IVARK

Kuna kogu jõuluvärk ja selle eellugu piiblitemaatikaga koos on puhas fiktsioon ja ulmevaldkond, siis pole eriti mõtet nende asjade pärast muretseda. Huvitav on lihtsalt see kuidas traditsioonilisest kristlikust religioosse tähendusega pühast on saanud tarbimise kõrgperiood ja paljude jaoks see muud ei olegi kui suur õgimine ja ostmine. Coca-cola muidugi kasutab kõike seda edukalt ära, kuna see sobitub hästi nende toodetega. Ajalugu ümberkirjutada ja fakte moonutada pole ka mingi kunst, suurt valet on lihtsam müüa kui väikest.

Mind huvitab ka väga see nn. õpik, huvitav oleks teada, kes sellise üllitise taga seisab.

Osa käivad ka püksid rebadel, gangsta style.

Ma olen ka Mustakivis käinud, tegin liikmekaardi ka kuna sellega vist saab ka õhtusel ajal soodsamalt. Igatahes on see selline koht, kuhu ma lähen ainult siis kui oma saali ei jõua. Tegelikult mind häirib meeletult see keldritunne ja kõrgel asetsevad aknad aga üldiselt käib kah, riietusruumi on jahe külm aga õnneks oli saun olemas. Ma ei saanud aru ka miks neil peab kingad ees ära võtma ja eraldi kappi panema. Punase tänava Idakeskus on avaram aga päris meelepärased pole nad kumbki, tänapäeval lihtsalt on juba tase nii kõrgeks aetud, et nad ei eristu millegagi ja ühekordset piletit ostes pole mul enam olulist vahet, mis hind on, käin selle summa niikuinii välja ainult korra kuus. Lasnamäel on tegelikult parim koht hoopis kergejõustikuhall, saab korraliku distantsi tartaanil joosta ja ei pea jooksulindil jalgu põrutama, lisaks on olemas jõusaal ja kõike normaalse tasu eest, vist 5 või 4 EUR. Tõsine koht pikemateks kardio/jõutrenni seanssideks, muudab treeningu vaheldusrikkaks, kuna vahepeal võid 2 korrusel olevast saalist alla jooksma tulla. Jõusaal ise on kesine, kõige raskemad hantlid vist 20kg, kangikettaid jagub ainult siis kui üksi või maksimum kahekesti teha. Kuna ka jooksuraja kõrval on olemas mõned seadmed, siis peaks siiski ka oma jõutrennid seal tehtud saama ja seda oluliselt vabamas õhkkonnas kui eelpoolmainitud saalid, kus on lihtsalt kitsas.

Ma mäletan hästi neid aegu kui tuli suuskadega kooli minna, sest oli suusapäev. Mul polnud neid klambreid, millega suuski kokku panna ja üsna ebamugav oli. Mingi lemmikpäev see ei olnud. Terve garderoob oli suuski täis ja mässamist omajagu. Samas, sporditeemast ei pääsenud, tegemist oli spordikallakuga kooliga ja igasugu võistlusi jm oli omajagu. Nt. Lenini rajooni noorte kergejõustikuvõistlused ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Samas, kõik see ei tekitanud mul vastumeelsust suusatamise vastu, käisin palju Mustamäe metsas mägedest alla kihutamas ja võimalused sel ajal polnud nii head kui nüüd Nõmme suusabaasis, ometigi oli lõbus. Jällegi, mu kadunud isal oli sein Tartu maratoni vimpleid täis ja eks me koos käisime suusatamas. Paraku, ma olen nõrgem oma papsist, pole kordagi maratonil suusatanud, ilmselt on paratamatu, et iga järgmine põlvkond on laisem ja nõrgem.

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu.

Tänu jumalale on Eestis veel kriitiline mass ajudega inimesi ja tänu neile ei pea sa eriti kartma, et sinu laps haigestuks neisse haigustesse!

Ma soovitan ka siiski arsti kuulata, nad pole kõik vabamüürlased. Nüüd kui enamus raskeid haigusi on seljatatud tänu vaktsiinidele on muidugi lihtne öelda, et neid pole enam vaja aga seda senikaua kuni on kriitilist massi, kes on vaktsineeritud. See vaktsiinihirm on üldse selline teema, mis tihedalt seotud mingi kaikausuga jne.

Sõbranna rääkis ka, et käis sõbrannadega seda vaatamas ja kõik nutsid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selliste filmide kohta öeldakse tear-jerker ehk selle eesmärk ongi pisaraid tirida. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Taotluslikult tehtud, muide mingi uuring näitas, et sellised filmid pole isastele üldse head, testosterooni tase langeb ja lõpuks võib langeda depressiooni.

Eks hollywood teeb kõik rahaks, samas, kas igast inimlikust tragöödiast oleks vaja üldse filme vändata, meenub täiesti ebaõnnestunud World trade center, kus Nicolas Cage ohmu näoga kirves käes mööda korruseid ringi jooksis ja keegi ei saanud aru, milleks üldse seda filmi vändata oli vaja, polnud kassaedu ja oscarid jäid ka tulemata. Nõrk story, tarbetu pisaratirimine.

Ikka parem kui Valentiina Galantiks muutuda…

Ilmselt tuli ikka piisavalt vara maha, muidu oleks muutunud ka. Hea kui inimene teab, millal lõpetada.

Artikkel oli asjalik, mingit üllatusmomenti muidugi ei olnud aga aeg aeg ajalt ongi vaja neid asju üle korrata. Paraku saab alguse kõik inimese peast, sellest, kas kolba sees on aju ka või katab seda seest ainult õhuke kiht. Enamus ei mõtle, mida nad sisse ajavad ja veel vähem loevad pakenditelt olevat infot. Sellega seotud on ka muu, kehaline aktiivsus näiteks. Kehaliselt aktiivne inimene on alati teadlikum oma vajadustest ja sellest, mida omale lubada, mida mitte.

See Rotteri toodud argument on ka päris hea, me peame arvestama, et kui tahame mingit heaolu siin lääne tsivilisatsioonis säilitada, siis peab osa meist paraku kaduma või virelema ja eks see mehhanism töötab ka.