htilga
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
htilga
MemberSisuliselt lahendab selle probleemi siis asjaolu, et ollakse õhtu viimasest söögikorrast kuni hommiku esimese söögikorrani toiduta?
htilga
MemberTäpsemat kommentaari vajaks punkt, kus analüüsitakse päeva toidukordade arvu vastavust inimese tervisele. Nagu ma aru saan, siis artikli järgi on probleem selles, et teatud x aja järel tuleks olla y aeg söömata (kui rääkida b. variandist ehk paastumise lahendusest), et saaks toimuda rakkudest jääkainete väljaviimine, mis muidu võib tõsta riski haigestumaks käärsoolevähki? Kuskil aga ei öelda, et mis oleksid X ja Y, vaid jäädakse abstraktseks.
htilga
MemberNii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid õigeid lähenemisi. Ideaalvariandina pooldan samuti seda, et inimesele tuleks baastõed selgeks õpetada, millele tuginedes saaks ta ise tervislikult toituda. Samas leidub inimesi, (1) kellel pole põhitõdede õppimiseks tahtmist (või aega), (2) kellele meeldib täita etteantud plaani, (3) kellele loeb asjaolu, et kava on koostanud autoriteet jne. Siit tulenevalt tuleks treenerina inimeselt alati küsida, et millist varianti ta eelistaks – kas seda, kus mõeldakse kõik ette ära või kus ta saab ise hakata vastavalt õpetusele oma toitumist reguleerima.
htilga
MemberVastatud!
htilga
MemberVastatud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuna paljudel võib “treenituse staaz” jääda just vahemikku 1-2 aastat, siis jääte suurest osast olulistest vastustest ilma. Samuti on eesmärke liiga vähe välja toodud.
htilga
MemberMa sõin neid kilode ja kilode kaupa ja usk oli suurem kui reaalne kasu. Aga usk töötab

Platseeboefekt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/miks_tekkis_platseeboefekt_/
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090513812000700
htilga
MemberÄra karda treenerile kirjutada, selleks ta ju ongi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tema teab ikkagi kõige täpsemalt taustainfot.
htilga
MemberMa arvan, et A+B+C
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberIlmselgelt ei ole olemas sellist “jumaliku”-iseloomuga testi, mis mõõdaks inimest vahetult ning absoluutselt ühtaegu. Igal testil on omad plussid ja miinused. Asja olulisus seisneb aga selles, et see test annab meile võimaluse mõõta konstrukti jällegi teistsuguse nurga alt, kus lõpuks saame asjast üha selgema pildi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberMul hakkab kohe peale HTR-i joomist suu ümbrus sügelema. pole muu sheigi ja söögiga sellist jama old. pidin mainima
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tõenäoliselt on süüdi beeta-alaniin. Tarbin ka ise HT-Ri ning peale trennijärgset taastusjoogi tarbimist hakkab samuti nägu lühiajaliselt kergelt kihelema.
htilga
MemberAntsul on lihtsalt teine treeningmetoodika
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberSeda on paljud küsinud. Kui vähemalt 50+50 kordust teises ja kolmandas ringis puhtalt ära ei tee, siis lavale ei roni.

No lõuatõmmetes piisab juba 40 kordusest vabalt, et kõiki kottida
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberSüsivesikud 40%, rasv 30% ja valk 30%.
Sarge, said sa TÜ’s KKSP bakalaureusekraadi kätte? Loodame, et sinu toitumise õppejõud seda postitust ei näe
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>htilga
MemberImplitsiitsete mõõtmiste teostamiseks: http://faculty.washington.edu/agg/pdf/GB&N.JPSP.2003.pdf
htilga
MemberSiiski enamus internetis leiduvad toitumisalased soovitused jne on ikka päris jamad. Mõni siiamaani arvab, et on normaalne, kui süüa päevas 60% süsivesikuid.
Milline oleks sinu soovitus selles osas?
-
AutorPostitused