HenryP
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
HenryP
MemberTervist.Kas sellist kava on mõtet teha 3x nädalas, või tuleks jaotada mitme päeva peale ära koos rohkemate isoleerivate harjutustega? Olen suhteliselt algaja.
Lamades surumine kangiga 3 x 8 – 10
Ploki tõmbed kukla taha 3 x 8 – 10
Õlapress 3 x 8 – 10
Lõuatõmbed 3 x 8 – 10
Biitsepsitele seistes hantlitega küünarvarte kõverdused 3 x 8 – 10
Surumine kitsa haardega 3 x 8 – 10
Kükid 3 x 8 – 10
Säärte sirutused ette trenazööril 3 x 8 – 10
Säärtele seistes pöialetõus, kas trenazööril või kangiga 3 x 8 – 10
Keretõsted kõhupingil 3 x max
Miks mitte võtta siit fitnessis tööriistade alt üks korralik kava ? Need on päris asjalikud kavad !
Sellise kava järgi, kus sul on 10 rasket harjutust jääks kindlasti trennis oleku aeg väga pikaks, 3st seeriast samas ei piisaks, et saada korraliku trenni mingile lihasgrupile jnejne. Jaota parem korralikult kava 3 päeva peale nädalas ära !
Edu…
veebruar 25, 2010 at 8:52 e.l. in reply to: Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine #218911HenryP
MemberMa ei tea kas eelmises teemas käsitleti MCT dieeti, sest seal pooled postitused muudetud.In the 1960s, it was discovered that medium-chain triglycerides (MCTs) produce more ketones per unit of energy than normal dietary fats (which are mostly long-chain triglycerides).[14] MCTs are more efficiently absorbed and are rapidly transported to the liver via the hepatic portal system rather than the lymphatic system.[5] The severe carbohydrate restrictions of the classic ketogenic diet made it difficult for parents to produce palatable meals that their children would tolerate. In 1971, Peter Huttenlocher devised a ketogenic diet where about 60% of the calories came from the MCT oil, and this allowed more protein and up to three times as much carbohydrate as the classic ketogenic diet. The oil was mixed with at least twice its volume of skimmed milk, chilled, and sipped during the meal or incorporated into food. He tested it on twelve children and adolescents with intractable seizures. Most children improved in both seizure control and alertness, results that were similar to the classic ketogenic diet. Gastrointestinal upset was a problem, which led one patient to abandon the diet, but meals were easier to prepare and better accepted by the children.[14] The MCT diet replaced the classic ketogenic diet in many hospitals, though some devised diets that were a combination of the two.[9]
Tänu sellele saab süüa ~100g süsivesikuid päevas ja olla ikkagi ketoosis. See teeks ka selle keto-dieedi jälgimise palju lihtsamaks. Eriti veel kui 60% kaloritest tuleb MCT õlist, siis tuleb ülejäänud kava koostamisel muretseda vaid 40% kalorite pärast.
Sellist lähenemist loen/näen esimest korda
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tundub huvitav jällegi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>veebruar 24, 2010 at 11:47 p.l. in reply to: Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine #217882HenryP
Member1)Seda kava pole tegelikult üldse raske kokku panna, lihtsalt selle kava toidukorrad ei tule kõige suuremad maitseelamused.2)See 30g süsivesikuid päevas on võetud ju keskmise järgi, inimesed on erinevad ja seega ka süsivesikute vähesus millega ketoosi langeb on ka erinev. Seetõttu on kindlasti oluline kasutada testreid vms.
Huvitab mind ka see, et kuidas te arvutate oma keto-dieedi kaloraaži ? See ei saa ju sama olla nagu tavalisel dieedil (mis sisaldab süsivesikuid)?
1. muidugi pole seda kava raske kokku panna, kui teha kava, kus sööd kodujuustu ja selle kõrvale juua 30g õli !
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mina üritasin ja mul läks ikkagi keeruliseks see, sest need 30g süsivesikud tulevad väga kiiresti täis ja ainult õli juua ka ei tahaks väga. Ühesõnaga, minu jaoks oli seda raske kokku panna.2. Võetud kindlasti keskmise järgi, kuid see on selline väike number, et kui inimestel oleks kõikumist kasvõi 10-15% siis see teeks ainult +- 3-5 g süsivesikuid. Kuid neid testiribasid peaks tõesti kasutama, et veenduda ketoosi olemasolust.
3. Kaloraaži kohta ütles, eelmises teemas kõvasti sõna võtnud, monkeyroll (vist oli nimi nii), et temal oli kaloraaž tavalisest -200kcal väiksem, kui ta selle dieediga tegeles, ja laadimisperioodil kaloraaž positiivne.
(Monkeyroll tundus tark olevat selle ketostiili koha pealt, kuid väga kiirelt läks närvi, kui inimesed ei saanud dieedist aru ja pakkusid süsivesiku rikkamamaid toite ning avaldasid natukene kriitikat, aga see selleks. Ta võiks veidi rahuneda ja endiselt siin teemas sõna võtta ning asjalikke soovitusi jagada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )veebruar 24, 2010 at 3:58 p.l. in reply to: Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine #237152HenryP
MemberEi tee küll tohutult hullu, aga? Ikka parem kui sel ajal kodujuustu siis ei tarbiks?Ka mind hakkas see dieet huvitama, kuid siiski, ennem ei taha sellega alustada, kui olen asja endale korralikult selgeks teinud. Ei ole väga pädev siin teemas veel, kuid minu arvamus on, et võid süüa küll, kuid pead siiski vaatama, et iga söödud 1g valgu kohta sööksid 1,5g rasva ning samas jääksid süsivesikud alla 30g. See kodujuust, mida mina söön on 300g pakis ja terve paki peale sisaldab see 7,2g süsivesikuid. Ei tundu väga hullult olevat, kuid samas mine vaata seda lukku pandud teemat, seal üritasin ühte toidukava teha, kus oleks piisav vahekord rasvadel ja valkudel ja ka süsivesikuid alla 30, siis selle kokku panemine oli küllaltki raske, sest juba mandlites ja hapukoores on piisavalt süsivesikuid, kuigi mõlemad on just head rasvade allikad.
Ehk kui sööd kodujuustu, siis sealt saad süsivesikuid ja lisaks palju valke, millele oleks sinna juurde vaja kõvasti rasvu.
Vastasel juhul, kui ületad selle 30g piiri (umbkaudu), siis lihtsalt ei teki ketoosi seisundit ja kehal pole energiat võimalik saada ketokehadest- seega hakkab arvatavasti kas valku ümber sünteesima(?) energiaks või asub lihaste kallale.
Ära 100% puhta kullana võta, kuid arvan, et tõetera on sees
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>veebruar 23, 2010 at 7:41 e.l. in reply to: Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine #258508HenryP
MemberAitäh vastuse, eest.
Sellepärast küsisingi üle majoneesi kasulikkuse/kahjulikkuse. Jätan ta siis toidukorrast välja, tundus lihtsalt hea rasva allikas.
Mida soovitad asendada siis mandlitega või mida lisaks süüa, mis ei sisaldaks süsivesikuid, kuid oleks toitev ?
veebruar 23, 2010 at 7:23 e.l. in reply to: Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine #258504HenryP
MemberMulle hakkas ka huvi pakkuma selline ketogeeni stiil, esmapilgul tundub veidi ekstreemne, loodan, et suudan korraliku kava paika panna ja ka seda 100% jälgida.
Esmalt tekkis artikli kohta küsimusi, järsku keegi targem oskab vastata.
1. On kirjas, et 75% peab olema rasvu ja 25% valke. Samas on kirjas suhe 1,5:1. Minu väike peake aga ütleb, et kui panna 1g valgu kohta kavasse 1,5 g rasvu, siis see ei tee mitte 75% rasvu vaid 60% ( kui matemaatika mind alt ei vea- 1,5/2,5*100 = 60% ) Kava koostamisel on päris suur vahe kas 60% või 75 %
2. Jääb pisut segaseks, et kas siis 0g süsivesikaid, nagu seal samas 90kg mehe näitel on toodud- “Nt. kui me oleme ketogeensel dieedil 2000 kcal, siis peame tarbima 165 g rasvu, 125 g valke, 0 g süsivesikuid. “ või siis oleks õigem tarbida veidi alla 30g süsivesikuid päevas ?
Panin fitnessi kalkulaatoris väikse kavakese kokku. Andke teada mis arvate.
Hommikusöök:
3 muna + 250g 20%hapukoort+ lonks 20g oliiviõli +
Vahepala:
50g mandleid
Lõuna:
200g tomatit kurki + 150g kanafileed+ 250g 20% hapukoort
Vahepala:
50g 30% juustu
Õhtu:
kanafilee 150g+ 30g majoneesi 80%+ 5kapslit omega 3 rasvu
Ennem magama minekut 50g mandleid
See siis sisaldab:
Kaloreid kokku: 2661.6 Kcal
Rasva: 212.2 g.
Valke: 133.9 g.
Süsivesikuid: 28.2 g.
Kiudaineid: 3.9 g.
Ehk siis see on sama suhe nagu artiklis, ehk 1,5g rasva 1g valgu kohta ja süsivesikuid veidi alla 30g.
Küsimus on veel ka majoneesis oleva rasva kohta? Kas tasub ?
Süsivesiku laadimise perioodi peale pole veel mõelda jõudnud, kuid kas seal peaks olema kaloraaz siiski pisut negatiivne ? Glükogeeni sisaldusest toitudes ei ole väga kursis, keegi võiks siis soovitada, mida süüa 1. päeval süsivesikutest ja mida teisel päeval ? Kas esimesel päeval oleks sobilikud sellised süsivesikud, mida tavaliselt ei soovitata süüa- valged süsivesikud. Saiad, riis, valge suhkur (kohviga jne) samuti puuvilja suhkur ning teisel päeval pigem köögiviljadest saadud ja tatra, neljaviljapudru omad ?
Kava mõtlesin jaotada järgmiselt: Esmaspäevast reedeni siis süsivesikud alla 30g ja laupäeval ja pühapäeval laadimine.
Kas neid testi ribasid saab osta pea igast apteegist või peab kuskilt välismaalt tellima ?
Mida lisada, mida muuta, mida välja jätta ?
Andke julgelt teada oma arvamusest !
HenryP
MemberSellest saab mu loetuim teema fitnessis !

Aga jõudu ja jaksu Raikole, et ikka juunini vastu peaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Toitumiskava tundub suht asjalik jällegi, varsti on JarmoOberst webitreeneri all
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>HenryP
Memberno vot algajad algajateks:D iga vend ei suudagi koiki harjutusi teha (se ongi algaja) aga treenid kyll aga tulemusi on palju vähem oled ise pingutand w?sest kui kõhukaid teha siis alati pinguta ni kaua kui jõuad siiis tunnedki nati valu lihastes ja et alati seda valu nati tunda te erinevaid harjutusi et lihas ära ei harju aeg ajalt.(seda selles mõttes kui tahad kiiresti ja puhtaid lihaseid sest kui vähe teed siis hoiad aind vormis neid suht;) selles mõttes et kui teed 2-3 päeva nädalas mõned harjutused siis suurt ta ei kasva sul ja et rasva yldse poleks on toitumine tähtsi aga selles suhtes mida täpselt syya ja värki ei oska täpselt öelda sulleKui enamike lihaseid treenitakse üks kord nädalas, mõne kava kohaselt ka 2 korda nädalas või mõni kava näeb ette ka lihase treenimist äärmisel juhul 3 korda nädalas (näiteks 3×3 kava), kuid vaevalt mõni kava näeb ette ühe lihasgrupi treenimist 5-7x nädalas! Muidugi mõeldes asjalikku kava, mitte jõusaalitola kava, kelle kava piirdubki iga trenn rinna, biitsa ja kõhuga. Seega tekibki küsimus, et kas või miks kõhulihas on teistest lihastest nii eriline, mida peab treenima iga päev, et ta areneks ?
Ja mina soovitaks sul selle iga päevase kõhulihaste harjutuste tegemise asemel kirjutama õppida
??:”> Sest suhteliselt jube on su tekstist aru saada. Ning ennem postitamist võiksid oma jutu üle lugeda!HenryP
MemberGlükoosamiin + Kondroitiinsulfaat ja vitamiinidest Opti-vitesTänks asjalike vastuste eest
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>HenryP
MemberLeidsin sellise jutukese arikklite alt:5. Sügav kükk on põlvedele ohtlik?
Põhjusega võib küsida, kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele? Ehk ei jaksanud mingi tüüp tõsta sama raskust kui keegi teine? Salemi ja Powersi uurimuses uuriti eri sügavusega kükkimise mõju põlvedele. Ilmnes, et sügavamad kui reied põrandaga paralleelselt kükid ei koormanud põlvi sugugi rohkem kui kõrgemad kükid. Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida.
Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus. Proovi panna käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See „kiil” on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada.
Jah, seda artiklit olen isegi juhtund lugema.
Ennem mainisid, et võta vitamiine, aga milliseid ?
Tänks ikkagi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>HenryP
MemberTee sügavkükki, söö vitamiine ja võta lisaks glükosamiini (kasulik liigestele).Ei kahtle otseselt sinu teadmistes, aga me olime koos trennis, kui kuulsime sügavküki juttu, sellest, et tugevdab põlvesidemeid.
Nii, et ootaksin endiselt ka teiste teadjate arvamust
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas IsandJobrest räägib tõtt ?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>HenryP
MemberTere,
Mul on väike probleem põlvedega. Olen kaks korda põlve paigast ära tõmband, üks kord korvpalli mängides, 2008 a. aprillis ja siis teist korda 2008 a. jaanipäeval (omast lollusest ). Arst soovitas tegelema hakata jõusaaliga, et tugevdada jalgu ( pärast 2008 a aprilli just vältisin jalatrenni, et põlve hoida, aga pidi olema just vasupidine sellele mida oleks pidanud tegema ). Olen nüüd järjepidevalt käinudki septembrist saati trennis. Trenn on olnud “tavaline” jõuka trenn, ei ole keskendunud jalgadele spetsiaalselt vaid ülekeha treeningule. Jalapäeva teen 1,5 korda nädalas ( libiseva kavaga ) ning see koosneb sooejndusest, kükk (5 seeriat) , 2 seeriat istudes jalgade sirutused, 2 seeriat kõhuli jalgade kõverdused ja 4 seeriat sääresirutsui.
Küsimus on kükis, olen kuulnud kahte varianti: 1. täiskükk lõhub põlvi 2. täiskükk on kasulik ja tugevdab põlvesidemeid ( see mida mul just vaja olekski )
1. variandi kohta olen ka kuulnud, et lõhub vaid siis, kui jalad on väga suured, et täiskükki tehes oleks nagu kiil sääre ja reie vahel, et ainult siis lõhub põlve. Vastab see tõele ?
Esimesed 4 kuud tegin poolkükki, aga nüüd viimased 3 kuud täiskükki.
Olen tähele pannud, et teatus asendis on hakkand põlved krõksuma ( harva ). Kuid tekkis küsimus, et kas see võib olla täiskükist ?
Probleemile aitab kaasa ka kindlasti see, et terve suvi istun bike seljas. Tuul teeb oma töö.
Kas on mingeid spetsiaal harjutusi, millega saab tugevdada põlvesidemeid ( kui täisküki jutt on täielik jama ) ja mis vitamiine või liigesetoite peaks võtma ?
Ettetänades,
Henry
AutorPostitused