Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
* 2 sets of standing calf raises until failure – see on päkkadele tõus seistes, 2 seeriat suutlikuseni.
Ära Rotter hakka nüüd tähte närima ja jama ajama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, loomulikult talendid on talendid ja hüppevõime on suuresti geneetikaga kaasa tulnud. Arvan, et saad väga hästi aru millest räägime…räägime keskmisest inimesest, kel soovi hüppevõimet parandada…sellisel juhul on raske kükk, tõmme ja rinnale võtmine üks kolmest võimalusest, kui soovime oma hüpet parandada. Teine oluline nüanss on hüppe tehnika, keha ja kehaosade kinemaatika hüppamisel ja kolmas oluline aspekt on spetsiaalsed hüppeharjutused (plüomeetria), mida tehes õpetame lihaseid, kõõluseid ja sidemeid nende struktuuride väljavenitamisel vabanevat energiat ära kasutama.Ütleme kokkuvõtlikult nii, et kui te olete huvitatud oma arengupotentsiaali maksimaalsest ära kasutamisest, ükskõik, mille kasvatamine jõusaalis teie eesmärgiks ka on, siis ilma baasharjutusteta, nende hea tasemeta ei saa te oma sajaprotsendilise arengupotentsiaali LÄHEDALEGI.
Pluss…lihase kasvatamine jõusaalis on vaid killuke suurest pildist. Baasharjutuste liigutuste/harjutuste funktsionaalsuse kasutegurit teiste alade treeningus on võimatu ülehinnata. Võite teha eraldi säärte sirutamisi, säärte painutamisi tagaküljele, reite lähendamisi ja eemaldamisi, päkale tõususid…need eraldi tehes ei pane teid pikas perspektiivis rohkem kükkima mehest, kes on teinud ainult kükki. See jutt läheb muidugi juba peateemast veidi kõrvale.
Täpselt nii on nagu Ott ütles. On mõttetu käsitleda antud temaatikat lühiaegsest perspektiivist lähtudes, samuti on täiesti kohatu tuua võrdlusi treeningutega alustajate seast. Kui te olete algaja, siis te võite teha ükskõik mida ja juba tuleb, ikka arenete. Kui te olete mõnda aega/pikka aega olnud täiesti inaktiivne inimene ja hakkate nüüd ühtäkki 3 – 4 korda nädalas tegema metsajooksu, teete mõned võimlemisliigutused peale, siis sisuliselt paraneb mingil määral ka lamades surumine (kui seda mõõdetaks ja võrreldaks).
“Mäletan ju hästi kui treeninguid alustasin ,kuidas iga nädal tulemused paranesid, sõltumata sellest ,mida seal saalis tegin.”…täpselt nii on.
Reeglina on esimene ikka seeriate arv ja teine korduste arv, see tuleneb sellest samas loogikast nagu 3 x 8 – 12. Üleüldse, et minu viimase aja lähenemistest treeningutele paremini aru saada võib selle läbi lugeda, siis ehk parem mõista neid asju:
Lisan veel puht huvi pärast, et maailma rekord 1000 m – s on 2.11.96, Noah Ngeny
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , on ikka segaseid.Eesti rekord peaks olema 1000 m – 2,20,49, autoriks Urmet Uusorg. Ei jookse seda jõutõstjatest alla 3 minuti keegi ja ei peagi jooksma muidugi, see tähendaks seda, et 250 meetrit tuleks joosta 45 sekundiga. Jõutõstjate kohta häid aegu võib ehk kindlasti näha, kuid alla 3 minuti vaevalt aega näha saab. Ise jooksnud sõjaväes 2.58, see oli aegadel, kui kaalusin 80 kg ja sai metsikult USA Testiks valmistutud. Põnevust pakuvad ka teiste alade tulemused.
Kuna kulturistidel selline asi toimub
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Kui käia jõusaalis 2 x nädalas, siis mina teeks mõlemal päeval ikkagi sellise harjutuste valiku, et terve keha saaks mõlemal korral läbi töötatud. Harjutuste hulk praegusel juhul on ka ehk liialt suur.
Pallipuuted kahelpool keha:
Alates ajast 2:05 hakatakse seda harjutust tutvustama.
Grupeering või crunches palliga on enam – vähem nagu sellel videol, kuid jalgadele asetage kerge topispall (algul sobib ka korvpall) või suur (stability ball) pall, soorituse ajal hoidke sääred põrandaga paralleelsed, siis püsib pall paremini paigal. Proovi soorituse ajal olla tagumiku peale, päed ei pea nii üleval olla, ürita sirutuda samaaegselt jalgadest ja kehast nii, et pall maha ei kukuks.
Viimases lingis viidatud artikli autor on anonüümne, tegelikult ei ole siin anonüümnset midagi, kas see tekst on minu tõlge
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)).Kui teema juurde tõsiselt tagasi tulla, siis olen üpriski kindel, et peale minu pole 100 kg – ga 104 kükki järjest keegi teinud, vähemalt Eestis mitte.
Eks see on muidugi valikute küsimus. Kes treenib eesmärgiga parandada funktsionaalsut, kas siis otseselt mõne liigutuse korral või hoopis eesmärgiga, et see realiseeruks mõne teise ala tehnika paranemise ja võimsuse suurenemisena. Ent on ikka lihasmassi vaja, kulturistidel…julgeksin aga kahelda, et kas mõne naturaalselt treeniva kulturisti lihasmass saab üldse ulmeliselt või kosmeetiliselt suureks minna? Vaevalt küll.
