htilga
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Pealkiri tuli praegu Eesti Laulu meeleolus olles- Meiekandimees Korzakov läks jälle Lätti, kaasas vend Vähk ja hunnik Pumpi!!!!!!
Sellele ei tule seoses tänase “Eesti lauluga” vastast, andke auhind ära!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas sama asja ei saaks kokku võtta mõttega, et vahemaad lähevad nii väikeseks et nende läbimiseks kuluv aeg on samamoodi niivõrd väike, et seda pole mõetet isegi mõõta ega selle peale mõelda? Et toetudes sõnakäändudele – Vähem möla pikem samm.
Ei saa. On väga palju eeldusi, mis tuleb lahti kirjutada. Kõik peab olema kõigile üheselt mõistetav. Ei saa eeldada (isegi kui miski näib ilmselge), et see ka tulevikus kõigile samamoodi ilmselgelt mõistetav on. Juhtivad paradigmad on muutuvad ja et kellegi väidetut ei peetakse ~1000 aasta pärast tobedaks lahmimiseks, mida väga tõsiselt ei võeta, on tarvilik väiksemgi detail välja kirjutada.
Ma küll redigeerisin liiga hilja aga see mõte sobib päris hästi siia vastuseks teisele ideele, mis su postist välja kumab:
Süsteem toimib umbes nõnda:
Eelteadus →. normaalteadus → kriis → revolutsioon → uus normaalteadus → j.n.e.
Kusjuures, et miski võiks üleüldse kandideerida uueks normaalteaduseks, siis tal peabki olema küllalt palju lahtisi otsi, et sellelt saaks kunagi kuhugi edasi liikuda. Pean seda oluliseks välja tuua just seetõttu, et tänapäeval on moes otsida nö. lõplikku tõde, mille leidmine tegelikkuses ei vii mitte kuhugi. Tegelikult see on oluline moment, mida tuleb teadvustada.
Jah, Archangeli mõttekäik on täiesti võimalik lahendus probleemsituatsioonile. Tegelikult lahendasid mingis mõttes selle paradoksi juba antiikaja atomistid, kes väitsid esimesena, et on korrektne öelda tühja ruumi kohta, et see on olemas. Sellele toetuvalt saab võtta omaks oleva jagatavuse, kuna eelnevalt lähtuvalt ei saa enam väita, et olevate osadest kokkuliitmisel peavad need olema oleva kaudu üksteisest lahutatud ja nii kuni lõpmatuseni. Atomistide järgi on olevate paljusus olemas läbi selle, et nad on üksteisest lahutatud tühja ruumi kaudu. Tühja ruumi olemasolu eeldamine tegi niisiis võimalikuks liikumise mõeldavuse.
Mõistagi polnud sellega asi lahendatud, vaid lihtsalt samm jällegi edasi astutud (ning ka selle teooria ümberlükkamine jätkus).
—
Süsteem toimib umbes nõnda:
Eelteadus →. normaalteadus → kriis → revolutsioon → uus normaalteadus → j.n.e.
Kusjuures, et miski võiks üleüldse kandideerida uueks normaalteaduseks, siis tal peabki olema küllalt palju lahtisi otsi, et sellelt saaks kunagi kuhugi edasi liikuda. Pean seda oluliseks välja tuua just seetõttu, et tänapäeval on moes otsida nö. lõplikku tõde, mille leidmine tegelikkuses ei vii mitte kuhugi. Tegelikult see on oluline moment, mida tuleb teadvustada.
Ülesande tekstist ei saanud küll teada, et ta just inimestel habet ajab. Kuna seal elavate ahvide arv on teadmata, jääb selle tehte vastuseks “x”
Siis täpsustame: “Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil meestel (inimesed), kes endal ise habet ei aja.”
—
Ja kuna sulle meeldib error’eid leida, siis proovi see järgnevas tuvastada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (ma tean, et järgnev on suht ajukas)“Ma väidan, et liikumist pole olemas, sest selleks, et teatud vahemaa läbida, tuleb kõigepealt läbida pool sellest vahemaast. Samuti selleks, et läbida pool sellest vahemaast, tuleb kõigepealt veel omakorda läbida ka pool sellest vahemaast (esimese poolituse tulemusel saadud poolest vahemaast omakorda pool) ja nõnda tuleb läbida lõputult palju kordi kõigepealt pool sellest vahemaast, mida läbima asutakse. Seega tuleks läbida lõpmata palju teepikkusi, milleks kulub lõputult palju aega. See aga pole võimalik, kuna meile antud aeg sünnist surmani on lõplik. Järelikult pole võimalik üleüldse liikumine ega mingi vahemaa läbimine.”
Leia viga korrektselt argumenteerides
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vastus – mitte kellelgi.
Tõenäoliselt on tegemist kohaliku indiaanlasega lõuna ameerikast, kes on sattunud kalastusretkel üksikule saarele. Kuna sealtpoolt pärit indiaanlastel eriline karvakasv näos puudub (ja lahenduskäigus välja pakutud indiaanlasel puudu see kohe päris kindlasti), ei ole vajadust ka habet ajada. Et räme soov võib olla ju. Aga kui ei kasva, pole ka midagi ajada. Ja sileda karvatu põse katmine seebivahuga ja siis terava noaga sellest põsest üle sõitmine ilma karvade eemaldamiseta pole habeme ajamine.
Nii et. Palun. Ülesanne lahendatud hindele viis pluss?
Ei ole õige, hakkasid omategevust aretama
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ülesande kohta on teada täpselt niipalju, kui selle kohta on kirjeldusse lisatud ja nende andmete põhjal tuleb see ka lahendada. Vastus stiilis, et “tema saart külastavad kord kuus piraatide laev, kus on 30 meremeest, kellel kõigil ta habet ajab” ei puutu asja.
—
“Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja.”
Niisiis on saar, kus elab inimene, täpsemalt mees, üksinda. Pole vahet kuidas ta sinna sai, millest ta toitub, mida ta vabal ajal teeb või kes ta esivanemad on.
On teada, et ta ajab inimestel habet ja jällegi pole vahet kuidas ta seda konkreetselt teeb või mida ta selleks kasutab. Samuti on täpsustuseks teada see, et ta ajab habet ainult nendel, kes endal ise habet ei aja.
Ma lisan ka ühe tekstülesande: ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja. Küsimus: mitmel inimesel see mees habet ajab?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Naljakas on see, et vastuste hulgad on ca sellised:
25% – “7”
25% – “5”
25% – “1”
25% – “3,5”
Pole ime, et maailma majandus on kriisis, kui kolmveerand arenenud riikide inimestest, kes netis surfavad ei saa mingi kolmanda klassi mata probleemiga hakkama.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga tee statistika mõttes oma tehe (nt. facebooki) ning liida sinna lõppu veel juurde suvaline arv astmes 0 ja vaata, mis vastused siis veel tulevad. Idee seisneb selles, et arv mingis astmes paistab veel piisavalt kerge tehtena, et inimesed üleüldse vastaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>7
—
Valed vastused ei tulene kellegi hälbest või midagi taolist, lihtsalt ei teata tehete järjekorra reegleid.
Raske öelda. Praegu on tekkinud selline seis, kus suure pumpamise tulemusena läheb triceps peale 10-dat kordust täis ja valusaks. Varem sellist asja ei oolnud. Lõuatõmbed on küll jõudsasti edasi arenenud.
Postitused
