Janar Rückenberg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Postitan uuesti, kuna eelnevas postituses olid vead sees, vabandan.
On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv, korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused 1.15 – ste pausidega ja trenni kestuseks kokku 65 – 75 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 (kaheksa kolmest seeriat) lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku 5 – 6 seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.
Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, niisamuti trennil ja trennil, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.
On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused harjutused 1.15 – ste pausidega ja trenni kestusega 65 – 7 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku – seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.
Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.
Samuti on hästi tajutav vasaku jala reielihasel, siseosal põlve juures (nn. pisaralihasel või vihmapiisal) kerge vöödilisus. Tean ise ka kuidas omal nende piltidega on, ilmsi tundub ka tihtipeale, et nagu päris hea juba ja hakkab tulema, siis teed pildi, et tunda head meelt ja näidata teistelegi, kuid pildil pole pooltki seda, mis kodus hästi või sobivalt langeva valgusega peegli ees. Seega võib vist eeldada, et ilmsi, teatud valgusega on asi veelgi kuivem.
Soovin sulle jaksu igal juhul, hea on näha, et keegi ajab veel sama asja. Vahepeal oli omal küll tunne, et kurat nagu mingi napakas ole, üksi, juulikuus kaalu toite, mässa oma valmistumisega, keset suurt suve, siis kui tavainimene puhkuste, toitude, pidude ja muude meelelahutustega ümberringi läbustab.
60 kg – 151 x:
Tema kasuks räägib muidugi mõnevõrra väiksem kehakaal. Aga see ilmselt ei kahanda minu soorituse väärtust.
Arutelu sprintimisest on siin vaikselt arenenud. Pakuksin ka omalt poolt selle valdkonna kohta teavet juurde. Järgnev kuulub küll taas geneetiliste eelduste valdkonda, kuid siiski, üks huvitav uurimus toob välja huvitava fakti. Nimelt, et headel sprinteritel on kõigil väga lühikesed kannad ja pikad varbad. Kunagi oli plaan see artikkel ka tõlkida, kuid nüüdseks olen loobunud. Selle asemel tuleb kohe üks teine artikkel sprintimisest: “Kiirendusest täiskiiruseni…”.
Aga artikkel “kandadest ja varvastest”
“> siin:Tervitused spordirahvale. Pikk aeg on viimasest sissekandest möödunud. Mis hetkel toimub? Toimub see, et olen vaikselt dieedil. Mis seal salata, endiselt teen seda suurema motivatsioonita ja kireta. Kuigi jah, see sügis peaks olema nagu see kulminatsioonide kulminatsioon ja kõigi meie sportlaste eluvormid. Tegelikult on nii, et ilmselt ei muutu suurt midagi. Me ise mõtleme enda jaoks tihtipeale mõned asjad suuremaks, nii on tegelikult iga kord. Igal valmistujal on ilmselt igal valmistumisel neid hetki, kui vaadatakse, et “oi kurat, nüüd tuleb ikka eluvorm jne”. Tegelikkuses ajame ju alati ikka oma asja nii hästi, kui oskame. Nii ka sel korral, eks iga mees teeb lihtsalt oma parima, mis tehtut arvestades ei pruugi sugugi tulla senisest kõige parem, mis sest, et MM siin meil Eestis.
Trennidest. Kaks kuud olen üritanud eelisarendada õlgu ja käsi, nüüd 1. augustist jälle tagasi selja ja jalgade prioritiseerimisele. Mingeid imesid trennides juhtunud pole. Olen õppinud tõsiselt armastama istudes hantlitega surumisi. Varem vihkasin seda harjutust, nüüd hakkab kujunema ülakeha üheks lemmikuks. Parim tulemus siiani 42 kg – 4 x 8, raskemaid hantleid mul hetkel pole ja ilmselt hakkan 42 kg – stega seeriaid lihtsalt pikemaks venitama.
Paha asi on see, et 23. juuni kükitrennis vigastasin vasakut põlve ja kuna asi annab siiani tublisti tunda, siis vigastasin seda vist tõsisemalt kui algul arvasin. Kuidagi midagi saan ikka teha, aga läbi valu ja seda asja pean jälgima. On päevi olnud, kui lausa lonkan. Kergema raskusega kükkimine pole probleem, kuid vähe tõsistematel üritustel annab hästi tunda. Sellest hoolimata korraldasin kümmekond päeva tagasi ühe huvitava jalatreeningu, ma ütlekisn isegi, et kükitrenni päevaku, millest ilmub kohe ka artikkel. Proovige seda kindlasti ka, kui lugu ära ilmub.
Dieet käib, kuigi hetkel annan korralikult ka järgi, alles eile sõin 100 g šokolaadi ja 160 g glasuurkooki, kusjuures viimase veel kell 22.00 õhtul. Kaal aga vaikselt siiski langeb, täna hommikul peale WC – d oli 96.7 kg, peale võistlusi läks ikka 99 kg – ni tagasi. Palju olen ratast sõitnud ja üldse liikunud, sel on kindlasti oma osa. Aga ok, aitab selleks korraks küll, lisan paar pilti ka, kaks, mis tehtud täna ja üks pilti selle aasta jaanipäevast, 24. juuni, kui testisime hüpet.
Vot vot, juba hakkab tulema ja see viimane tähelepanek on päris põnev. Ega ei alaväärtustagi neid, kes töötavad kaheksast viieni ja elavad lihtsat elu, kuid ma mõtlengi, et kas ehk liiga paljud ei anna liiga lihtsalt alla, lepitakse liiga vähesega, rahuldutakse pelgalt nö. elus olemisega ja elus püsimisega. Ok, võib ju olla korralik töömees jne, kuid leppida ainult sellega, et kõht täis ja maksud makstud…ma ei tea. Aga nagu Archangel oma kahe sõbra näites tõi, et eks kõik olenebki inimesest. Mõnele piisabki niisama vegeteerimisest, kusjuures ma ei mõtlegi seda vegeteerimist siin nii väga halvasti. Rahuldutaksegi sellega, et toit on suus, riie seljas, peavari ja mingi töökoht. Teised jälle ei saaks AINULT nii absoluutselt elada. Lihtsalt, kellele mida on õnneks vaja.
Oi, sõbrad, ärge nüüd selle teema puhul ainult kulturismi küll takerduge, see on väga primitiivne arusaam asjast, ma räägin asjast ikka palju suuremal tasandil.
See oli Archangel’i poolt päris hästi väljendatud:
“Ma sellega lihtsalt nõus ei ole, et kogu meie mõte siin universumis on lihtsalt vaikselt kotte sügada. Olla üks pisike sipelgas sipelgapesas. Elu on sulle antud. Kasuta seda. Mitte, et teistele meeldida niiväga, vaid just, et saavutada enda jõul midagi tõeliselt võimast – ning küll siis ülejäänud maailm ka ahhetab ja ohhetab selle kõrval.”
Samuti, kirjutise põhituum ei ole ka kaugeltki selles, et kellelegi meeldida või kellelegi ennast tõestada. Ma räägin rohkem ikka enese teostamisest ja sellest tulenevalt endaga rahul olemisest, õnnelik olemisest.
Arvan sellest nii, et inimesed otsivad IMESID. Arvatakse, et mida keerulisem asi, mida rohkem numbreid, mida “kirevam ja värvilisem”, seda tõhusam ja parem. See, mida meil siin ei ole, see kindlasti parem ja tõhusam
http://www.fitness.ee/artiklid/kavadLisaks on suures osas nii, et paljud asjad, mida kirjas olen kajastanud, olen ise läbi proovinud. Ärgem ajagem asju keeruliseks, te saate meie oma lehelt kõik selle, mida vaja!!!
Täpselt nii, sama möönduse tegime ka eelmisel aastal oma kümnevõistlusel, et hüppa kuidas tahad, peaasi, et latt jääb peale. Samuti olin ise see mees, kes ka kasutas suuremal kõrgusel saltot, praktiliselt, et paarisammuliselt eelhoolt ületasin 1.65. Aga jah, võistlusmääruste järgi tuleb hüpe sooritada ühelt jalalt, kohe selline punkt on sees. Loomulikult ei viitagi sellele, et nii poleks tohtinud, arusaadav, tegemist sellise lihtsa väikese omavahelise lõbusa üritusega.
Ei hakka salgamagi või noh, ütleks nii, et tõsiselt negatiivne pettumus on jõumeeste kuultõuke tulemused. Ott ja Utti võivad rahul olla, kuid alla 10 m tundub kuidagi väga kasin
ja seda isegi hoolimata asjaolust, et mõni katsus meeste kuuli võib – olla esimest korda. Ärge nüüd pahaseks saage mu peale 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Grimmieksperiment on huvitav igal juhul
 ja teeb siis pärast ka korraliku, võistlustasemele vastava intensiivusega poseerimise ka otsa. Võib – olla naisterahvas ei olnudki parim variant selle grimmi katse tarvis, kuna nende pingutused vististi laval nii suured ikkagi ei ole ka kui meestel, mistõttu ei hakka ka “mahlad” sellises mahus voolama.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> sellist argumentatsiooni võis oodata nagu Tank siin näitena toob ja see on õige tähelepanek, kuid Poliquin sellised numbrid on andnud. Ise arvan, et see kehtib täiesti tüüpilise traditsioonilise jõutreeningu kohta. A la teed ilma igasuguste erimeetodite ja shokeerimisteta näiteks selja, trapetsi ja biitsepsi tavaliste 8 – 12 seeriatena. Selge see, et kordusel ja kordusel on vahe. 10 x 10 kükki on ikka öö ja päev 10 x 10 biitsepstõstetest. Niisamuti sõltub see sellest, kas teha negatiiv või tavaline kordus.Ma ise hakkan vaikselt jõudma selleni, et teha ettepanek see debatt üldse lõpetada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Seda kahel asjaolul, mul on juba paar päeva kulunud valdavalt ainult kommentaaride kirjutamisele ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, tulen uue õppeaasta tööplaani tegema ja lõpetan foorumis postitamisega 
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja teiseks, ilmselt see debatt ei saagi kunagi ühest lahendust leidma.
