IVARK
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Võibolla inimene on ennast parandanud nüüdseks, igatahes olid tal eeldused ja päris hea keha omal ajal. Valis ainult natuke vale ala, millega nö. treeninguteks raha teenida.
Oma naeruväärset möla võiks mujal rääkida onju!
Küll neid valgeid hakkab nüüd tulema ka.
Tundub, et oled “intelligentne” tüüp. Kust neid tulema hakkab siis? Nimeta mõned nimed, kes konkureeriksid.
Ei pane valget meest liikuma ei nina ees rippuv viiner ega steroid, lihtsalt ei liigu, nii puised on kahjuks. Niisama kodutasemel võib muidugi lipata siin.
2×140, tundub vaevaline see teekond seekord, huvitav kas vanus hakkab ka rolli mängima?
Eks vana mees muidugi, 34 on aeg juba kaanevärvi valima hakata. Tegelikult 35 on tipp-iga, siis alles parimad tulemused tulema hakkavad. Minul näiteks on nii hetkel.
“Vitamiinidest”
Vitamiinidest ma ei tea aga ta peseb ennast mingi kehva seebiga, õlal on mingid punnid jne.
Kui ta rööbastel surumist tegi kujutasin ette, et need ei olegi käed vaid jalad ja töötas. Hirmus mees on küll.
Võib-olla ma postitasin selle artikli valesse kohta foorumis? Mu eesmärk sellega oli ikkagi jõuda eelkõige nendeni, kes veel jõutreeninguga regulaarselt ei tegele. Nendele, kes tegelevad, pole sellest suurt kasu. Neile oleks ilmselt põnevam just see sama arutelu “Aeroobne treening vs jõutreening”.
Ei ole midagi valesse, siin on igasugu rahvast. Tegelikult on jõutreeninguga alustades algajale eriti abiks see kui jõusaalis keegi nõu annab. Minul omal ajal ei olnud midagi peale kulturismiajakirja Flex ja oli ettekujutus, milliseks saada tahan. See ettekujutus välistas igasuguse aeroobse treeningu ja nii tuligi kõrge vererõhk, õhtuti ei saanud magada, sest süda peksis. Muide, väga oluline on õige hingamine jõutreeningus. Selle vea tegin ka, et ei hinganud rahulikult sisse välja vaid hoidsin teinekord hinge kinni, endale teavustamata.
Kui inimene ei tegele üldse mingit tüüpi treeninguga, siis kindlasti on jõutreening ta südamele väga hea. Aga hea, et sa täpsustad, kuna ma muidugi ei poolda ainult jõutreeningu tegemist. Kaugel sellest. Lihtsalt selle põhjal, mida ma jõusaalis ja üldse mujal näen, tundub, et jõutreening ei ole eriti populaarne näiteks naiste seas. Neile meeldib aeroobne treening palju rohkem (või nad arvavad, et see on efektiivsem enda eesmärkide elluviimiseks).
Ma ei ole vähi kohta palju uurinud, aga näiteks
põhjal on üks vähi riskifaktoritest füüsiliselt mitteaktiivne elu. Jõutreening on üks võimalus olla füüsiliselt aktiivsem. Et ainult jõutreeningul on selline vähitekke riski vähendamise omadus, seda ma ei arva.
Loe uuesti eelnevalt kirjutatud lause läbi. Seal ei räägitud midagi vähi tekitamisest, vaid TEKKINUD vähi taandumisest.
Vähihaigetele soovitatakse valguvaest, ideaalis valgutut dieeti..
See on jälle kaheteraga mõõk. Mis staadiumis on vähk jne. Pankrease vähi 4 staadiumil ei taandu enam midagi aga aeglase progresseerumisega kasvajad ja mõningatel muudel juhtudel võib sellest kasu olla. Onkoloogias nad saavadki peamiselt saia võiga, ülejäänu tassivad õed omale koju. Ideaalis peaks tegelikult juba elustiil olema vähkiennetav aga see ei lähe enam kuidagi fitnessi ja jõusaaliteemaga kokku.
Loe uuesti eelnevalt kirjutatud lause läbi. Seal ei räägitud midagi vähi tekitamisest, vaid TEKKINUD vähi taandumisest.
Vähihaigetele soovitatakse valguvaest, ideaalis valgutut dieeti..
Tõepoolest, vähiteemaga satun alati hoogu.
Südametervist kulturism nüüd küll ei toeta. See ikka mööduka aeroobse treeningu vili. Kulturism on aga selle vastand.
Vähkkasvajad toituvad proteiinist!!! On tõestatud, et vähem loomseid proteiine ja vähinäitajad veres taanduvad.
Suhkruhaigus? Oh ei. Oma verre pidevalt toitaineid kuhjates me küll suhkruhaigust eemale ei peleta. Seda enam, et glükoositase pidevalt muutub – ühest äärmusest teise!
Ma ei ole kulturismi vastane, kuid iga väide ei pruugi alati paika pidada. See ei tähenda muidugi seda, et justkui kulturism kutsuks neid suisa esile, kuid jah, siiski, siiski.
Vähkkasvaja toitub sellestsamast, millest ülejäänud normaalne kude ehk siis valgukogus ise nüüd küll kuidagi kasvaja teket soodustada ei tohiks. Taimetoitlastel tõesti esineb vähem vähkkasvajaid aga st. tõesti taimetoitlust, mis tähendab, et igasugune loomne valk jääb välja. Sellega seoses meenub Woody Alleni lause – selleks, et elada 100 aastaseks peaksin ma loobuma kõigest, mis paneb mind soovima elada 100 aastaseks. Seega parem õudne lõpp kui lõputu õudus, seda arvan ma taimetoitluse kohta.
Üldiselt vastab kõik sinu artiklis tõele kuid jõutreeningu positiivne effekt nii südametegevusele kui vähile on küll marginaalsed. Südamehaiguste vältimiseks on number üks siiski aeroobne koormus ja siis võib sellele peale teha. Mõne jõumehe puhul algab see aeroobne koormus kahjuks jalutamisest Kadrioru pargis 5 min, rohkem süda ei suuda.
Miks tekib vähk, ei suuda keegi tänapäeval üheselt ära tuua – on ainult riskifaktorid (tubakas, kartsinogeensed ained). Kas jõutreening kuidagi vähiga seotud on, vaevalt. Miks rakkude kontrollmehhanismid paigast lähevad, ei tea. Kaudne mõju tänu paranenud ainevahetusele, sealtkaudu toksiliste ainete väljumisele, võib olla kuid see on ka kõik.
Mulle selline õhtune “laadimine” kohe teps ei istu. Samas ei meeldi mulle ka 5, 6 korda. Hetkel isiklikult 4 korda tuleb söögikordi päevas ära aga omad miinused on siingi. Pidev ajastamise probleem, st. tahes tahtmata mõtled toidule ja sellele, kuidas nüüd sööma hakata – ometigi pole päevad vennad ja esineb päevi, kus olen sunnitud minema trenni kohe peale söömist. Seal tekivad kohe kõrvetised. Ka õhtuti on probleem – söön viimase eine umbes kell 21.30 ja tunnikese pärast lähen magama. Kodujuust hapukoorega garanteerib kell 12 ärkamise ja kõrvetistega hädas olemise kuid üldiselt ka liha jm. söömine enne magama minekut tekitab unetust jm. probleeme. Tuleb meelde 5 aasta tagune aeg kui tegelesin veidi teiste asjadega ja toitumine oli pigem kesine ja süsivesikud oli ülekaalus, siis neid probleeme ei olnud ja muide polnud ka haige nii tihti. Soolestik on aga immuunsüsteemiga tihedalt seotud. Seega ei pruugi selline kulturisti valguküllane dieet mulle eriti sobiv olla. Paistab, et olen sunnitud valima kataboolsema elustiili ehk jätma ära õhtused söömised ja üldse toidukoguseid vähendama.
Poleks selle peale tulnudki.
Tegelt lihasmälu ikka on, kui nii rääkida saab.
Näiteks mängin ma kitarri. Ühte lugu sai õpitud ca. 8a tagasi. Ning mul ei ole absoluutselt ühtegi nooti peas. Anna mulle aga kitarr ning mängin selle üks ühele ära. Ilma, et oleks vähimatki aimu, mis noote mängin. Võin lausa silmad kinni seda mängida. Sest näppudes on asi sees. Lihased mäletavad seda, mida pea enam otseselt ei mäleta. (või on pigem äkki tegemist alateadvusliku mäluga vms)
Ja kui julgen pausi keset mängimist teha ja mõelda, et mis järgmiseks tuleb – siis läheb kõik sassi ja enam ei mäleta midagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seega jah. Lihasmälu (või pigem alateadvuslik mälu vms) on olemas ning kuradi raske seda ümber muuta. Vaimselt saab sellest üle, aga päris nii lihtne ka pole, et unustad vana tehnika ja kohe vaevata õpid uut moodi tegema.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et kui rääkida musitseerimisest, siis kõva harjutamine, mis eelneb ladusale mängimisele nii klaveril, klarnetil (ise mängin) kui kitarril või ükskõik, mis instrumendil, on niivõrd komplitseeritud liigutuste kogum, et seda kükiga kuidagi võrrelda ei saa. Ümberõppimise mõttes – need vead, mis on tehtud kunagi klaveri valesti harjutamisel ei taha ikka mitte kuidagi kaduda. Paraku tavaline raskuse tõstmine või teisalt keeruka meloodia kahel käel mängimine nõuavad siiski erinevat ajutegevust. Ühe liigutuse, nt. kükk, korrigeerid mõne korraga, piisab ainult juhendamisest, teist ei omanda võibolla aastategagi. Kes omal ajal heliredelit käppa ei saanud, sellel käed kunagi klahvidel hästi jooksma ei hakanudki.
Jõuludeks kingiti mulle raamat “Suur spordi mälumäng” autoriks Lembitu Kuuse ja nüüd tuleb päeva küsimus 51 mäng ja 10 küsimus:
Mis alal on Ott Kiivikas ajavahemikus 1999 – 2010 tulnud 24 korral Eesti meistriks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>a) Jõutõstmine
Orineteeruminec) Kulturism
Vastuseid või omapoolseid ettepanekuid kui vastuste seas ei ole teie arvates õiget vastust võite ise pakkuda.
Mul tuleb selle peale meelde eilne vestlus kolleegiga. Mainisin, et kulturismis on eestlasted päris kõvasti promo teinud riigile. Selle peale olid pilgud, what the f***, me räägime siin spordist aga millest sina. Mainisin siis, et kulturismi plaanitakse ka olümpiale viia ja selle peale küsiti, et kas postitants ka siis? Vot, päris kurb ikka.
