Istuv Sõnn
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Erinevate treeninguviiside võrdlemiseks peab tõesti teadma, milline on nende mõju inimorganismile. Asja muudab huvitavamaks ka see, et organism aja jooksul korrastab end ümber. Aeroobset trenni tehes võtab veidi aega, kuni keha õpib tõhusalt rasva energiaks kulutama. Jõutreeningu puhul jällegi on iseloomulik rasvade põlemine pikka aega (olenevalt treeningu intensiivsusest) pärast treeningu lõppu. Mida organism treeningu ajal ja pärast seda enda taastumiseks kasutab, sõltub ka sellest, mida tal on võtta. Kui me ei söö 3..4 tundi enne treeningut ja pärast treeningut läheme tühja kõhuga magama, siis võib arvata, et hommikul ärgates on vilets olla. Organism on stressis ja ei leia kuskilt materjali kulutatud ressursside taastamiseks. Kui me siis lõpuks sööme, transpordib meie õnnetu keha kõik vähegi võimaliku lattu ehk siis rasvaks, et olla valmis järgmiseks selliseks katsumuseks. Seda võib nimetada ellujäämisinstinktiks. Kahjuks paljud praktiseerivad seda.
Peale Kirbu te siin kõik üsna palju lahmite huupi. Ei saa nii käsitleda, et kaalulangetamiseks rasva arvelt on üks hea ja teine halb. Ei ole vaja pulsikella, et neid asju õigesti teha. Tuleb vaadata kogu komplekti: treening, toitumine, puhkus. Niipea kui hakatakse üht teistest eraldi vaatlema, teisi komponente arvestamata, kaotab asi mõtte – soovitud tulemust lihtsalt ei ole. Mõelge selle peale.
Tõepoolest – kõige tähtsam on õige toitumine. Tee selgeks, kuidas see käib. Siin ripub palju häid artikleid, soovitan Fred Antsoni “Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus”. Kui selles vallas juba midagi jagad (usu, väga palju on rahva seas laialt levinud vääraid seisukohti), siis tuleb ette võtta ka füüsiline liikumine, mis on ka väga oluline. Pea meeles, kiiresti ei saa midagi püsivat. Kiiresti saab tervise ära rikkuda. Kuu ajaga juhtub vähe. Organism alles häälestab end ümber ja hakkab tasapisi õiges suunas tööle. Ära kasuta äärmuslikke võtteid nagu liiga vähe söömine, mingite toitainegruppide menüüst välja lülitamine jmt.. Söö kindlasti vähemalt kolm korda päevas. Maga piisavalt. Ole rõõmus. Liiguta end iga päev. Ja hangi pidevalt uusi teadmisi. Kuulata oma sisehäält ja jälgi end rohkem peeglist kui kaalult.
Ei ole vaja tingimata igale kehaosale kahte harjutust. Võib teha ühte aga rohkem seeriaid. Pead andma lihastele piisavalt koormust ja puhkust, et asi toimiks. Pead ise enda peal proovima ja ära tundma, kui palju on paras. Kui järgmisel treeningul on väsimus sees, sai eelmine kord liiga palju ja on vaja rohkem taastuda ja kui kuu aja jooksul tulemused ei parane on koormus jälle liiga väike. Ei ole olemas igale inimesele universaalset treeningkava. Ikka pead katsetama ja enda kohta rohkem teada saama. Seda enam, et vahendid on piiratud. Aga see ei ole takistuseks.
Tervis ja välimus on enamasti väga seotud. Kui tahad trenni tulemusi silmailuks, ei pääse mööda ka tervislikkusest. Et Sa ei peaks oma ettevõtmises pettuma, uuri asja väheke omal käel ja tee selgeks, mil määral oled valmis end pühendama. Kui hakkad niisama vehkima, tuleb peagi tüdimus ja lööd käega. Põhjalikumalt asja uurides näed aga, kui palju huvitavaid võimalusi Sul on. Tegelikult ei saa teised Sind nullpunktist edasi aidata. Algteadmised leiad siit niigi. Loe Indrek Otsuse teost “Kulturism & Fitness”, seal on kõik väga selgelt ja kokkupakitult olemas. Sealt edasi saad juba nõu küsida.
Mul olid probleemid põlvedega, kui ennast ei viitsinud liigutada. Kartsid külma, kükitamist. Jäid kangeks ja valutasid. Pärast jõutreeningutega alustamist u 1,5 aastat tagasi on kõik probleemid kadunud. Võin kükkida palju tahan – üks kord nädalas teen enda kohta tõsise kükiktrenni. Asi areneb ja tagasilööke ei ole. Jälgin ka, et üle ei pingutaks.
