Istuv Sõnn
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ikka päris jube, kui mõnel veerandi lehekülje läbilugemine hinge kinni võtab ja silmadega ühest reaotsast teise ei suuda käia kui tühja rida vahel ei ole. Siit soovitus kõvadele trennimeestele – harjutage ajalehe pealkirjade lugemise juurde ka mõne juturaamatu lugemist (ma ei mõtle siin lasteraamatuid, kus pildi all viis sõna). Aga mina sain jälle kogemuse võrra rikkamaks.
Väga hea, et teema algse mõtte juurde tagasi tüürib. Ja ongi nii, et varustus sõltub suuresti eesmärkidest. Kui eesmärk on tegeleda jõutreeninguga tervisespordi mõttes, kus seatud sihid ei pruugi olla samas sugugi kergesti saavutatavad, siis ei ole tõesti palju kola vaja. Harjutuste valikut hoolega läbi mõeldes saab üsna vähesega hakkama. Ja ei muutu ka tüütuks ja üksluiseks kui oskad kava huvitavalt üles ehitada.
Ma ei saa ikka aru, kuidas saab mott üksi treenides ära kaduda? Kas see on mingi edevuse värk? No kui läheb igavaks, siis tegeled ju vale asjaga. Küll see asi on kõrvade vahel kinni.
Ja mina arvasin, et jõusaali minnakse selleks, et kodus ei ole võimalik treenida. Tuleb välja, et seltskonna pärast. Aga siis me ei räägi treeningust. Kõige paremad treeningtingimused saavad olla kodus, kui on piisavalt ruumi ja sobiv varustus tekitatud. Keskendumine alati parim ja kava planeerimiseks vabad käed. Ei ole vaja kuhugi minna ja kusagilt tulla. Aga kõigil ei ole seda luksust ja siis tuleb minna jõusaali. Aga kui on korralik jõusaal, saab hakkama küll.
Kui velo olemas, pole sõude-oma vaja. Nendega teed soojendust. Mitu-ühes trenad on kas kallid või mõttetud (odavatel lõpeb ruttu jaks: kas lagunevad või pole enam võimalik lisaraskust panna). Soeta parem seatava seljatoe kaldega pink ja rohkem vabu raskusi. Muus osas mõte OK, trenni tegemise käigus ja arengu toimudes näed ise, mida veel vaja.
Tere, Triibu Triits!
Vahetagem siis mõtteid. Sinu seisukohast oli loeng suhteliselt kohutav. Kas kohutav=ehmatav või kohutav=kole? Mõlemad eesti keeles levinud. Kui hakata väitlema keskaja ja kristluse teemadel keskaja kontekstis, siis näiteks hr.Laigna kõneles, et tänapäeval levinud ettekujutus on tõest kaugel – tema väidab tõde teadvat, aga see ei olnud loengu teema. Kus ta teab ja mida ta teab, peaks temalt küsima. Küllap ka saab vastuse. Kui väita, et keskaeg ei olnud selleks ja tolleks sobiv aeg, siis tuleb selle aja tingimused defineerida. Et oleks selge, mida mõeldakse. Mingi koolist ja raamatutest kogunenud romantilise emotsioonipildiga ei ole vahel miskit peale hakata. Kui me ikka täpselt ei tea, siis me arvame ja arvata võib igaüks mida tahab, aga see ei ole argument millegi ümberlükkamiseks. Niipalju teadusliku lähenemise alustest.
Kui tahad hr. Laigna loengust leida vigu, siis tugine faktidele. Kui Sul neid ei ole, on see lihtsalt Sinu arvamus ja Sa võid öelda, et Sulle selline lähenemine ei meeldi. Aga selliselt ajalooga ringi käia ja seda malakana kasutada ei ole tõsiseltvõetav. Kui üks inimene on Sulle ebasümpaatne, siis on see loomulik ja sinna ei ole midagi teha. Aga ütle siis seda.
Võtaks veel sõna “Musta pori näkku” teemal. Sellise nähtusega tuleks avalikumalt võidelda. On küll tore, kui joodik Mihkel Raud suudab uuesti jalad alla saada, aga kurb on see kui joodiku elulugu kujuneb bestselleriks. Ma ei mõista hukka Mihkel Rauda – kohati imetlen teda, kui erandlik on tema “ülestõusmine”. Aga et suurele hulgale rahvast on sellises pasas sonkimine põnev, paneb hirmujudinad mööda selga jooksma. See on sama, kui imetletaks hirmsa kurjategija memuaare. Tegelikult ei vääri selline lektüür sellist austust. Aga on hea lakmuspaber.
Kuskohas oli selles loengus juttu rassismist? Aile tunnistas, et ei olnud loengut lõpuni kuulanud ja juba avaldab arvamust. Hr. Laigna rääkis rasside erinevustest ja teie juba kisama rassist-rassist.
Triibu triitsu vähene haritus ja kirjaoskus ei tohiks lubada teda tegelikult selliste teemadega püünele ronida, aga kui häbitunne puudub, mis teha.
Kurb on vaadata, kuidas märksõnade peale reageeritakse ja ei kuulata lõpuni ega jälgita konteksti. Kui mingi seisukoht on seniarvatust erinev, siis kõigepealt tahetakse sõnavõtja mättasse lüüa – rikub siin rahu. See näitab, et ajutöö on keskmisele inimesele ikka kõige raskem ja valusam.
Kui kodus trenni teha, siis investeeri vabaraskustesse – raha läheb rohkem asja ette. Sul juba palju asju olemas. Mõtle, kuidas nendega erinevamaid harjutusi teha. Kas Sul lõuatõmbamise kang on olemas? Sinna saab kinnitada ka tavalise plokiratta, nöör üle, nööri otsa raskus ja nööri teise otsa torujupp või jäme köis ja saad triitsa väga hästi teha. Kõik on kujutlusvõimes kinni.
Kui Sa selle Anttila jama koju tood, siis on sellest varsti vähe ja ega ta vastu ka ei kipu pidama. Seade peab ikka olema selline, et täiega anda saab. Kükipuur on hea mõte, kui Sul on sellist ruumi. Sinna juurde saab aretada ka rinnalt surumise, sääretreeningu jpm.. Lase mõttel lennata. Tähtis on, et lihas saaks piinatud. Asja ilu on teisejärguline.
Kui Sa oled asjaga nii lühikest aega tegelenud ja nii ebajärjekindlalt sahmerdanud, siis on ka ülekohtune tulemusi nõuda. Kõikide küsimuste vastused on Sinu enda poolt siin juba kirjas. Mõni kuu treenimist ei ole mingi aeg. Ei maksa uskuda igasuguseid “rannahooajaks sixpack” välja ja nii edasi jutte. Pane oma sihik paika ja hakka õiges suunas tulistama.
Kui Sa ootad ainult Sind kiitvaid arvamusi ja isei teed ainult siis kui tuju on, ei jõua kuhugi. Sea endale mingid eesmärgid ja ära viska esimese takistuse peale püssi põõsasse – Sa ju loobud juba enne kui alustad. Näe, paari päevaga kaotasid mitu kilo – jube suur edu juba. Ära virise, et toit on üksluine. Sa tahad kaalu langetada ja see toimis ning nüüd virised, et toit ei maitse. Nii ei jõua kuhugi. Keskendu ühele asjale ja tee seda arukalt. Ja ära loobu. Ning mõtle endale ka mingi positiivsem kasutajanimi välja.
Mul läheb alati tuju heaks, kui Alessandro sõna võtab – niiii tark jutt kohe: päike paistab sellepärast , et päike paistab.
Kui aga minu seda postitust enne maha ei võeta järjekordselt, siis minu nõuanne oleks järgmine. Kui Sa oled ikka tõsiselt hädas, siis istu maha, võta valge paberileht ja pane kirja oma kõige tähtsamad eesmärgid (õppimine, tervis jne., mis need Sul on). Ja siis vaata, mida teha nende saavutamiseks. Kui nii kaugele jõuad, muutub pilt selgemaks.
Kuula nüüd mind – VVV! Sul tundub olevat üsna madal enesehinnang. Sõjaväes ei jää sellest sedagi järele. Sa ei kujuta ette kui tüütu see on. Sa muretsed füüsiliste raskuste pärast – jama. Psühholoogiliselt on see raske. Eriti naistele. See on väga macho koht, kus igat naist vaadatakse kui “polgumadratsit”. Ja Sa ise annad põhjust nii arvata, sest seleta normaalsele mehele, miks naisterahvas ronib sõjaväkke. Sest seal on palju “näljaseid” mehi. Tavaliselt ei taha sinna ka mehed, aga loodus on neile pannud peale, et nad peavad kodu kaitsma. Naise funktsioon on teine. Ei ole vaja rääkida võrdõiguslikkusest. Mehed ei hakka iialgi lapsi sünnitama ja nad vaatavad selle pärast naistele austavalt alt ülesse. Sõjaväes on naine kohatu. Sa ei pruugi sellest ise praegu aru saada, aga 99% arvab nii ja Sa pead sellise suhtumisega seal olema. Pealegi küsid Sa sõjaväe kohta nii lapsikuid küsimusi, et ilmselt Sa ei tea üldse, mis asi see on. See on sama, kui tahaksid lennukiga lennata ja siis küsid, et kas on vajlik ka õhku tõusta. Soovitan Sul tegeleda enda olemasolevate probleemidega – sõjavägi neid ei lahenda. Miks see on enese mahasalgamise koht? Sest sõjavägi nullib igasugust individuaalsust, käsu täitmine on esmane, see on seal kogu aeg nii ja Sinu huvid ei ole kellegi asi.
Ma ei oska Sulle sõjaväe olemust paremini kirjeldada, aga ma mõtlesin seda irooniaga, kui ütlesin, et pärast oled targem. Sest pärast oled Sa nii tark küll, et ei jõua oma otsust maapõhja needa. Kui sinna lähed, lohiseb see jura Sul eluaeg võib-olla järel. Näed asju unas ja mida veel. Noormehed siin räägivad küll, et oi kui lebo, aga see on ka üks osa retoorikast, mida pärast sõjaväge kuulutatakse. See on nagu kalamehejutt. Keegi ei hoople sellega kui palju seeru talle näkku tatti pritsis ja kui palju ta öösel peldikupotti paljakäsi küüris. Ja kui üks vend venitas kummi suurtükiväes, siis küsi, mida tehakse Kupis – küsi Imre Vähi käest.
Ühesõnaga – kui Sa ei tea, kummast otsast püssil pauk välja tuleb, ära relva puutu!!!
Küsi Imre Vähi käest – tema on kulturist ja elukutseline sõjaväelane. Samas siin foorumis tihe külaline, alias “Vend Vähk”.
Suuri lihaseid ei maksa karta – neid saab ainult vere maitse suus treenides ja väga spetsiifiliselt toitudes ja taastudes. Kui Sa ei tea, kuidas neid saada, siis ei ole see ka võimalik.
Ja mine ikka sõjaväkke. Mine-mine! Kui Su elu on nii ilus, et ei ole ühtegi probleemi, siis mine sõjaväkke – kindlasti on abi. Kõik on seda sealt saanud. Aga tõsiselt rääkides – sõjavägi ei ole miski enese proovilepaneku koht, see on enese mahasalgamise koht. Aga mine – oled pärast targem, ehk? Muud Sa ju kuulda ei taha.
Sinu pikkuse ja kaalu suhe on ju igati OK. Arstid suhtuvad patsienti tihti eelarvamusega. Antud juhul võis arst soovitada Sul rohkem süüa ja seepärast käskis kaalus juurde võtta. Kas arst täpsustas, mida on vaja kasvatada, kas rasva või lihast? Need on kaks täiesti erinevat asja.
Kirjelda oma senist toitumist ja konkreetsemalt ka treeningkoormust ning kui kaua oled millegagi tegelenud. Ja kuidas on Sinu sportlik aktiivsus ja kehakaal aastate lõikes muutunud.Kui siin foorumis keegi räägib abstraktselt “tervislikust toitumisest”, siis paneb see juba häirekellad helisema, sest tavaliselt on siis midagi mäda – eriti naistel. Pole parata – praktika sunnib nii üldistama ja kui on vaja konkreetset abi, siis on vaja konkreetsed asjad ka lahti rääkida.
Kas ars rääkis Sulle, mis on spordiamenorröa? See tekib siis, kui keha rasvaprotsent on liiga madal. Nüüd Sa tahad asja veel hullemaks teha, suurendades lihasmassi. Rasva osakaalu on vaja suurendada. Juhul kui diagnoos on õige. Igal juhul tuleks hakata tarbima vajalikke rasvasid, see mõjub positiivselt hormonaalsüsteemile, mille häire nimetatud haigu on. Otsi siit üles Fred Antsoni artikkel “Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus” ning ütle, kui Sa millestki aru ei saa.
Sinu probleem on tõesti selles, et oled käinud neli kuud trennis. On uskumatu, kui kiiresti ja odavalt tahetakse tulemusi. Kehaehitamine ei ole putkast burksi ostmine. Mees – Sa tegeled ikka täiesti vale alaga. Ära iialgi enam mine jõusaali, kui Su mõttemaailm selline on (keeleoskusest ma ei räägigi).
