Henry Küla
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas keegi oskab juhatada, kus asub võistluste protokoll, kus on olemas vähemalt kõikide võistlejate nimed, võistlejatel olid ka numbrid ja millise koha võistlustel keegi sai?
Eesmärgiks viia kokku fotodel võistlejate nimed-numbrid-kohad. Kahjuks kõiki võistlejaid ma nimepidi ei tunne.
Fotod lava tagant leiab aadressilt:
http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=19367&g2_navId=xe5bba38a
Suuremas formaadis ja kvaliteetsemad, aga väiksemas valikus asuvad aadressil (galerii täieneb samm-sammult):
Suuremas formaadis ja kvaliteetsemad valiku pilte võistluste lavatagusest elus leiab aadressilt:
http://pilt.delfi.ee/user/HenryKyla/ ja valik täieneb samm-sammult.
Täielik valik pilte lava tagant jõuab fitness.ee galeriisse täna-homme.
Võistlustel olid esindatud sealhulgas kaunid sportlannad, kellede fotot siia rubriiki ei õnnestu panna, aga leiab ülalkirjeldatud lingi alt.
Suuremas formaadis Siimu kükist 400 kiloga leiab aadressilt:
Valik fotosid võistlustelt asub aadressil:
Tegemist on sisuliselt õige vastusega, mis näitab kõrget asjatundlikkust. Harutamaks lahti teemat ning jagades selgitusi, kes veel ei tea, mis on fotol kujutatud “Kaido”, siis tegemist on Kaido Leesmanni nimelise 115 kilose hantliga, mis asub SK Reval-Sport. Samal ajal Inna on alati või sageli kõikide jõutõstmisvõistluste üks kohtunikke. Pildil allutab Inna “Kaido” oma kontrollile või hoopiski vastupidi, avaldab tähelepanu…
Kes keda allutab, kellel on suurem ja raskem, selgub järgnevast galeriist: http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=550764
Ilmselt oleks pilte veelgi rohkem olnud kui oleks julgemalt fotograafile ligi astutud ja palutud pilte teha. Sealhulgas võistlejate hulgas mõni üksik häbenes kaamera ette tulla või mõni üksik isegi keeldus kategooriliselt, et teda pildistataks…
Tõepoolest, lava taga asuvad pildid fitness.ee galeriist leiab aadressilt:
http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=549396&g2_page=1
Mõnevõrra suurema resolutsiooniga ja tihedamad pildid asuvad aadressil:
http://pilt.delfi.ee/album/268833/
Delfis olev võistluste lavatatagune piltide valik täieneb igapäevaselt samm-sammult.
Lava taga tehtud fotod peaksid fitness.ee galeriis ilmavalgust nägema võib-olla homme hilisõhtul või kolmapäeva päeva jooksul.
Paraku fotode arv on suur. Samal ajal on mõistlik kõik pildid ükshaaval üle vaadata ning vajalikud korrektuurid teha, mis võtab oma kindla aja. Fotod on erinevad ja seetõttu pildi kohta tuleb teha teatud varieeruvusega erinev korrektuur, et tagada fotode kvaliteet.
Lisan pildi, millelt selgub, et Taavi Kooviti süles on kaks piigat mugavalt oma positsioonid sisse võtnud. Blond kaunitar on Kaisa Metsla, kes saavutas Armlifting Cup naiste konkurentsis esimese koha. Brünett kaunitar on Eli Viielo, kes samal alal tuli kolmandaks ja naisjuunioride klassis Athletic Fitnessis esimesele kohale.
Delfi spordiuudiste artikkel:
Mäletatavasti oli Reval-Spordis paar aastat tagasi olukord, kus pärast suvepuhkust tegi tüüp aktiivselt trenni. Paraku liigutamine osutus liigagi aktiivseks või põhjuseks oli muu terviserike või võimendas trenn vaevust ning vahetult pärast trenni ta suri…
Aktiivne ja koormav (ülekoormav) jõusaali trenn võib teha valusaks liigesed kui puhkust on vähe või toidusedel ei võimalda kiiremat taastumist.
Olen ise samuti end korduvalt üle koormanud. Kangiga tegin viimati lamades surumist umbes aastal 2001, kus rangluu läks paigast ära ja taastumiseks kulus mitu aastat. Või prantsuse surumisel läksid küünarliigesed valusaks ning taastumine pool aastat jne jne.
Ekstreemsemad juhtumid on olnud, kus kangiga kükkimisel oli kang liigselt raske ning kang libises ette üle pea põrandale. Õnneks päädis vigastus kaelalüli marrastusega ja kaelalihaste põletikuga. Kahel erineval juhul kukkus metallist 15 ja 20 kilone ketas sääreluule ja vigastus oli intensiivne, õnneks siiski pindimine, mis tekitas ainult suure verejooksu.
Ilmselgelt on enamikel tõsistel tegijatel omad teatud harjutused ja kindlad vigastused, mis vahel trenni tehes tekivad. Videos nähtu on aga väga äärmuslik ja väga kahetsusväärne lugu.
Sooviks Taavile vastupidamist ja tahtejõudu treeningutel ning võistlustel edukat, pigem auhinnalist kohta kui mitte esikohta. Loodame, et õnnestub.
Kahjuks antud teemale mul ei ole võimalik teadmata põhjustel Taavist fotot lisada.
Jõudmaks Suur-Paljassaare tippu nimetusega Kõrgemäe ots, tuleb võtta ette ca 3 km pikkune jalgsirännak. Tänapäeval on tegemist looduskaitsealuse piirkonnaga, kuhu mootorsõidukiga ligipääs on takistatud ja keelatud. Väike matk on jalutamist väärt ainuüksi põhjendusel, et loodus on siin suhteliselt puutumatu, mitmekesine ja kaunis. Rääkimata hurmavatest merevaadetest, mis kosutavad hinge ja meeli.
Veel 100 aastat tagasi ei eksisteerinud Paljassaare poolsaart, vaid oli Väike-Karli ja Suur-Karli saared, mis olid militaarselt olulised. Tolleaegset Suur-Karli saart külastas ka tsaar Nikolai II, tutvumaks militaarrajatiste ehitustegevusega.
13. juuli ilm oli suviselt vaheldusrikas. Matk Suur-Paljassaarele, kohapeal olemine ja tagasitulek oli üsna äikeseline. Taevast lõi sädemeid ja kolmel korral sadas paduvihma, a ca 15 minutit. Eestimaa suve mitmekesisus on näha ka piltidel, ähvardava sinkjas-lillaka äikeselise taevana või romantilise merevaatena.
Kristina oli väga vapper ja tubli, võttes kartmatult vastu kõuemürina ja ägedad vihmahood. Tal jätkus pikka meelt ja kannatust, mis on oluline komponent pildistamise juures.
Lisan ühe loodusfoto, mis on tehtud Väike-Paljassaare tipus nimetusega Kakarukael. Kakarukaela ja Kõrgemäe otsa vahemaa on ca 1 km. Foto ilmestab tolleaegset viikingite ajajärku kui mõni üksik viikingite purjekas öisel ajal Tallinna lähedale ära eksis ja saarele maabus. Võeti aega mõtisklusteks, kas purjetada edasi või hoopis tagaaetavana kibekiiresti tuldud teed tagasi minna. Seetõttu võtaks foto kokku lühikese lausega – “Leegitseva hämariku aeg”.
Seega, kallid sõbrad. Loodusesse, kuniks suve veel on!
Arusaadavalt on inimesed erinevad ja organismid erinevad. Põhiloogika peaks siiski kehtima iga inimese kohta põhjusel, et oleme inimesed.
Minu praktika on ühene ja tugineb kogemusele. Aastatel 2000-2007 tarbisin trennis spordijooki nimetusega Isostar. Trenni jooksul 0,5 liitrit. Pärast igat harjutust üks kuni kaks lonksu. Intensiivse treeningu või väga palava ilmaga oli joodava vedeliku kogus kuni 0,75 liitrit. Vedeliku joomisega trenni vältel on sooritus ja vastupidavus paranenud ca 1-2% võrra kui vedelikku vahetult pärast trenni juua või kuni 1,5 tundi pärast trenni juua.
Aastast 2007 kuni tänaseni spordijooke trennis üldse enam ei joo, ainult vett kuni 0,5 liitrit. Ei tunneta ega saa aru, et oleks erinevus tekkinud, joodes vett või spordijooki. Isiklikult pean vett organismisõbralikumaks joogiks. Küll tuleks märkida, et trenni kestel vett mitte juues vastupidavusvõime on natukene väiksem kui vett juues, selline on minu isiklik kogemus.
Olev Annuse kõrval on kulturismiajalukku kindlasti jätnud oma olulise jälje Ain Paavo. A. Paavo on kolmekordne ENSV meister tõstmises, NSVL karikavõitja ja meister tõukamises, püstitas 15 Eesti rekordit. 1990. aasta Euroopa meister kulturismis, kuuekordne NSVL meister ja karikavõitja kulturismis. Hetkel töötab ja elab Ain põhiliselt Helsingis. Jõusaalis käib regulaarselt ning on heas vormis.
Lisan mõned fotod. Kaks fotot on tehtud 2010 aasta suvel. Poseerimisfoto pärineb aastast 1990 ja Linnahallis toimunud võistlustelt.
