Janar Rückenberg

Ka viimane sooritus on tubli pingutus kindlasti, kuid antagu mulle andeks minu kriitika, et soorituse kvaliteedi puhul, selle filmitud nurga alt tundub, et tegu on kohati suisa veerandkükkidega. Ma ei arvagi, et kükid peaksid olema “ass to grass” ja võib – olla on see nurga illusioon, aga selles suhtes peaks tulevikus päris kindlasti ära fikseerima soorituse kvaliteedile elementaarsemadki nõuded, a la, et tuleb filmida ikkagi profiilis, et sügavus on hinnatav jne. Veel parem, peaks olema suisa keegi selline foorumikohtunik, kes fikseerib, kas sooritus aktsepteeritakse või mitte. Vastasel korral läheb asi väga “pornoks” kätte ära. Kükil ja kükil saab olla ikka väga selge vahe ja summaarset korduste arvu silmas pidades sõltub sellest metsikult palju. See on küll lihtne võistlus, kuid mingid reeglid peaksid tekkima…

Kuidas sellel väljakutsel selle postitamise reegliga täpselt on, et 3 x võib videod postitada??? Võtsin täna asja taaskord ette. Filmisin ka ära, aga kuna tahan võib – olla veel proovida, siis jätan video siia postitamata. Tänane tulemus: 60 kg – ga 5 minuti jooksul 107 kükki…

Tänane tulemus – 102 kükki…

Tundub, et teen liiga korralikud ja sügavad kükid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, päris tõsiselt, sellise sügavusega hetke 102 kükki ületada on väga raske. Olid hetkelised seisakud, aga siiski, töö käis taas suhteliselt 5 minutit jutti. 105 oleks olnud ka sellise sügavusega reaalne, aga, kuna mul läks lugemine suhteliselt alguses sassi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> siis hea, et see ükski üle tuli. Palusin poisil iga minuti tagant aega öelda, ta ütleski, kuid mina keset saali olles esimest minutit ei kuulnud ja siis läks kogu arvepidamine päris varakult sassi ja “ladusin” umbes. Viimasel katsetusel proovin ka poolkükki, nagu enamus teeb, loodan sealt korralikku korduste varu.

Kommenteerin juurde nõnda, et täna oli niipidi, et 20 minutit oli vahel ja siis tegin veel jalatrenni otsa. Täna kannatas nii teha, sest progressioon alles alguses, alustasin Smith´i kükiga, 115 kg – 7 x 5 ja edasi tavapärane lisatöö jalale.

Eks ta oigama ja kergelt lonkama ikka võtab, aga pean tunnistama, et asi ei olnud nii hull kui algul kartsin ja mäletasin. Eks see on minu leib, viimased 2 – 3 aastat on keskmiselt 6 – 10 küki 10 x 10 trenni aastas olnud, raskusvahemikus 90 – 135 kg, eks see ole oma jälje jätnud. Hea on teada, et jõudsin endiselt ka seda asja uuesti teha. Eks siin on loomulikult kõik kokku: treenitus, kogemus, taktika ja tahtejõud. Päris paljud teevad seda väljakutset proovides ühe väga suure vea…” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga, kui vaatan seda enda tänast sooritustki, siis, ausalt öeldes, ei kujuta ette, et oleks veel kiiremini võimalik teha. Sest, minu soorituse korral ka, sisuliselt kõik 5 minutit käib töö, seismisi ka praktiliselt polegi, vaid paar tükki ja needki suhteliselt lühikese kestusega. Ehk kindlasti on võimalik veelgi kiiremini teha, aga see peab väga hea vastupidavusega mees olema.

Huvi pärast tuuslasin treeningpäevikutes ja otsisin, et miks sellise asja üldse ette võtsin. See oligi üldiselt pikka seeria aeg. See oli aeg, kui selg oli väga tõsiselt haige ja raskusi ei saanud üldse teha. See 200 kükki tuli tegelikult sellest, et tegin tol perioodil seda maadlejate ajalist kükikava (see on ka fitness.ee – s olemas):

http://www.fitness.ee/artikkel/1095/treeningsusteem-jalgadele-mis-tootas-liigagi-hasti

Süsteemikükk selle programmi korral oli 60 kg – ga ja seeriad olid ajalised. Lugesin alati ka kordused kokku, mis vajaliku aja jooksul tegin:

I trenn – 2 minutit (52x)

II trenn – 2.30 (60x)

III trenn – 3.00 (72x)

IV trenn – 3.30 (76x)

V trenn – 4.00 (90x)

VI trenn – 12.24 (200x)

Tegelikult tuli seal 30 sekundiliste tõusudega (või 20 sekundiliste) minna, vist oli 8 minutini, aga mäletan, et mind hakkas juba algusest peale paeluma ka see korduste arv, 200 x ja kuuendal trennil saigi “mõõt täis” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ise läksingi 30 sekundiliste kasvudena, kuid tagantjärele artiklit üle vaadates näen, et programmis oli 20 sekundilised kasvud trennist trenni.

Iga trenn algas tegelikult jalgadega surumisega, 5 seeriat 8 – 10 kordust, progresseerusin ka sellega. Nii oli ka sel, 200 küki päeval ees 350 kg – ga 5 x 9, peale mida siis esmalt 60 kg – ga üks 8 – ne kükiseeria ja siis tuli mõte see 200 x ära teha. Pikale ajalisele seeriale tegingi alati ette ühe 8 – se kohanemisseeria. Mõistagi, pärast seda kükkimist jalatrenn enam ei jätkunud, jätkasin lõuatõmmetega 10 x 10 ja ülakehaga ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…ei jätkunud, see oli nali…pärast 200 kükki oli loomulikult kõik.

Aga, kaugel sellest, nagu ma arvaks, et keegi seda üle ei tee. Minu kaal sel hetkel oli 105 kg. Olen päris kindel, et 100 kg – ga 104 x kükitajat naljalt ei leia, kui leiab, siis see on omamoodi ime ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ent, 60 kg – ga 101 x, selleks on ilmselt nii mõnigi võimeline. Lihtne matemaatika on abiks siin: kes tahab teha 101 kükki 60 kg – ga 5 minuti jooksul, see peab kindlalt tegema iga 60 sekundiga ehk minutis ei vähem ega rohkem, kui 20 kükki + lõpus ühe lisaks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga, ilmselt annab juba näiteks kolmandal/neljandal minutil 60 sekundiga seda 20 – t kükki esimese ja teise minuti tempoga samaväärselt teha.

Eile, peale korralikku jalatrenni proovisin korraks ka seda 60 kg – i, jalg oli väsinud ja lolliks ei hakanud minema, poiss võttis aega, tegin 60 sekundiga 25 kükki.

Aga selline ajalugu on siis selle taga, kuidas mina selle 60 kg – ga pika seeriani jõudsin.

Nõustun siinkohal kindlasti Rutsiga. Kui 60 – st kg – st jõud juba üle käib ja nii palju käib, et selline 5 minuti väljakutse üldse kannatab ette võtta, siis on suisa vastupidi – pigem on raskem seda 5 – t minutit täis kükkida ikka raskemal mehel. Sellepärast, et see 60 kg 5 minutiga on nii vastupidavusliku/jõuvastupidavusliku iseloomuga tegevus, et kohe on. See on tegelikult sama nagu väga raske seljakotiga väga kõrgesse mäkke jooksmine. Ja siinkohal tulevad mängu kehakaal, lihasmass ja vastupidavus või lihtsalt väljendudes võhm. Mida rohkem on mehel lihasmassi, seda enam on lihaskiudusid, mida tuleb hapnikuga varustada. Kui raskematel meestel lihtsam oleks, siis peaks kõik rasked jõutõstjad selle 5 – minutilise seeria väga lihtsalt ja hea tulemusega ära kükkima.

Ise arvan nii, et see väljakutse peaks kõige soodsam üldse olema sõudjatele. Need teevad oma jõutreeningute teatud faasides sarnase koormuse ja kestusega kükiseeriaid. Vist Raja treeninguski oli, kui kükiti 50 – 60 kg – ga pikki seeriaid. Muidugi mitte nii pikki, kui see 5 minutit, kuid nende jõutreeningu, aga pingutuse iseloom oma treeningutel on taolise väljakutse raskusastmega suhteliselt võrreldav.

Mõtlen nõnda, et sa võid selles asjas ka päris viisaka tulemuse kükkida, oleks päris huvitav teada, mis tuleks.