htilga
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
htilga
MemberSel juhul võib ainult kirjutada: Tabletid töötavad ainult siis, kui toitumine, treening ja puhkus on paigas ning õiges vahekorras.
Täpsuse mõttes võiks olla sõnastus: “Tablettidest on kasu ainult siis, kui…”.
htilga
MemberJah, siis on antud küsimustik oma sõnastusega põhjendatud. Mõtlesin, et ehk on tegu toore tõlkega inglise keelest vmt (no tegelikult ongi aga nüüd on juba tõesti hilja seda muuta, kui sellega on juba mitmeid uurimusi läbi viidud). Muide, ehk oleks hea mõte lisaks eksplitsiitsele testile ka implitsiitne testimine läbi viia? See annaks võimaluse vastustest “sotsiaalselt soovitav” komponent maha lahutada.
htilga
MemberVastatud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keeleliselt on test väga kohmakas. Juhendaja pole sellele viidanud?
htilga
MemberMitmel päeval nädalas taolise süsteemi järgi treenid muidu?
htilga
MemberSellist treeningu sissekannet on mõnus, mugav lugeda!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberOleme ausad- ega siis Kaitsevägi ei ole kulturismilaager! Samahästi võiks ju igas väeosas istuda mõni iluvõimlemis-, suusahüppe- või kriketitreener
Ma pidasin silmas üldkehalist ettevalmistust, mitte konkreetset erialast treeningut. Erinevalt teistest spordialadest on minu meelest kulturismi ja fitnessitreeneri pädevus selles osas (üldkehalise ettevalmistuse osas) kõige parem (kuna puudub nö. erialane tehniline (üks ja seesama) liigutus, mida päevast päeva harjutada tuleks). Selles suhtes, et kordustevahemikku saab ju alati muuta
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ,samuti on ka aeroobsel treeningul arvestatavalt suur ühisosa kaitseväe ja kulturismitreeninguga. Pealegi, kas mitte Rootsi kaitseväes bodypumpi ei anta?htilga
MemberMiks kaitsevägi spordikuulsust erialaselt ehk treeninguga seoses ei rakenda? Puhas kuld neil ju nina ees ja panevad mingit teist ülesannet täitma?
htilga
MemberTegelikult oleneb see, kui palju sa trennis kulutad, aga see on protsent, millega on raske eksida.
Niisiis kui sa tead inimese parameetreid (vanus, sugu, pikkus, kehakoostis, kaal), siis tead eksimatult juba ette öelda, et kui palju neist keegi iga päev treeningu peale energiat kulutab?
htilga
MemberPuhkepäevadel 12,5% vähem üldisest kaloraažist. Aga ma ei saa aru, miks nii palju trenni? Ületreeningusse ei karda langeda?
Nii konkreetne number kohe?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberSarge, see muutub kahtlaseks juba
htilga
MemberKõigepealt mõtle välja, et kas tahad süüa rohkem, vähem või täpselt sama palju kui kulutad. Puhkepäeva jaoks arvuta treeningkaloraaž maha. Kiudaineid tuleks niivõinaa süüa igapäev ~25-35g. Mahl sobita oma ülejäänud menüüga kui soovid, see pole “menüüst eraldiseisev.”
Kui eesmärk on tõesti kehal lasta täielikult puhata (et ei liiguta üleüldse?), siis tuleks ehk BAVi järgi toituda (eeldusel, et tõesti ennast üldse ei liiguta).
htilga
MemberAllikas: Nädalakiri Naised
Kle, tõsiselt. Ära toida seda jama.
Ehk on see natuke tõsiseltvõetavam allikas
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aspartaam (E951) on kahest aminohappest koosnev dipeptiid. Aspartaam muutub inimese seedekulglas asparagiinhappeks, fenüülalaniiniks ja metanooliks. Kahte viimast peetakse ebasoovitavateks. Ühel 10 000 inimesest on fenüülketonuuria ja sellepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete märgistusel hoiatus, et see „sisaldab fenüülalaniini“. Mõni aeg tagasi hinnati EL maades aspartaami tarbimist ja leiti, et see jääb alla 40mg/kg, mis on aspartaamile EL maades kehtestatud ohutu päevane doos ja seega on see ohutu.Allikas: http://toitumine.ee/muud-suhkruasendajad/?highlight=aspartaam
htilga
MemberMa olen neid jutte vist mingi 5x korda nii ümber lükanud siin foorumis, et selle lehe tegijad võiksid lihtsalt end oksa juba tõmmata.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma enam ei viitsi.
No aga kirjuta neile kiri koos enda viidatud tõestusmaterjalidega või midagi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>—
Allikas: http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/142F4/
Ohutu päevane kogus: 40 mg/kg
htilga
MemberAspartaami kahjulikkusest: http://www.ncbi.nlm….pubmed/21376768
—
10 % aspartaamist moodustab metanool (teisisõnu puupiiritus). Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi. Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli. Aspartaami kaitsjad väidavad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, aga “unustavad” mainimata, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda.Allikas: http://www.looduspere.com/aspartaam-on-murk-ettevaatust/
AutorPostitused