Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma ei saa ikka aru miks otsitakse neid vastuseid nii kaugelt, mis teaduslikke artikleid??? Siinsamas lehel tõlkisin ju alles hiljuti teemakohase artikli, kahe osana. See ei ole minu arvamus, vaid teaduslike viidetega tõlge:
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…mp;top=top.lime
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=5758
Siin tõestatakse läbi teaduse ju selgelt, et on võimalik erinevaid osasid mõjutada!!!
Mõtlen nii põlve, aga ka küllalt järsku langemist alla põhja. Kui keegi arvab teisiti, siis seepeale küsiksin hoopis nii, et kui teie juurde tuleb algaja, kes on vaja õige tehnikaga ja minimaalsete vigastuste riskidega kükkima panna, siis kumma kükkija soorituse te talle eeskujuks tooksite??? Kas selle:
või selle video viimase soorituse:
Jah, ilus puhas (korralik sügavus) on see viimane sooritus küll, kuid treenerina arvan, et jõusaali külastajale, aga ka oma käealustele sellist kükki näiteks tuua või õpetada nii kükkima, oleks minu arvates väga vale. Nii mõnegi mehe (naise) põlved hakkavad väga kiiresti “minema”, kui sellist kükki soovitada!!!
Lisan veel, et väga vale, aga ka väga julm ja vastutustundetu…
No see on minu mõistes küll ideaali lähedane kükk, ideaalne ei julge öelda
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>:Õpetus on hea ja ülevaatlik, räägitakse kangi asendist turjal, jalgadest, põlvedest, mis soovitavalt peaks minimaalselt varba tasapinnast mööduma, mööduvad nad mingl määral loomulikult. Samuti räägitakse puusa liikumisest. Tõsi sügavust demonstratsioonil ei saavutata, see jäi neil miskipärast kahe silma vahele
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Sügavus on vast õpetuse ainud puudus.Täpselt nii, tõde on kusagil poolküki ja täisküki vahepeal
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)). Nagu juba oma artiklites ütlesin, arvan, et täiskükki soovitatakse mingist inertsist oluliselt rohkem, kui seda praktikas tegelikult tehakse. Ise soovitan sulle jääda lihtsalt kükkimise juurde. Definitsiooni, mida pean kükiks saad siit:http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…mp;top=top.lime
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…mp;top=top.lime
Kumb on liigesele ohutum??? Kahtlustan siiski, et kui põlvesid silmas pidada, siis kükk on mõnevõrra leebem, kuna maksimaalsele sügavusele minnes ei saa te seda teha nii, et põlved varvastest ei mööduks. Te kukute lihtsalt pikali.
Kükkinud olen 250 kg, siin siis see 60 kg – ga kükkimine, esimene osa:
Kriitikutele ütlen ka kohe ära, et tõsi, nii mõnegi küki annab klassifitseerida poolkükiks, kuid sellega on kaks asja. Esiteks, selline kaameranurk ei võimaldagi tegelikult päris adekvaatselt küki sügavust hinnata, pilt peaks olema profiilis ja kükkijast tervikuna. Ja teiseks, huvitaval kombel, mida lõpupoole, seda sügavamaks hakkasid kükid muutuma
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Tajusin seda ise tol korral kükkides ja mingil määral on see näha võib – olla ka video pealt. Ilmselt väsimus ja siis vajud ka vabamalt rohkem põhja.Siin siis ka teine osa:
Üks lihtne, kuid huvitav võimalus kükkimisel pika seeriaga progresseeruda on 15/20/25/30. See tähendab seda, et kükite sama raskusega, esimese seeria 15 x, teise seeria 20 x, kolmanda seeria 25 x ja neljanda seeria 30 x. Iga trenn tõstate küki raskust 2.5 – 5 kg kaupa. Endale seadsin eesmärgiks 100 kg, et selleni jõuda ja täna see trenn oligi. Progresseeruma hakkasin 50 kg pealt ja täna tegin siis 100 kg – ga 5/10 (eelmäng)/15/20/25/30. Kükkisin klots kandade all, et rohkem nelipeaga töötada. Kuni 80 kg – ni tegin enne kükkimist ka jalgadega surumist 5 x 8, see oli nö. sisseelamiseks, sest karmil talveajal lennata saali ja hakata kohe 15 korduselist seeriat kükkima on minu jaoks liiga karm. Kui üle 80 kg läksin, siis hakkasin kükki ikkagi esimesena tegema, press hakkas enne liialt ära väsitama. Soojendada tuli muidugi rohkem ja mõni trenn tegin tööseeria raskusega ette ka juba 5 ja 10 – se seeria, siis tuli isegi nii, et 5/10/15/20/25/30 – viiene ja kümnene muidugi eelmänguks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)). Seda on mulle vaja, et käima saada. Peale kükki tegin 2 – 3 seeriat sääre sirutamist, kordusvahemikku 15 – 17. Siis sääre painutamist 3 – 4 seeriat kordusvahemikku 3 – 5 kordust ja üle ühe trenni lisaks ka Good Morning`s või tõmme sirgete jalgadega. Lõpetuseks “Hack´il” 5 seeriat säärt. Selline jalatrenn on ühel päeval, teisel päeval on veidi teistmoodi, treenin jalga nimelt 2 x nädalas. Täna jõudsin siis oma 100 kg – ni välja, peab midagi uut nüüd genereerima ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga proovige, päris mõnus variant progresseerumiseks ja kui proovite, siis ärge unustage, et trenni “nael” on just kükk!!!Vot videoga on see jama asi, et see on kahes osas. Nagu ütlesin, 151 peal panin korraks kangi ära ja käisin matil külili, süda läks meeletult pahaks, kaameramees lükkas kaamera aga kinni. Pikali olin ehk 30 – 40 sekundit peale mida läksin ja jätkasin suures kanguses ning tegin, vist 203 – ni. Siis läks kaamera muidugi jälle käima. See rikub mõnevõrra muidugi asja ära, tule ja tõesta kaua sa külili olid eks. Samas, ise pean asja siiski jutiga sooritatuks, sest 30 – 40 sekundit sellise seeria peale on sama hea kui mitte midagi.
Räägiti nendest ka: “Vastus on, et sobib ideaalselt, samamoodi nagu ka kükk, rinnale võtmine või rebimine, samuti kõikide eelnevalt nimetatute tõstete variatsioonid.”
Vähemasti kui olen plüomeetria kohta lugenud, siis enne tõsisemate plüomeetriliste harjutuste kallale asumist on soovitatud eelnev tegelemine jõutreeninguga, kuna see teeb lihased, sidemed ja kõõlused tugevamaks ning vigastuste risk kasvõi nende sügavushüpete sooritamisel on oluliselt väiksem. Kasvõi siinsamas räägitakse sellest:
http://www.sport-fitness-advisor.com/plyometrics.html
“As a precaution it has been suggested that athletes have a substantial strength training background. The criteria often cited is that the athlete should be able to back squat 1.5-2x bodyweight (2,3,35) for lower body plyometrics and bench press 1x bodyweight for upper body plyometrics (3,35).”
Jah, aga kui jõudu ja võimsust ei ole, siis sa üles ei lenda ka. Mis puutub plahvatusse, siis loe veelkord mu postitust:
“Hea plahvatusliku jõu taseme üheks eelduseks ongi see, et müofibrillid suudavad jõuliselt (kiirelt) kokkutõmbuda, seda JÕULISELT JA KIIRELT, tuleb siinkohal sünonüümidena võtta. Kiire lihas kontraheerub jõuliselt ja jõuline lihas kiirelt. Mõistagi ei sõltu mingi liigutuse plahvatus aga ainult lihase kiirest kokkutõmbumisvõimest. See sõltub ka lihast innerveerivatest närvidest ja nende arengust (mida kiiremini jõuab impulss mööda närvi lihasesse, seda kiiremini see kokku tõmbub), mida jõutõstjad arendavadki kiiretel päevadel kerge raskusega läbi kaheste ja kolmeste seeriate. Samuti sõltub see (plahvatus) lihase elastsete komponentide arengutasemest, mida arendame läbi spetsiaalsete plahvatuslike ja lihase venivaid omadusi ärakasutavate harjutuste.”
Tõsi, ainult elastsete kompnentide arendamise arvelt (tehes hüppeharjutusi) paraneks plahvatus ka, kuid see tähendaks esiteks seda, et me kasutame plahvatuslikkuse arendamiseks ära ainult pooli plahvatust arendavaid võimalusi ja teiseks peaks enne igasuguste spetsiifiliste hüppaharjutuste (programmide) juurde asumist omama niikuinii jõutreeningute staazi.
See selleks, küsimus oli selles, et kas jõutõmme sobib plahvatuse arendamiseks. Vastus on, et sobib ideaalselt, samamoodi nagu ka kükk, rinnale võtmine või rebimine, samuti kõikide eelnevalt nimetatute variatsioonid. Miks need harjutused sobivad??? Sellepärast, et hüpet ja sprinti silmaspidades on need harjutused äärmiselt funktsionaalsed. Mida tähendab täpselt aga harjutuste funktsionaalsus, seda saab lugeda siit:
Ära sprott tee nalja, seisa kahe jalaga maas vii käed taha, püsi selles asendis ja analüüsi seda asendit. See asend on sisuliselt sama nagu jõutõmbe lähteasend:
http://www.in.gov/ilea/images/fitjum1.jpg
Keskmine asend kolmest pildist. Käed tõmbe korral ei ole mitte ainult taga, vaid hoiavad kangist. Hüpates paaristõukega üles või tehes jõutõmmet on ülakeha, aga ühtlasi ka kogu keha sirgestajateks täpselt samad lihased – tagumine lihaskompleks (reie – tagakülg, selgroosirgestajad ja tuhar ning eest reie – nelipealihas). Hüppel on juures lisaks veel säärte jõud, mida mõistagi tõmbega ei treeni, kuid mis panustavad hüppesse ka vaid 10 – 15%. Nii, et tõmme on vägagi plahvatust arendav harjutus.
Lisan siia ka oma kommentaari artiklist “Miks kõik lihased pole võrdsed”, kus küsiti ka plahvatuse kohta:
“Foorumis küsiti ka plahvatusliku jõu kohta. Hea plahvatusliku jõu taseme üheks eelduseks ongi see, et müofibrillid suudavad jõuliselt (kiirelt) kokkutõmbuda, seda JÕULISELT JA KIIRELT, tuleb siinkohal sünonüümidena võtta. Kiire lihas kontraheerub jõuliselt ja jõuline lihas kiirelt. Mõistagi ei sõltu mingi liigutuse plahvatus aga ainult lihase kiirest kokkutõmbumisvõimest. See sõltub ka lihast innerveerivatest närvidest ja nende arengust (mida kiiremini jõuab impulss mööda närvi lihasesse, seda kiiremini see kokku tõmbub), mida jõutõstjad arendavadki kiiretel päevadel kerge raskusega läbi kaheste ja kolmeste seeriate. Samuti sõltub see (plahvatus) lihase elastsete komponentide arengutasemest, mida arendame läbi spetsiaalsete plahvatuslike ja lihase venivaid omadusi ärakasutavate harjutuste. Vot nii on lood!!!”
Siinkohal lisan veelgi, et loomulikult, jõutõmme ei ole kaugeltki ainus võimalus, mis plahvatust ja võimsust arendada võimaldab. Küll aga arendab see harjutus kindlasti eelpool nimetatud omadusi.
