IVARK
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
IVARK
MemberVäga positiivne!
IVARK
MemberTõsi ta on, et hautamine muudaks inimesi väiksemaks, aga kas tõesti paremat viisi pole siis ruumipuuduse lahendamiseks, kui päris inimeste hautamine?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>IVARK
MemberSeda kindlasti jah. Mõtlesin seda, et väheke ettevalmistust peaks igaüks tegema.Politseikoolis oli suht sama teema, kuigi seal andis jooksmisest omajagu edukamalt ma usun kõrvale viilida. Sellegi poolest esimese kahe päevaga sääreluuümbriste põletik. Olgugi, et kuu aega enne minekut käisin lasnamäe vahel jooksmas.
IVARK
MemberTere!Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.
Loe Bruce Lee metoodikat, saab olla nii suur kui ka ka liikuv. Pead hüppenööri kasutusele võtma aga kuram jah, see hakkab jälle põlvedele. Mingi kaalulangus tuleb siiski kasuks sel puhul tõesti.
juuli 4, 2011 at 7:58 e.l. in reply to: Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb! #307015IVARK
MemberKas täna trennimehi ka on, olen revalist juba puudust tundnud pikka aega, vahepeal olen kaalust korralikult maha võtnud – palav ilm + palju trenni ja liikumist ja kiht nö grimmi ka peal (päikest siis – kes lähipäevadel näevad, need veel ehk märkavad päevitust, muidu kaob see Revali sauna kiiruga….
IVARK
MemberHaye on silmale parem vaadata, liigub väga kiiresti. Ei ütleks, et igav matš oli, pigem just pinget pakkuv. Tyson muidugi jääb igavesti minu lemmikuks.
IVARK
MemberLäheb juba teemast tiba mööda, võitja on ju teada, mis siin enam ikka…
IVARK
MemberHea ala ikkagi. Nimetus müüb paremini ka.
IVARK
MemberMe tegime sõjaväes nii, et teine mees hoidis rusikat rinna alla ja luges puudutusi – pole seda probleemi, et midagi ära libiseks.Kolmandal päeval pärast saabumist oli NATO test ja päris palju mehi saavutas tulemuse vahemikus 50-80, 2 min jooksul, kusjuures 4-5 korda nädalas treenivaid sportlasi polnud meil ühtegi. Noorteaja järel tegi neljakümnest mehes umbes 10 üle 100 kätekõverduse – aasta siis oli muidugi 1998, tundub, et müüt tänapäeva noorte nõrkusest on ikka tõsi vist?!
Tegelikult on see kõik siin lõdva, teha tuleb nii nagu MMA treeningus, üks lööb jalaga kõhtu samal ajal kui kordusi teed või siis jätkates võõrleegioni tavasid, herneste peal rusikas kätega. See arendab lisaks ka vaimu.
IVARK
MemberImre, kas läksid siit lapse, naise ja emaga koos või elab Sul ema seal?
Küsin sellepärast, et tahaks ise minna järgmine suvi aga lapsega üle ookeani on päris karm, olen näinud 3 aastast lennukis tembutamas, küll on uni, siis jonn, siis süüa ja juua, igavus ja mängimine jne. Ühesõnaga ma tahaks ka väikse turnee ette võtta USAsse aga ainult nii, et vanaema tegeleks lapsega, sest siis oleks tiba kergem.
IVARK
MemberÜks pilt veel selle auto kaunistusest:
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Muide täna oli Columbuse linnas selline juhtum kui mingi neegrimutt mind ründas ja rämedalt sõimas. Ostsin endale hiljuti uued riided NY mustade kauplusest ja sain megaedeva T-särgi ning põlvpüksid edeva sümboolikaga. Usun, et need on mingid mustade pühad sümbolid (näiteks “Pekske valgeid kahvanägusid!” vms) või lihtsalt mutile ei meeldinud, et valge mees käib mustade stiilis riides. Igal juhul mulle kohe tuli meelde Eesti jõusaalide hirm hr Rauno Raud ja tema suur sümpaatia mustade kultuuri vastu. Soovitan tal tungivalt igaks juhuks mitte NY minna oma kostüümides
Seevastu eile õhtul liikusin Daytonis ringi kõrbevärvi pükstes ja liibuvas särgis ning kohalikud olid veendunud, et ma olen Iraagi sõjast saabunud marine(merejalaväelane). Eilne variant meeldis mulle rohkem, sest sõjaveteranid on siin alati tegijad!
Kas oled siis juba otsaga NY-s ära käinud?
Parim linn maailmas minu arust, ainult, et Harlemisse pole kordagi läinud ja vist ei lähe ka. Peale ühe kuulsa jazzklubi ja mõne teatri pole seal midagi vaadata/kuulata.
IVARK
Member
IVARK
MemberSiin ka üks passipilt. Sarnasust on

juuni 15, 2011 at 12:19 p.l. in reply to: Olen spordiriietes, higine ja haisen ning mingid mehed vahivad mind… #305904IVARK
MemberKus naised nii tohutult räägivad? Ma pole veel ühtki naist kohanud, kes sedasi arvaks. Kiviaeg on möödas, djuud!(P.S. Sa võiksid end paremini väljendada, sest raske on aduda, mida sa selle tekstiga küsida tahad. Oled ju teema küsitluste alla postitanud.
IVARK
MemberTervis nr 1 on minu arvamus… Ōigemini oli- see oli poolik seisukoht. Mai kuu ja juuni esimene pool on olnud üsna tormakad, kuid mōnusad- lubade tegemine, sünnipäevade pidamised, kōik möödus edukalt kuid kiirelt.Ja kui see nüüd kōik vaibus… Sattusin ma laagrisse, kui on ōige seda nii nimetada. Kokku tulid inimesed , kes tegelesid iseenda hingega ja selles olevate probleemidega. Välja lülitati telefonid(terveks nädalavahetuseks) ja kōik suhtlusvahendid jäeti koju. Rajoonilt välja ei mindud, isega vahepeal saime majaaresti. Ütleme nii, et me näiteks mediteerisime- läksime iseenda hinge ja kaitseingli juurde ning välja koorusid sügavaimad probleemid ja siis tegeldi nende probleemidega…
Veider? Teoorias kindlasti.. Kes mäletab… mitmeid kuid tagasi tegin sissekande , kus kirjutasin, et midagi on valesti- ma pole eluga rahul- enda hingega. Ma väikese kahtlusega, kuid siiski julgen öelda, et ma leidsin RAHU. Rahu enda hinges, ajus.. Mul on isegi veider olla, kuna pool mōttemaailma, mis piinavate muredega tegelesid , on vabanenud ja ma tunnene end ōnnelikuna, rahulolevana ja vaikselt- mu peas vaibus sōda pm..
Kōik on mōtlemises kinni.. Aga ma nüüd sain tunda, mis tunne on, kui mōte lahti laseb- ei mäletagi nii nauditavat perioodi.
Sōitsin pühapäeval Tallinnast Pärnu ja ma ei tahtnud enam endale tegevust otsida, ma suutsin nautida lihtsalt olemist.
Siis ma läksin Arcticusse trenni ja alustasin enda tavapärase seljatrenniga- lōuatōmmetest.. Ma olen vōistlustel tōmmanud 10x aga kunagi pole seda trennis suutnud järele teha, kuid siis- 10 lōuatōmmet esimeseks seeriaks, teine 7 ja siis 6.
Ma olin rabatud…….
Mis see oli- juhus vōi oli eelnevalt mōtted mul tōesti nii segavad, et tulemus pea kahekordistus?
Ja siis eile- rind/ōlg.. Alustasin trenni kätekōverdustega ja kui mu kunagile tore saavutus on olnud 25 ja seda klassikalise tehnikaga, mitte pōlved maas, siis eile ōhtul tegin ma 30 kätekōverdust ja enam ma juhusesse ei usu…
Tegelega enda tervise JA hingega!
Ilusat ōhtut
AutorPostitused