htilga

Söö võimalikult päris toitu piisavalt suures koguses. Toitumiskava selle sõna klassikalises tähenduses on minu meelest tarbetu vaev ajule:)

Mis toimub?

Igal asjal on oma koht vastavalt kontekstile. Algaja võib nõnda koguda näiteks tarbetult palju rasva.

Viimasel korral tegin 5 kg hantliga 3 x 15 kummalegi poolele. Paremale käele oli see kerge, vasakuga sain vaevu tehtud. Kas peaks siis parema käega raskema hantli võtma ja vasakuga kergema? Nii olen varsti ju kõver!

Tõenäoliselt sinna see koer maetud ongi.

Kuna tehnikat järele kontrollida ei saa, siis proovi harjutust vahetada – alternatiive on küllaga.

Oh teid pessimiste, Veerpalu on ju mutant! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kaalul on rohkem kui elu Vol. 2 on tulemas, registreerimine on juba alanud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Reklaami ka siinsetele inimestele, et kus nad saaksid registreerida. Asjakohane oleks fitness.ee juhtkonnaga läbi rääkida, et ehk saad omale mingi banneri vmt. Samuti tuleks seekord parem sõelumine teha, et logardid ja muidusööjad aastast kaalulangetuspaketti ja eetriaega niisama raisku ei laseks. Soovitaksin ka sellist kontseptsiooni (lisaks uutele inimestele), et jätkad koostööd mõne agarama tegelasega esimesest hooajast, kelle viid lõpuks ideaalvormi ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ilmselt oleks mingiaeg asjalik personali juurde palgata, kes hakkavad paksukestel seljas elama, et ei tuleks sellist massilist feilimist, nagu esimeses hooajas. Variant oleks korraldada ka aegajalt nö. “boot-campe”, kus saad mitu inimest korraga käsile võtta – see säästaks sul endal ka ressursse.

Seda pole ma öelnud ega arvanudki. Arst tegeleb mu ülekoormusest tekitatud probleemidega südamele+ liigkõrge pulsiga.

Kuidas ta sellega tegeleb? Määrab mingeid tablette?

Kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine on ikkagi kõige alus!

Jah sealt see segadus vist tekkis, väljendasin end valesti “>

Mida oligi tarvis tõestada – kahtlase väärtusega “mõõtühikud” peotäis ja portsjon tekitavad liigset segadust ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Minu meelest on need niiöelda mõõtühikud “peotäis” ja “üks portsjon” äärmiselt kahtlase väärtusega. Kui dieedil oleval inimesel ikka magusasõltuvusest silme eest mustaks kisub, siis küll ta sinna pihku ikka oma 3 kg banaani ära laob. Samuti olen sirvinud “populaarteaduslikke” toitumisalaseid raamatuid, kus toitumissoovitusi jagatakse vastavalt nö. portsjonidele. Seoses viimasega on ühel lehel öeldud, et “üks portsjon” on näiteks 40g seda, teisel lehel, et “üks portsjon” on näiteks 25g toda, kolmandal jällegi on toodud välja uus toiduaine, kus “üks portsjon” markeerib jällegi UUT kaaluühikut. See on ju täielik idiootsus. Kui asja süvitsi vaadata, siis ma saan aru, milline on sellise lähenemise taotlus. Sisuliselt tahetakse luua niiöelda “privaatkeelt” või “innovaatilist kontseptsiooni toitumisest”, kus iga toiduaine kohta on loodud selline “kulde tõde” ehk “üks portsjon”, mille järgi peaks iga raamatu lugeja toituma. Tegelikkuses POLE lõplikku tõde aga kuna inimesed seda otsivad, siis seda ka luuakse ja seeläbi selline raamat ka müüb. Lõppkokkuvõttes ajab igasugu “peotäie” ja “portsjoni” teema inimesi ainult üha rohkem segadusse ja lõpuks ei saa enam keegi aru, et mida ja kui palju siis süüa tuleks. Selgeks oleks tarvilik teha baasteadmised, millelt lähtuvalt saaks iga inimene luua just endale kõige paremini sobiva menüü.