htilga

Ma ei tahaks väga uskuda, et Kevadtormiga 10kg lihast kaotasid.

Ilmselt ikka suurem osa glükogeeni- ja vee varudena, sellest ka visuaalne pilt vbl.

Meil oli seal Imre-dieet – päevas korralik füüsiline koormus ja minimaalselt sai süüa ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (KUP JVK)

Aga küllap minu andmed on ka ebatäpsed, need on mingil momendil kodus kaalutud.

Sõjaväes nüüd päris nii ei ole, et sööd, sööd ja kui kõht ikka tühi, siis sööd veel. Kogused on ikka etteantud ja nagu ma ütlesin, ei söönud nad pool pätsi saia ega polnud igapäevaselt šokolaadi võtta. Kuna sõjaväes tuleb suurem osa energiast süsivesikute arvelt, siis siin tulebki sinu spekulatsioon mängu…

Kogused olid küll ette antud aga see-eest korralikud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Muide, üks tähtis point veel asja juurde – sõjaväes toimus ju kõik, sh. ka söömine, aja peale. Niisiis toimus kiire toidu sisse kühveldamine ning kehale ei antud võimalustki anda märku, et kuna aitab.

Kusjuures, mäletan ise ka, et sõjaväes oli suht pidevalt nälg(eriti õhtuti sest siis oli ports eriti väike). Samas võtsin samuti toona 10kg juurde… kuid kohe kindlasti mitte polstri arvelt(samas, see kõik sai Kevadtormil ära kaotatud kahjuks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

Räägin üleüldiselt. Paar sõpra, kes ajateenistuses käinud, läksid sinna nähtava kõhulihasega ja tulid tagasi kerge polstriga. Ei viidud neile kilode kaupa šokolaadi, ei söönud nad poolt saia. üks võttis juurde 5 kg, teine 10 kg. Said sõjaväes vähem süüa, kui enne sinna minekut.

Vastust ootan siiski Holgerilt, sest tema loogika järgi ei muudaks isegi pool pätsi saia midagi, sest süsivesikud ei talletu ju rasvadena ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Kirp on vist õige inimene seda kommenteerima, muutub ta seal ponsakamaks või mitte… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks see oleneb ka väeosast, Kirp ei ole ju ka päris Kuperjanovis…

Holger ütles, et selliselt ei talletu ühekordsel käitumisel eriti midagi rasvadena. Ajateenistus on aga 8 või 11 kuud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ehk ei olnud nende toidulaud lihtsalt enam nõnda mitmekesine, kui kodus toitudes. Seega sõid, sõid, sõid aga kuna ei saanud siiski toidust seda kätte, mida keha küsis, siis sõid veelgi, kuid näljatunne jäi – niisiis kuna on nälg, triviaalloogika ütleb, et ei saadud piisavalt süüa. Tegelikkuses aga ei saadud vajalikke toitaineid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …sest ei saa ju olla, et sõid vähem aga võtsid 10kg juurde.

—

Üks spekulatsioon, mis võib väga mööda olla: aga äkki süskarid täites päevast kcal hulka “tõrjub” sellest hulgast millegi, mis talletub rasvadena. Siinkohal tekib aga küsimus, et “milliseid” kcal keha omastamisel eelistab ja kas selline eelistamine üleüldse aset leiab.

Minu teada pole Ott ka kunagi oma menüüd ülitäpselt avalikustanud. Niipalju olen tähele pannud, et igasugu maiused on tal menüüs siiski teinekord sees vaimu rahuldamiseks.

Sest tal polegi see kuskil kirjas, ta teab juba enesetunde pealt, et kuidas on kõige õigem ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lisaks juurde veel selle, et enamike Kulturistide võistluseelne Dieet on täielik piin – vähemalt niipalju, kui iga viimanegi võistleja seda on mulle öelnud.

Minnakse isegi nii kaugele, et öeldakse: “Kui enesetunne sitt ei ole, siis ei tule ka head vormi”. Mis on minu arust täielik lollus.

Siinkohal on erandiks Ott Kiivikas, kes ei piinle oma dieedi küüsis ning hoiab peafookuse enda enesetundel ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …ja sealjuures olles Eesti parim.

Ei tea. Siiani on mulje jäänud, et kui panen tee sisse suhkrut siis on putsis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – vorm läinud ning elu sees enam lihas ei kasva ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ennastki huvitaks, et mis see number on mis kahjulikuks lõpuks muutub ja kuidas see avalduks. Keegi aga ei räägi midagi. Lihtsalt öeldakse, et suhkur on pähh ja sellega asi piirdub. Jahutakse midagi sellest, et on “tühjad kalorid” ja bla bla bla. See aga pole mingi argument.

Aga uuri ringi netis. Äkki leiad mingi adekvaatse põhjenduse, miks suhkur lihaskasvu/rasvapõletust pärsib ning seda ka teaduslikult tagatud materjaliga. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei, ma ise leian et ehk siin ongi tõde see nö “tühjade kalorite” jutt. Selles suhtes, et täidad menüü millegi sellisega, mis annab lihtsalt niisama kaloreid ja selle arvelt pead midagi paremat välja jätma(ja siis mingeid mineraale rohkem tarbima, kui siin mainiti, et viib midagi rohkem välja vms) ehk siis… pole ratsionaalne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ülekaalulisust tekitab siis kui energia sissevool ületab tarbimist. Ülejääk salvestatakse rasvadeks. Piisava trenni puhul ka lihaste kasvatamiseks, eeldades muud vajalikud tegurid on korras.

Jah. Süsivesikuid peaks tarbima ulme kogustes, et midagi rasvadeks salvestuks. Peamine mõju on selles, et vallandunud insuliin omakorda tähendab seda, et kogu sissesöödud rasv salvestatakse otse varudesse ning rasvade põletamist ei toimu. Samas ilma insuliinita põletatakse pidevalt rasvu. Lõpptulemus on sama seni kuni kaloraaž on võrdväärne.

Inimese keha on tegelikult väga keeruline ning Rasvu saab salvestada ka ilma insuliini abita. Seega pole mõtet asju üle tähtsustada. Kuigi paljud treenerid seda teevad.

Muide, siinkohal mind huvitab, et kui kiirelt see ülejääk rasvadeks läheb? (mul puudub lihtsalt ülevaade). Et räägitakse päevasest kulutatavast kcal hulgast ja tarbitavast kcal hulgast, mis jätab justkui mulje, et magama minnes lööb aju vastavad arvud kokku ja voppa, olemas! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …ei aga tegelikult kohe kindlasti pole nii. See päevane kcal temaatika on loodud ju lihtsalt selleks, et inimestel süsteemist kergem aru oleks saada, tegelikult on ju ajaühiku lõikes ning igat protsessi(omastamine / kulutamine / rasvadeks ladestumine / rasvade kasutamine jne jne) silmas pidades kehal mingi sünteesimisvõime? Et milline / kui suur see oleks? Raudselt see on induviduaalne aga mis on üldine tendents?

Jah. Süsivesikuid peaks tarbima ulme kogustes, et midagi rasvadeks salvestuks. Peamine mõju on selles, et vallandunud insuliin omakorda tähendab seda, et kogu sissesöödud rasv salvestatakse otse varudesse ning rasvade põletamist ei toimu. Samas ilma insuliinita põletatakse pidevalt rasvu. Lõpptulemus on sama seni kuni kaloraaž on võrdväärne.

Meestel, jah. Naistel tuleb rasv süskaritest kergemini ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …mingi hormonaalse süsteemi teema.

Siin tuleb vist mängu see, et milline toitumiskäitumine on ratsionaalsem. Jättes selle lauasuhkru menüüsse tuleb jällegi kompenseerimisega rohkem vaeva näha, kui seda oleks vaja teha ilma viimaseta – olgu need aspektid siis füüsilised või vaimsed.