Skip to main content

Henri

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 58 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Alkohool #30703
    Henri
    Member

    Rakud jäävad veenälga jah. Eriti “mittevastavaks” peetakse alko tarvitamist peale trenni (meedikute seisukohalt).Maks kui suurim ainevahetusorgan on siis tühjaks pumbatud ja vajab taastumist.

    in reply to: C-vitamiiin #30607
    Henri
    Member

    Minu kommentaar on järgmine: Igal inimesel on lihaskontraktsiooniks vajalik kreatiini tase organismis erinev (samuti lihasspetsiifilise kreatiinkinaasi sisaldus). Samuti on erineva suurusega neerude glomerulaarfiltratsioon (siin ei tähenda, et mida suurem seda parem ja vastupidi – lihtsalt asi on individuaalsuses).

    Lähtuvalt sellest on antud toidulisanditele lollikindluse mõttes ohutud doosid. Ütleme siis nii, et Sul on kreatiini tase organismis loomuomasel kõrge. Mis võib olla iseenesest positiivne. Nüüd lisad seda veel (ohtralt juurde). Tulemuseks on see, et neerudele glomerulaarfunktsioonile antakse täisgaas! Tulemuseks võib olla väsimus (mitte kohe mingi haigus), üks organsüsteem on lihtsalt üle koormatud ja tasakaal rikutud. Aga enamaltjaolt oleme piisavalt suure varuga “ehitatud” ja see ei pruugugi tunda anda.

    Lisaks nõuab neerudelt rohkem ka rohke valgu tarbimine (muudab samas organismis ka happe/leelise tasakaalu) .

    in reply to: C-vitamiiin #30603
    Henri
    Member

    Inimloomus on juba selline, et “mida rohkem seda uhkem”. Kasulik oleks vahel lihtsalt mõelda soovituste üle, st. kas (ja miks)võtame mõned soovitused iseenesestmõistetavalt üle.

    Siiski kehtib üks tõsiasi: iga inimene peab ära tundma selle “oma” ja selle tundmise poole püüdma.

    Siin esinenud väide a´la 0,2 g kreatiini -narritamine on jällegi väga primitiivne. Inimestel, kellel on seerumi kreatiinkinaas kõrge piisab täiesti 0,2 g(on teatud määral üledoos). Statistiliselt ei olegi neid inimesi vähe. Mõelge rohkem ka oma peaga, ei tasu kõike, mida keegi soovitab ja kirjutab puhta kullana võtta.

    in reply to: Biceps,triceps! #30629
    Henri
    Member

    Äkiline ütlemine Mardi poolt küll..<img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> aga olen nõus sellega, mis puudutab treeningmetoodikat. Miks? Kasvõi selles mõttes, mis puudutab lihase eelisarendamist. Suhteliselt paljudes kavades on jäetud triitseps viimaseks ja arvan, et triviaalsel põhjusel – biitseps kipub raskemini tulema.

    in reply to: Tartus treener? #30486
    Henri
    Member

    Mart mainis Aile Kuuda nime. Olen päri. Tal on ka head (süsteemne)teadmised meditsiinist.

    in reply to: Tartus treener? #30472
    Henri
    Member

    Tallinnas saalid teoreetikuid täis????

    Huvitav tähelepanek, sest just teoorias kipub vajakajäämisi olema.

    Minu meelest nii praktikud kui teoreetikud täiendavad üksteist. Kusjuures puhtad praktikud kipuvad oma hoolealuseid tihtilugu “ära lõhkuma”.

    in reply to: Kumba eelistada #29789
    Henri
    Member

    Paljuvaieldud teema. Siiski kaldutakse arvama, et see piir võiks olla 2 g kehakilogrammi kohta.Paljud toitumisteadlased väidavad visalt, et isegi vähem. Seda ka sportliku tegevuse juures. Nimelt on kehal üleliigset valku raske ära kasutada,koormatakse maksa ja laguainete hulk (eeskätt aromaatsete aminohapete mõjul) organismis suureneb. Lisaproteiini tarvitamisel ei tohiks ära unustada ka seda, et valk tuleb “salamahti” kaasa ka põhiosas süsivesikuid sisaldavatest toiduainetest (riis, leib jne.). Seega universaalne soovitus oleks see, et suudetaks ära määrata endale see adekvaatne kogus valku ja mitte liialdada.

    in reply to: L – karnitiin #29784
    Henri
    Member

    Kui uskuda erinevaid publikatsioone ja uurimusi (ise analüüse teinud ei ole <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) siis tegemist on väga kasuliku ühendiga, mida (kui raha on) võiks tarvitada küll, eriti füüsilise aktiivsusega inimesel. Tõhus on ta mitmest aspektist lähtudes, mitte ainult “keharasvade” ärakasutamise aitajana. Lääne meditsiinis leiab kõige rohkem kasutamist diabeedist tingitud neuropaatia puhul (kasulik närvisüsteemile). Kujuneb suht kalliks,väidetavad efektiivsed doosid on 3x1g päevas.

    in reply to: Süda paha #29768
    Henri
    Member

    Rahvakeeles: sinu organismile midagi ei meeldi. Soovitav oleks (kui vaevus on püsiv)teha koormustest. Põhjuseid võib tõesti olla palju (alates aju vaskulaarse regulatsiooni häiretest, lõpetades…..). Liiga napp info sinu kohta, et vastata.

    in reply to: Mis asi on steroid #29717
    Henri
    Member

    Ettepanekud: kuna arutelu ei vasta pealkirja teemale (“mis asi on steroid?”) siis kas 1) kõik ära kustutada 2) ümberpaigutada teise kokkuleppelisse alateemasse.

    Praktilisuse mõttes pooldan esimest.See distsiplineerib, et arutletakse konkreetsest asjast ja ei kalduta kõrvale.Me tohi unustada, mismoodi see foorum ka “väljaspoole” paistab. Ettepanek ei tähendaks demokraatia lõppu selles foorumis. Isik, kes mingist sõnast inspiratsiooni saab ja seda tahab teises rakursis edasi arendada, alustab lihtsalt uue pealkirjaga. Niimoodi väldime seda, et näiteks pealkirjast “valgupulber” saame teada teatud isikute sõnaväljendusoskusi ja iseloomuomadusi.

    in reply to: Mis asi on steroid #29699
    Henri
    Member

    Kui asi Sind (heas mõttes) huvitab siis uuri mujalt.Kasuta otsingumootoreid internetis, kirjandust jne. Materjali on palju. Kuigi isiklikult arvan, et kasulikum on oma energiat ja uudishimu mujale rakendada.

    in reply to: Mis asi on steroid #29686
    Henri
    Member

    Suures antitokkoismis ärge unustage ära,et teema on ikkagi tõsine ja ei tasu siin igat asja(teemat) A.Tokko materdamiseks ära kasutada.

    Samas – kohati tundub,et sellest rääkijad on nagu 10 aastased lapsed, kes suitsetamise kahjulikkusest ettekannet on pandud tegema, st. nende jutt ei ole usutav.Siia klassi kuulub ka Arnoldi “matuste” jutt (ma ei eita, et eriti maksakartsinoomi teke on tihedalt seotud steroidide tarvitamisega).Samas on tal aga täiesti õigus, et igasugune “soovitaja” võtab endale paratamatult kaasvastuja rolli teise inimese tervise eest, muutub nn võsatohtriks.

    Peaks rääkima ausalt ja erapooletult, mida sünteetiliste (eriti metüülrühma) steroidide kasutamine pikemas perspektiivis endaga kaasa toob. Materdamisest veel niipalju, et kui muidu ei saa, teeksin ettepaneku alamteema ennistamiseks foorumis (“suu puhtaks”).

    in reply to: Mis asi on steroid #29667
    Henri
    Member

    ..on teatud lipiidühendid, mida leidub kõikides organismides. Asi on teine kui räägitakse sünteetilistest steroidpreparaatidest. On kasutatud(kasutatakse) meditsiinis. Reeglina tõsisemate häirete korral. Raskejõustikus(üleüldse spordis) kasutatavad doosid ületavad lubatud meditsiinilise maksimumdoosi olenevalt preparaadist kuni 10 ja enamkordselt.

    in reply to: metaan #28745
    Henri
    Member

    Olen mitmeid kordi “metaani” teemal sõna võtnud.Tundub, et ka põhjalikest selgitamistest eriti kasu ei ole – nagu hane selga vesi.

    Ütlen veel ühe tõsiasja. Osad inimesed saavad methandrostenololist j ä ä v a kahjustuse, mis saadab neid elupäevade lõpuni, seda isegi kuu pikkuse tarvitamise juures.

    in reply to: Proteiin #29624
    Henri
    Member

    Proteiini ehk lihtvalku tarvitavad kõik inimesed sõltumata sellest kas nad on jalgpallurid või ujujad. Proteiinis sisalduvad aminohapped on elusorganismi (antud juhul inimese) eksistentsiks hädavajalikud.

    Proteiini (ja ka aminohappeid) toidulisanditena tarvitavad need, kelle tegevus seda nõuab (kestvamad sportlikud harrastused, dieedid jne). Samuti kasutatakse mõningaid aminohappeid ka haiguste ravis.

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 58 total)