ince1
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Poliquin lisas Facebook’is järgmist: “Helsinki and Tallinn will be the only European locations in 2015“
“See harjutus mõjutab randme-ja sõrmesirutajaid,õlavarre-kodarluulihast,õlavarrelihast”
“See on suurepärane harjutus randmeliigese tugevdamiseks.Randmepainutajate ülearendamine randmesirutajate suhtes põhjustab sageli tasakaalu rikkumist ja nõrgendab rannet.”
Täpselt nii!
Kui teemaalgataja jutu juurde tagasi tulla, siis võid oma treeningkavas randmeharjututusi varieerida. Ma ei soovita kindlasti mitte treeneri poolt koostatud treeningkava kohe muutma hakata, aga võta teadmiseks, et võid randmeharjutusi teha nii kangi kui hantlitega, nii alt kui pealthaardes. Peamine olekski ilmselt, et ühtlaselt koormust saaksid randmepainutajad ja -sirutajad, mis tähendab, et tuleb vastavalt alt- ja pealthaaret vahetada – mõlemaid harjutusi kasutada.
Siin ka korralikud näited kenasti olemas: http://www.fitness.ee/exercise_show.php?groupID=4〈=1
Kui teha n.ö. biitsepsiga kangitõsteid pealthaardega ning ranne on rangelt fikseeritud, siis saavad randmelihased stabiliseerivalt (isomeetriliselt) töötades tegelikult päris hea koormuse.
Aga võib-olla on ka mõeldud sellist harjutust, kus küünarvarred on küünarnukkidest fikseeritud ning püsti seistes toimub otsene randmete painutamine.
Tõsi ta on. Võib vaid spekuleerida, millised oleksid meie tippmeeste kohad tiitlivõistlustel siis, kui dopingukontroll oleks tihedam. Kuna kahtlused kipuvad juba ilmselgeks kalduma, tahaks loota, et asi tulevikus paraneb.
Nagu ma aru saan, siis peavad võistluse korraldajad dopingukontrolli ise kinni maksma. Kas keegi oskab öelda, mis suurusjärku need tasud kuuluvad? Kuna kõiksugu meditsiini- ja laboriteadus areneb pidevalt, võiks ju loogika järgi öelda, et ka testid muutuvad üha odavamaks.
Olles näinud erinevate tipptasemel põhjamaalaste vorme erinevatel suurvõistlustel, mis toimusid lühikest aega peale Põhjamaade MVd võib vaid eeldada, miks seekord põhjamaalaste esindused olid märgatavalt madalama tasemega kui tavaliselt. Sama juhtus ka 2011 aastal Eestis toimunud klassikalise kulturismi suurvõistlusel. 10 testi on sellise suurusega võistluse kohta isegi tegelt väga palju, olles kuulnud kuidas toimub asi maailma/euroopa suurvõistlustel.
Nagu hr. Tokko ütles, siis SA Eesti Antidoping sooritas 10 testi, mille valik tehti iga kategooria medalistide hulgast loosiga. Tuleb välja, et dopinguproovides põrusid 1 norrakas, 3 rootslast ja 1 taanlane ehk kokku 5 sportlast.
Kas see 50%-line põrumine on tavaline!? Mulle isiklikult tundub poolte inimeste dopingukontrollis põrumine vägagi suure osakaaluna. Kuna 10 sooritatud dopinguproovi moodustavad vaid väikse osa võistlustel osalenutest, ei tahaks spekuleerida, milline on ülejäänud võistlejate suhe keelatud ainetega…
Siiski rõõm tõdeda, et puhtad mehed Ott ja Imre on tipptegijate hulgas! Palju õnne ka Peebule teisele kohale tõusmise ning Fredile poodiumile tõusmise puhul!
Sarnane mure endalgi. Söögiisu on kehva ja väärtuslikud kilod kerged kaduma. Sai omale pool aastat tagasi toitumiskava tellitud aga ma ei suuda ennast sundida ära sööma vajalikku kogust liha või kala. Pigem vastupidi – järjest vähem ma neid saada tahan. Pudruga, kodujuustuga saab hakkama, muna ka kuidagi läheb aga liha ja kala vastumeelselt. Pole tegelikult lapsest saati kumbagi armastanud. Mis oleks minule alternatiivid?
Lihale kui proteiiniallikale ei olegi otsest alternatiivi. Üldiselt soovitataks üht tüüpi liha asemel proovida teist tüüpi liha. Valikus võiksid olla sea- ja veiseliha, linnuliha (kana, kalkun jms) ning kala. Lisaks nendele on valguallikaks munad (üsna täiuslikud valgud) ning piimatooted.
Kui tulla tagasi selle juurde, et lihtsalt ei suuda liha süüa, soovitaks proovida erinevaid toiduvalmistamisviise. Ahjus küpsetamine, grillimine, praadimine, keetmine – proovi neid varieerida. Lisa liha erinevatele toitudele – juurviljad, pudrud, puuviljad (miks ka mitte). Katseta erinevate maitseainetega – poodides on tegelikult üsna hea valik kõiksugu kraami, millest võib-olla esialgu aimugi pole.
Kokkuvõtteks ütleksin, et liha tuleb lihtsalt enda jaoks maitsvaks/söödavaks muuta. Katseta erinevate valmistamisviiside, lisandite ning maitseainetega. Ja kui tõesti ei suuda liha süüa, on müügil suur valik toidulisandeid (proteiine). Viimane on küll pigem halb variant, sest lõviosa toitainetest võiks siiski tulla tavatoidust.
1. Äsja toimusid 45. Kulturismi ja Fitnessi Eesti Meistrivõistlused.
2. “…et olla terve, kena ja sportlik” on portaali kehavormi.ee slogan.
3. Marek Morozov omab EKFL IV kategooria taset.
Väga, väga, väga kõva saavutus! Palju õnne ning kiiret taastumist Silvarile ning kõikidele teistele asjaosalistele!
Olen kodus
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja tõstan käed püsti – see asi oli minu jaoks liig – ma käisin kokku arvatavasti 60 – 70 km ja ei kujuta ausalt öeldes ette, kuidas hakkab liikumine järgnevatel päevadel aset leidma. Pidin algul tegema 15 km, kuid siis mõtlesin, et proovin ka palju jaksan kaasa teha, ehk äkki lõpunigi. Siin ei olegi absoluutselt tegemist, et kulturist või mitte kulturist, sõudja, suusataja, staier või korvpallur. See oleks katsumus absoluutselt igasuguse spordiala ja ettevalmistusega inimesele. Peaprobleemiks ei olegi minul niivõrd villid, kuigi ka neid on omajagu ja korralikult. Probleemiks on puusad (puusapainutajad ja reie ülaosa), mis on nii valusad, et ma liigun nagu 100 aastane. Hea, et Esta tuli Aegviitu vastu, et sealt edasi Silvariga lõppu rühkida. Ausalt öeldes, ma ei kujuta ette, mida võib Silvar tunda, kuna tal peaks olema mingi 130 – 140 km läbitud. Küll ütlen seda, et kui mees nüüd lõppu ära tuleb, siis väärib ta monumenti. Ja ma usun endiselt, et ta tuleb lõppu ära. Tehkem kõik selleks, et see omamoodi põnev ja vahva üritus kulmineeruks omamoodi kangelasteoga. Silvar on seda väärt!!!Puhas kuld!
Kas Silvarist on uuemaid uudiseid? Loen siin meelehärmiks, et öösel olid probleemid veevarudega. Tegelikult võivad kõiksugu pisiasjad sellise hiigelsuure katsumuse juures saatuslikuks saada.
Jõudu!
Siinsega ‘tõmbate küll endale vee peale’
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pool päeva kokata? Hakkliha valmib pannil ca 10 minutiga, filee 15. Kala, sama palju. Kui toorsalat ei sobi (mida ei peaks isegi hakkima otseselt, piisab hammastele töö andmisest), saab aedvilja keevas vees 5-10 minutiga söödavaks, mis neist vaaritada. Marineerimine-milleks see veel? Arutu äädikas leotamine? Lihtsalt sibulatesse,veel saan aru, mõneks tunniks panna lihalõigud – aga see ei ole ajakulu.
Aga okk, kui nii peen arvutamine käib siis muidugi tuleb poekauba juurde jääda..ei suuda kuidagi uskuda, et muidu päris pädevana tunduv sell ei mõista lihalõikude rasvasust hinnata ja kaalu määrata ilma poodnike abita:)
Konkreetselt toidu valmistamiseks/küpsetamiseks kuluva aja suhtes on sul õigus. Kuid lisa sinna juurde nt liha ja teiste toorainete ettevalmistamine (lõikumine, maitsestamine) ning hilisem nõudepesu. Kui valmistad liha ühes potis/panis, juurvilju teises ja riisi kolmandas, siis on ikka hunnik tegemist, et neid nõusid pärast pesta. Kümme minutit siit ja kümme minutit sealt ning terve päeva peale tulebki üks korralik ajakulu kokku. Nõustun ka omast kogemusest Holgeriga, et päeva peale 2h köögis on täitsa reaalne. Seda muidugi siis, kui keegi sinu eest ettevalmistusi ning hilisemaid koristustöid ära ei tee.
Tõotab vinge võistlus tulevat, meil on päris kena koosseis väljas!
Kas keegi teab aga, mis masti mehi Soome ja Rootsi pealinnadest oodata võib?
Kui aga rääkida nt vett organismist väljaviivatest ainetest. Kas kohvi joomist arvestada vee tarbimise hulka või mitte? Keskmise kohvitassi suuruseks on ehk 0,2 liitrit. Kohvi kangus sõltub muidugi joojast, aga kas kange kohv (300-400 mg kofeiini selle koguse peale) on pigem vett organismist väljaviiv nähtus või siiski mitte?
