine lamades, surumine lamades kitsalt, biitsepstõste kangiga (soovitan noodipukki), lailihasele võtate kas tõmbed kangiga ettekallutades või lõuaõmbed lisaraskusega (lai haare ja ette. Ülejäänud harjutusi teete ikka lihtsalt oma tavakordusvahemikus peale (vahemik 12 – 4)!
Ja ärge tulge keegi rääkima, et selline lähenemine ei toimi – töötab küll ja suurepäraselt!!!
Janar!
See teeb ainult rõõmu, kui minu artiklitest keegi otseselt abi saab! Mis puutub kehaosade jaotusse nädalaplaanis (splittingusse) ja üldse treeningplaani koostamisse, siis olen alati öelnud ja arvanud, et see on üks tähtsamaid asju ja edu aluseid. Seda treeningu koha pealt. Olen ka ise kaua otsinud seda ideaalset ja katsetanud erinevaid variante, ent tunnen, et need kaks artiklis ära toodut on vist need õiged
, siis ei olegi see enam nii lihtne. Veelgi enam kui on eelistusi, soovitakse nt. kätt 2 x nädalas teha või hoopis mingit kindlat lihast kindlal päeval teha, siis läheb veel keerulisemaks. </p>
<p>Paljud sõbrad tuttavad on palunud abi, et kuule tahaks kava, aga tingimused on sellised, et treenida saan ainult nendel ja nendel päevadel, sel päeval ei tahaks üldse treenida ja seda lihast tahaks kindlasti treenida kui olen linnas, seda jälle siis kui olen maal jõusaalis. Sellised tingimused teevad kava koostamise muidugi hirmraskeks ja teinekord isegi võimatuks, ent samas sellest tuleb aru saada, sest sageli just dikteerib igapäeva elu paljudele kunas ja millal üldse trenni teha saab!!!</p>
<p>Artiklil on olemas ka II osa, see on samuti juba Jokkeri käes, ootab ainult ülespanemist <img decoding=)
Tere Marek, et nagu aru sain, siis selline splitting (kõik lihased 2 x nädalas), siis nüüd võistlusteks valmistudes.
Kui saladus ei ole millise spliti järgi offseasonil treenid???
Lihtsalt puhtuudishimust küsin, et kust kõik siiani teemat kommenteerinud tegelased teavad, et see täpselt ikka nii on???
Et kust te teate, et “Keerad tervise täiesti ######! Enam ei kasuta siis võid pärast pekimaoks kah minna!”
Seda ütlen teile 100% kindlalt ära. Vöötlihasrakud EI OLE pooldumisvõimelised ja nende arv organismis EI SAA kasvada.Kurupt, kust sa seda nii kindlalt väidad, et vöötlihasrakud ei ole pooldumisvõimelised, ma tegin oma ülikooli lõputöö sel teemal. Ja kuigi midagi 100% tõepoolest väita ei saa, kuna asi alles suuresti selgitamisel, on siiski vägagi tõenäoline, et vöötlihasrakud omavad võimet poolduda ning kiude tekib juurde. Siinkohal on aga teadlased erinevatel seisukohtadel. Üks koolkond arvab, et pärast maksimaalset hüpertrofeerumist, kui kiud on teatud suuruse saavutanud, teatud mõõtmetesse kasvanud, siis see emalihaskiud pooldub ja sellest tekib kaks uut tütarlihaskiudu. Seda nimetataksegi nn. splittinguteooriaks.
Samuti on tõestatud, et mehhaaniliste traumade ja vigastusete tulemusena hakkab organism uusi kiudusid tootma, samuti jällegi hakkavad emakiud poolduma, et lihase struktuuri taastada. Katseliselt on see ära tõestatud. Ning teatud mõttes, intensiivne ja hardcore jõutreening ei ole ju ka midagi muud, kui lihase mehhaaniline kahjustus, ainult, et mikrotasandil. Sellega ongi ainult see point, et sellise treeningtasemeni tuleb jõuda, selliseid koormusi, intensiivsusi ja vastupanusid, mis selliseid muutusi esile kutsuks ei jõua algaja ega ka keskmise tasemega harjutaja üldse taluda ega saavutada. On üsna tõenäoline, et sellised parameetreid, mis fenomeni esile kutsuks, suudab täita vaid steroide kasutav kulturist. Tegemist teatud mõttes ka justkui valuläve ületamisega.
See, millest ennist oli juttu, et raskused käte otsas ja kiudusid tuleb juurde – ka see ei ole üdinisti vale – õigemini, sellise uurimisjärgus ja hüpoteetilise teema korral on raske väita mis õige mis vale. Tõepoolest rottidega läbiviidud katsetest on saadud tulemusi, mis kinnitavad, et venitusliku iseloomuga koormused põhjustasid kiudude arvu suurenemist. Muidugi kas see ka 100% inimestel paika peab, ei julge ma väita, ent mida see meie puhul võiks tähendada, on see, et kasutades harjutustes venitusmomenti ja selliseid harjutusi, kus venitusmoment hästi tuntav (nt. biitsepstõste hantlitega kaldpingil) – võiks viia teatud treeningstaazi ja koormuste juures samade tulemusteni.
Inimkatsete tulemuse lugemise muudab peaaegu, et võimatuks asjaolu, et me ei saa kelleltki tervet lihast ära võtta ja kiudude arvu üle lugeda. Selleks aga, et anda lõplik vastus sellele fenomenile, peavad teadlased just omama võimalust analüüsida tervet lihast. See on paraku aga võimatu!
Mis veel oluline ja 100% kindel – on indiviidid, kes sünnipäraselt suurema kiudude arvuga, kui keskmine indiviid – Flex Fheeler pidavat üks sellistest õnnelikest olema!
Lõpetuseks veel niipalju, et muidugi, ma ei ole teadlane, ent olen lugenud/kuulnud tõestatud fakte, mis isiklikult mul lubavad küll uskuda, et kiudude arvu suurenemine teatud tingimustel on võimalik ja vägagi!!!
Võin avastust veel niipalju täiendada, et kui seda biitsepstõstet seistes teete, pange käed maksimaalselt sirgelt ette, küünarnukid ei olegi sel juhul niivõrd külgedel, vaid tulevad külgedelt natuke ettepoole ning kallutage kergelt ette – siis on tunda, kuidas biitseps töötab, eriti selle välimine osa!!!
Ma teen tavaliselt seistes laia haardega ja scott`i pinnal kitsaga
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah teen ise täpselt samamoodi, lihtsalt istub kuidagi paremini. Aeg – ajalt ka muidugi seistes kitsalt. Eelpool diskuteerijatele veel niipalju, et tegelikult ei tohiks kitsa haardega küll kergem olla. Kuna kitsas haare kannab rõhu just välimisele peale ning reeglina on kulturistidel ja eriti veel tavaharrastajal just välimine pea nõrgalt arenenud. Kui välimine pea on nõrgalt arenenud on sellest kohe aru saada, kui näitate topeltbiitsepsi tagant – sel juhul pole seda tagant praktiliselt üldse näha.
Ja kui välimine pea on hästi arenenud, siis muutub biitseps selliseks paksuks ja “kandiliseks” nagu näiteks Marek Kalmusel on!!!
Ja loomulikult nagu kõige puhul, nii ka selles küsimuses ei saa üle ega ümber individuaalsusest – mõnel areneb see välimine pea rohkem teisel jälle vähem ja ei taha kuidagi esile tulla!
Mehed, kas tegu on alles algajatega või asi milleski muus, aga see mida te nö. avastanud olete on küll juba väga vana lugu, ammu teada ja tuntud.
See kitsamalt-laiemalt printsiip toimib terve keha puhul
1.
Biitsepstõste laia haardega – biitsepsi sisemine pea
Biitsepstõste kitsalt – biitsepsi välimine pea
2.
Kükk ja surumine jalgadega
jalad õlgade laiuselt (või veidi laiemalt) pöiad kergelt välja pööratud – reie sisemised lihased
jalad paralleelselt õlgadest veidi kitsamalt – reie välimised osad
3.
Kõik tõmbed lailihasele, nii kangiga kui trossil
Laiem haare, töötavad lailihased, ent rohkem lailihaste siseosad, selja keskosa lihased romb ja trapetsi alaosa (seepärast need ka nn. selja paksuse harjutused)
Kitsas haare käed liiguvad kere ligidalt – isoleerib seljalailihased, välimised osad
4.
Päkale tõusud seistes (sääred)
Jalad õlgade laiuselt pöiad hästi kergelt välja pööratud – töötab rohkeb sääre kakspealihase sisemine pea
Jalad kitsamalt pöiad hästi kergelt sisse pööratud – rõhk kandub rohkem välimisele peale
5.
Surumised lamades
Mida kitsam haare, seda enam kandub rõhk triitsepsile.
Laiem haare – rõhk rinnale
Loomulikult tegemist ei ole antud lihaste täieliku isoleerimisega – siin saame rääkida vaid rõhu asetusest lihase ühele või teisele regioonile.
Minu teada see 30 – 50 g valku indiviiditi käib iga 2.5 – 4 tunni kohta ja arvan, et see sinu teoreetiline variant ei annaks tulemust, kuna teadupärast ETTE süüa ju ei saa, eriti veel valku.
Minu arusaamistmööda ongi just oluline, et see 40 g valku oleks iga 3 tunni tagant organismil kätte saada ja olemas!!!
Muidugi päris nii ka ei ole, et üks lihas teist sööma hakkab ja samuti ei ole nii, et enne lihaste kallale minekut rasvade kallal ollakse. Pigem teeb organism seda tervikuna ja paralleelselt.
See kuivaks ajamine realiseerub siis tõepoolest läbi dieedi, tekitatakse energiadefitsiit, ent tegelikkuses ongi asi nii, et see väärtuslik lihas ja rasvad põlevad peaaegu, et samaaegselt.
Kulturismi dieet eeldabki tegelikult ülimat tarkust ja “eneselugemist”, st. energia defisiit peab olema selline, et rasvad põleksid, ent mitte nii suur, et organism omaenda lihaseid hakkaks õgima. Siin ongi see AGA – ole sa mees ja tunneta see piir ära! Tegelikkuses ongi kulturismi dieet suur balanseerimine sellel kriitilisel piiril. Muidugi üks oluline nüanss rasvade põletusel ongi, et see energiadefitsiit oleks võimalikult väike, dieet kulgeks tasapisi ja pikaajaliselt, see on vast kindlaim garantii, et lihast läheb minimaalselt kaduma. Erinevad autorid soovitavad 0.5 – 0.7 kg kehakaalu langust nädalas, siis on veel tõenäoline, et lihasmassis palju kadusid ei ole!
Kokkuvõttes jah – see on mäng tulega ja tark kulturist on see, kes suudab pärast võistluseelset dieeti maksimaalselt kvaliteetset lihast alles hoida.
