Skip to main content

htilga

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 1,486 through 1,500 (of 1,922 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Millised on su treeningeesmärgid? #306084
    htilga
    Member

    Kuigi need eesmärgid tunduvad enamjaolt mõistlikud, siis kellelegi neid ette kirjutada ei saa. Igaüks peaks ise teadma, mille nimel ta treenib <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Alumine kõhulihas #276215
    htilga
    Member

    Huvitaks ka mispoolest jooksmine parem on kui mõni muu rasvapõletus treening?

    Ma pakun, et siin polnudki üht teisest esile tõstetud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Explosive Bodyweight training #279543
    htilga
    Member

    Võimas <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> hea vaheldus jõusaalitreeningule.

    in reply to: Antidepressandid ja söömine #279569
    htilga
    Member

    Ma usun, et antidepressantidel on toime. See, kas see toime on mingit seisundit subjektiivselt parandav sõltub seisundist. Mida meie foorumis hetkel ei tea.

    Ka paljud muud haigused on muutus reaalse elu sündmustele ja protsessile – inimene kukub tiiki, saab kopsupõletiku, bak. infektsioon – kas ta ei peaks saama ravi?

    Põhjus on ju teada – kukkus tiiki. Saame teha seda, et ta edaspidi tiiki ei kukuks. See töö on kognitiivsel tasandil – inimene saab aru, et tiiki kukkumisega kaasnevad ohud ja võibolla ei tasuks sinnakanti jõlkuma üldse minna.

    Täpselt, praegu aga inimene on siiani tiigis ning teda pole sealt välga toodud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja muidugi peab inimene saama ravi, kui on olemas täpselt selline medikament, mis konkreetselt ravibki tekkinud haigust <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Sellepärast me räägimegi üldiselt, et meeleoluhäirete puhul on efektiivseim farmakoloogilise ja terapeutilise sekkumise kombinatsioon.

    Täpselt, see variant sobib <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> pahatihti juhtub aga selle teine pool ära jääma.

    Me teame, et depressiooni korral muuhulgas on inimese infotöötlus ja tähelepanu kallutatud. Inimesed panevad tähele rohkem negatiivseid sündmuseid. Mõtlevad rohkem negatiivse sisuga mõtteid. Panevad tähele, et nad mõtlevad palju negatiivse sisuga mõtteid. Omistavad positiivsed sündmused juhusele ja ei tähtsusta neid, negatiivsed sündmused ja nende põhjused omistavad endale ja tähtsustavad neid ja panevad tähele.

    Kui (ja see kas see “kui” kehtib sõltub seisundist ja situatsioonist, mida me hetkel ei tea) AD’de toimel see infotöötlus muutub, siis inimene võibolla suhtub igapäevaelus asjadesse natuke rahulikumalt, ei eira postiivset, ei tähtsusta üle negatiivset jne jne. Kinnistuvad uued mõtlemismustrid. Ja inimene võibki saada terveks. Hoolimata sellest, et mingit struktureeritud tööd mõtlemisega pole tehtud. Hoolimata sellest, et vallandav tegur või “algpõhjus” on/oli kusagil mujal.

    Nii, aga siinkohal on natukene seda hõngu, et negatiivseid mõtteid on võetud kui miskit, mis lihtsalt tuleb ja läheb – see on ju millestki tingitud. Näiteks antud juhtumi puhul võis ühe osana välja lugeda seda, et ema oli teema autorile rääkinud, et ta on ülekaaluline(mis on naistele valus teema). Niisiis – ta võib ju neid antidepressante manustada palju tahab aga ega see tema ema suhtumist ei muuda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Teoorias on see täitsa mõistlik ja nagu toimiv süsteem, mis sa rääkisid, kuid praktikas kaasneb siia palju varjatud eeldusi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Põhiline ongi see, et miks pannakse enam negatiivset tähele – ehk madal enesehinnag? See on millestki tingitud, saadud mingi negatiivne kogemus ning seda vastavalt tõlgedatud (ning siitpeale läks orav rattasse – tuli mängu juba pisike eeldus, et ehk järgmisel korral tabab inimest samasugune negatiivne kogemus, mille najal on viimasele silmad rohkem avatud, mis tõstab selle uuestiesinemise tõenäosust). Mingi hetk võib see muutuda aga väljakannatamatuks ning inimene kukubki tiiki.

    in reply to: Antidepressandid ja söömine #285586
    htilga
    Member

    Aga ütle, jrx, kas sa tõesti arvad, et antidepressantidel on raviv toime?

    Selles suhtes, et kui kraanikausist hakkab vett üle ajama, kas siis on mõistlik meeleheitlikult ülevoolavat vett kuivatama hakata? Ehk oleks targem ummistus likvideerida – tegelegem põhjuste, mitte tagajärgedega.

    Või kas depressioon tekibki sellest, et lihtsalt tühjast kohast käib kehas teatud keemiliste protsesside muutus? Kas see pole mitte tagajärg mingile reaalse elu sündmusele/protsessile?

    Siinkohal ma ei välista antidepressante päris 100% – neil on oma teatud koht. Selleks, et kriisis oleva inimesega üleüldse kontakti luua – kuid kas ka nende najale lootma jääda, et asi paraneb?

    Eelnevalt kellegi poolt mainitud “sõltuvus” polnud ehk kõige õigem sõna, kuid teatud mõte oli seal sees. Nimelt ega keha reaktsioon, see tagajärg, pole lihtsalt niisama – see on märk sellest, et midagi on valesti. Kui see märk likvideerida, siis keha, nähes et kõik on endine, annab veel tugevama reaktsiooni, et probleemi siiski tähele pandaks. Mis aga meie teeme – summutame selle veel tugevamalt.

    Jah, pikk tekst ja palju auke, kust rünnata aga lähtugem asja pointist <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Antidepressandid ja söömine #292247
    htilga
    Member

    Eks te ise teate, mis kellelegi tähtis on – mingi au või inimese reaalne aitamine ja kui ta tuli siit abi paluma, siis võiksime ka vastavalt võimalusele anda oma panuse(mitte teda minema ajada).

    Teema algataja võiks rääkida sellest, et kuidas talle vastav ravim määrati – et millise informatsiooni alusel sa said selle diagnoosi?

    in reply to: Antidepressandid ja söömine #306320
    htilga
    Member

    Antidepressandid võta kohe ära(või peaks neid järk järgult vähendama kuni täieliku ärajätmiseni?) ja edasi nt. – http://hypnoteraapia.ee/hüpnoteraapia-psühholoogia/mis-see , sisemisele probleemile tuleb ikka seest läheneda, mitte rohtudega väljast. Rohud pigem selleks, et hetkeks sümptome kontrolli alla saada, kui tõesti tarvidus on(nagu hädaabi) aga probleemi ennast need küll ei lahenda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga kirjuta täpsemalt, et mis varasemalt siis süüa tegid ja kuidas – saame ju korrigeerida kui vaja <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Treening #306332
    htilga
    Member

    Lühidalt, proovi 3-4×8-12 <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Ergutid ja stimulandid #307105
    htilga
    Member

    http://www.jack-3d.com/jack3d-vs-no-xplode <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Mis oleks hea treeningkava? #307125
    htilga
    Member

    I. Otsus, “Kulturism ja Fitness” , lk17

    in reply to: Mis oleks hea treeningkava? #307296
    htilga
    Member

    Päris ühe puuga ei teeks kõigile lihasgruppidele “vähemalt 2-3 harjutust” – kas siis näiteks trapetsit ja selga peaks sama mahu järgi treenima ka?

    Maht võiks olla selline: rind, selg, õlg, reis 8-12 seeriat(ehk ~3-4 harjutust); triitseps, biitseps, säär 6-9 seeriat(~2-3 harjutust); alaselg, trapets, reie tagaosa 5-6 seeriat(~2 harjutust) ja kõhule 3-4 seeriat. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Mis oleks hea treeningkava? #307548
    htilga
    Member

    Mõtlesin nüüd, et otsiks omale mõne uue kava, silma jäi see: http://www.fitness.ee/treeningkavad/17

    Kuid siin kavas on üpriski mitu trenažööri mida mul kõhalikus jõusaalis pole, et kas jätan üldse ära või teen hantlitega midagi taolist (Nagu nt: Käte kokku viimine trenazööril istudes (Liblikas trenazööril),

    Alternatiive saad vaadata siit – http://www.fitness.ee/harjutustepank ,kliki lihasgrupile <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Kaalust alla #309424
    htilga
    Member

    küsiks sellist asja ka.

    kuna olen siiski märgatavalt vähendadnud päevas söödavate kalorite hulka, kas siis on nn “tühja kõhu tunne” normaalne ( st et siiamaani oli keha harjunud märgatavalt suuremate portsionidega ja nüüd peab vähemaga hakkama saama). või peaksin “tühja kõhu tunnet” vältima ja sel puhul midagi näksima vms?

    Sherlock! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″><img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …muidugi annab keha märku, kui harjutust vähem kütust saab. Iseasi, mis sa selle signaaliga ette võtad.

    Võid sama koguse päeva peale rohkem laiali jagada, ehk aitab natukene tunnet vähendada.

    in reply to: Ergutid ja stimulandid #309526
    htilga
    Member

    “Vahete-vahel” tulebki üks trennipäev ära jätta <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tagantjärele ära küll topelt ühel päeval kahe päeva programmi tegema hakka.

    in reply to: Toidukava, mida muuta? #309483
    htilga
    Member

    Kaerahelbe kiirpuder vaheta täistera vastu välja.

    Küpsised, pirukad ja pelmeenid võta menüüst välja.

    Minimaalselt optimaalne oleks sul 64g rasvu päevas tarbida- nii, et ära päris paaniliselt ka rasvu karda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ja väga huvitavate näitajatega kohupiima oled leidnud, äkki avaldad millega täpsemalt tegu on?

Viewing 15 posts - 1,486 through 1,500 (of 1,922 total)