Helena Mang

Võtame siis kokku emotsioonid, muljed ja kogemused möödunud nädalavahetusest mis algas mul juba tegelikult reedel- võtsin töölt vaba päeva et tütre 10. sünnipäeva tähistada 

Käisime koos Soo tn. Uulitsas (mis on üks tema lemmik söögikohti) burgereid söömas- just just- lugesid õigesti- 2 päeva enne lava ja hamburger! Proovisin ära kuulsad Vormiloojate kana burgeri. Miks see toode siis teistmoodi või eriline on? Tegelikult ei olegi- lihtsalt selle kohta on teada koostis ja toiteväärtus, mis teeb minu jaoks väga lihtsaks see oma menüüsse paigutada. Ka 2 päeva enne võistlust. Ja oma olemuselt natukene vähem rasvasem kui tavalised hamburgerid (kanakotlett, jogurti kaste, light juust). Kui nüüd rääkida maitseelamusest siis ma annaksin 10/10. Olen kindel, et kui enam dieedil ei ole siis võtan aegajalt  jälle Uulitsa Paksukest, aga seniks, kuniks toidukord peaks alla 500 cal jääma, sobib Vormiloojate fitness-burger väga hästi. Trackisin selle oma MyFitnessPali sisse (1 burger u 335g) ja kogu lugu. Toit on toit. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 

 Reede kujuneski nii kiireks, õhtul oli veel tütre sünnipäevapidu (käisime laser-püssidega mängimas) ja trenni lõpuks ei jõudnudki. Okou! Mul oli vaba aega täpselt 2h erinevate tegevuste vahel ja otsustasin hoopis selle õppimiseks kasutada…

Jah, see õppimise teema- nimelt oli mul laupäeva hommikul Spartas kaua-oodatud treeneri kutseeksam. See koosneb 2 osast- üldteadmised (kõikidele treeneritele sama) ja spetsialiseerumine (mille puhul vastutab EFKL). Olin kuidagi valmistunud nii, et esimene osa on raske ja teine peaks suht puusalt tulema (ok, tegelt õppisin mõlema jaoks ühtmoodi) aga kokkuvõttes sain üldosast läbi aga kulturismis jäi 1 vale vastus liiga palju sisse. Järgmine kord (mis on poole aasta pärast ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_sad.png” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ) olen ajaloo ja aastaarvude õppimisel hoolikam… Õnneks hea uudis on see, et esimest osa enam uuesti tegema ei pea. Klass oli inimesi täis ja hiljem lugesin, et vaid 13 tubli inimest sooritas eksami positiivselt. Ehk kõik kes plaanite minna- ei tasu arvata, et see mingi niisama värk on.

 

Ühesõnaga- laupäev ei alanud kõige parema noodiga- olin endas päris pettunud, väike perfektsionist nagu ma olen.  Aga mul ei olnud aega väga kaua norutada, vahetasin riided ja läksin jõusaali- vaja oli teha veel viimane, kogu keha trenn- tegin läbi kõik lihasgrupid, kergemad raskused, pikemad seeriad. Tunnike ja valmis. Samuti tegin veel bikiinides ja kingades viimast korda i-walki ja veerandpöördeid peegli ees läbi. Kuna laupäev oli nii tiheda graafikuga, peale trenni koju, toite valmistama ja asju pakkima siis väga kaua selle ebaõnnestunud eksami pärast ei norutanudki (mis muidugi ei tähenda, et ma seda üle ei elanud. Lihtsalt tuleb oma energia ja fookus järgmisele asjale suunata sest eelnevat nagunii enam muuta ei saa).

Startisime Riia poole kell 16.00. Minuga koos reisisid veel Erki, Merili Jesaar (bikini kuni 160cm) ja meie meikar Liis Vahter kes oli nõus Riiga pika sõidu kaasa tegema ja hommikul 5 naist ilusaks tegema.

Ok- kokkuvõttes jumestas vaid 4-ja sest üks avastas laupäeva õhtul kell 22.15 et ikkagi ei vaja jumestust… See on küll juba teine jut aga lühidalt lihtsalt- nii ikka ei ole kena käituda- huvitav kuidas võistleja suhtuks, kui olukord oleks vastupidi ja meikar oleks hoopis see, kes eelmisel õhtul kell 22 teatab, et meiki ikka ei saa… (!?)

 

Ööbisime juba 2. aastat järjest Art Laine hotellis- 3 tärnine lihtne hotell, mis asub autoga 2 minuti kaugusel Studio 69-st ja saab 50-60€ ilusti öö mööda saata. Õhtul veel lakkisin küüsi, käisin pesemas, koorimine, kreemitamine raseerimine ja magama ära.

 

Võistluspäev.

Alustasime kell 6 hommikul grimmiga- plaan oli kella 10seks regamiseks mõlema kihiga ühelpool olla. Päev oli pikk ja tegelt oleks veel lava taga saanud 7x grimmida aga mulle meeldib seda hotellis kordades rohkem teha kui terve koondisega koos ühes ruumis olles. Tundub, et on veel asju, milles ma häbelik olen ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Grimm jäi seekord väga tume, tundub, et kõigil kes uue partii JanTanat kasutasid, tegime vaid 2 kihti ja olin peaagu, et must. Eelmine aasta olin sama tume 3-kihiga. Kokkuvõttes olin laval küll üks tumedamatest aga midagi katki sellest ei olnud. Isiklikult eelistan olla gramm tumedam kui heledam.

 

Lätis võistlustega tuleb alati arvestada faktidga et ajakava on illustreeriva tähtsusega- kui ikka registreerimine nihkub juba hommikul 20-30 min edasi siis võib arvata, mis ülejäänud päevast saab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Mõõdeti mind ka esialgu 2cm lühemaks aga kui palusin ikka kontrollida siis leiti mu cm-d üles ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Bikiinid ja kingad endiselt kedagi ei huvitanud- küsiti vaid 25€ ja anti number. Vsjo. Tagasi hotelli meikima.

Kokkuvõttes oli ajakava terve päeva umbes tunniga maas ja lõpuks, viimaseks autasustamiseks (mis algas 22.00) suudeti isegi ajakavaga järjele saada.

Võistlejaid oli seekord oluliselt rohkem ja minu hinnangul tase kõrgem (kuna oli peale lätlaste ka hulganiselt leedukaid, venelasi jms naaberrahvast). Õnneks olid ka lavatagused ruumid avaramad, nii et ruumi jätkus.

Võtsime hotellist late check-outi’ ja jõudsime võistluspaika natukene peale kell 3-e. Viisin asjad lavataha ja võtsin koha sisse rõdul- mõtlesin kohe et seal taga ma küll oma järge oodata ei viitsi (lava aeg oli hinnaguliselt 18.20 ja selleni umbes 3h aega) vaid vaatan parem rõdult võistlust. Selleks hetkeks oli mul grimm peal, bikiinid seljas, jumestus tehtud, juuksed sirgendatud- ehk põhimõtteliselt pane vaid kingad jalga ja mine lavale. Mingit suuremat “trenni tegemis” ma ka enne lava ei harrasta.

Nii ma siis istusin oma “moonakotiga” rõdul, vahepeal näksisin süüa ja vaatasin teisi tublisid inimesi. Muuhulgas oli laval ka uus kategooria Wellness Fitness- mis küll minu hinnangul väga heas väljapanekus ei olnud ning ei toonud seda kategooria olemust hästi esile…

 

Lavale sain u 7 ajal. See mis täpselt laval toimub on alati isemoodi. Eelmisel päeval kuulutati FB välja et tulevad ka eelvoorud ja i-walke teevad vaid top 6 aga lõpuks kui võistluseks läks siis oli hoopis selline korraldus, et kõik tüdrukud toodi lavale kahte äärde (meid oli 13) ja siis kõik hakkasid ükshaaval i-walke tegema, ülejäänud seisid külgedel.

 

Oli ka 1. Ja 2. väljakutse ja siis maha minek ja võistlusega korras.

Ausalt ma polnud üldse enesekindel selle koha osas- olin küll esimese väljakutses, ehk kindel top 6 ja ise arvasin (hinnanguliselt), et tuleb top 3 aga mis värvi medal, ei oskanud ennustada… Ise ju ennast kõrvalt ei näe ja võrdluses teistega ja siis ongi keeruline ennuastada. Sest me kõik võime individuaalselt head olla aga kui inimesed kõrvuti pannakse, selgub tõde. No ja paneel on ka alati erinev, kes mida eelistab. Muud teha ei saa, kui endast vaid parim anda.

Õnnestus aga oma tiitlit kaitsta (võistin ka eelmisel sügisel kuni 166cm kategooria Riias) ja õnnelikult kodupoole asuda. Mulle tundub, et nüüd on Riia võistlustega korras- mõlemalt (nii kevadiselt kui sügiseselt) 1. koht olemas ja edaspidi võiks külastada samal ajal toimuvaid põhjamaade võsitlusi…

Natukene toitumisest ka.

Ikka kuulen kuidas tüdrukud ei söö ja/või (!!!) joo 1-2 päeva enne lava- aru ma ei saa, miks seda tehakse. Või noh- tegelt saan küll aga siis tuleb juba vaadata oma ettevalmistust või offseasonit kriitilise pilguga. Kokkuvõttes ma arvan et mitte ükski koht või karikas pole sellist asja väärt. Töö tuleb pikalt enne võistlusi ära teha ja siis pole vaja lõpus lolli mängida.

Vaatasin huvipärast endomondosse- selles aastas on olnud 112 päeva (kuni pühapäevani) ja mul on kirjas 150 erinevat treeningtundi. Sama lugu MyFitnessPali ja toitumisega. Mitte miski ei tule niisama ja ükski tulemus ei ole kellelegi “kingitud”… võti on järjepidev treening ja toitumine. Vastupidisel juhul tuleb omad järeldused teha.

Päeva söögid: hommikuks pudru veega (70g täistera kaerahelvestest), peale 1 terve banaan ja vaba käega vedelat mett. Sõin selle ära umbes kell 8.00

 

Kella 11 ajal hakkas jälle kõht tühjaks minema- siis on mu tavaline vahepeala aeg- keha ju ei tea et võistlus on ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Võistluspäevaks oli mul planeeritud jooksvalt söömiseks 10 riisigaletti (iga üks 40cal) ja 100g (kuivainena) keedetud basmatiriisi+ pudeliga mett. Kõik kõrge süsivesikusisaldusega ja vähemahukad toidud. Rasval ja valgul ei ole võistluspäeval tavapärast osakaalu (vähemalt mitte enne lava). Katsusin iga tunni tagant natukene ampsata- et oleks energiat ja kõht ei koriseks. Vahele natuke ka vett ja musta kohvi.

 

 

Veega läks seekord küll natukene halvasti- lihtsalt juhuse tõttu ei sattundu seda haardeulatussse väga ja nii oligi suht varakult peavalu platsis (mis tuleb mul tihti vedelikupuudusest). Ma ei teinud seda üldse sihilikult (ehk siis ei vältinud vett) ja järgmine ndl vahetus olen kindlasti targem- pakin pudeli v shakeri kaasa, et vesi oleks kindlasti koguaeg haardeulatuses.

Õnneks oli mul kaasas terve kotiäis ravimeid (koos niitide nõelade jms tarvilikuga) – korralik ettevalmistus nagu ikka ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aga juhuse tahtel võtsin kogemata vale tableti ja siis juurdlesin veel mitu tundi, miks valuvaigisti seekord üldse ei mõju. Kui lõpuks läksin uut doosi võtma sain aru, et see mis esimesena sisse läks, polnud üldse õige asi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> oehh- naljakas-kurb lugu. Nii ma siis vaevlesin enamuse päevast hoopis peavalu küüsis.

Peale laval käimist sõin ka ühe valgu batooni (Carb Killa, mis on mu lemmik)- see on kohvi kõrvale magustoiduks. Kõik suurem söömine jääb aga peale autasustamist- vaja ju veel pildi peal lameda kõhuga olla ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 

 

Kui autasustamine oli möödas tegime paar klõpsu, pakkisime kiirelt asjad autosse (kell oli siis juba u 23 või natuke peale) ja alustasime teed koju.

 

 

Autos ootas mind valmis tehtud karbitäis- 100g keedetud tatart (kuivainena) 400g köögivilja, 100g veise hakkliha ja kookospiima. Unustasin sinna aga piisavalt soola lisada ja siis kui lõpuks sööma hakkasin siis ei maitsenudki kahjuks nii hästi kui olin nädalate kaupa oodanud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Lõpu aitaski Erki ära süüa…

Koduteel sõin veel ära 2 õuna, Talleggi chicken snackid, 1 piimakohv, 1 valgubatoon ja…. McDonaldsi Daimi McFlurry (jäätis). See on minu ja Erki traditsioon- tähistame alati (häid!) tulemusi sellega. Õnneks on McDonaldsit igalpool, oled sa siis Eesti, Lätis, Soomes või Poolas.

Üldiselt ma ei poolda üldse mingit võistlusjärgset kräpi suuremas koguses sisse ajamist, eriti kui oled eelnevalt olnud väga piiraval dieedil- Su keha tahab sellel hetkel hoopis midagi muud- päris sööki ja mikrotoitaineid. Veel vähem mõistan ma mingit toiduga “tähistamist” kui tulemust pole ja on plaan edaspidigi võistelda… aga see on pelgalt minu arvamus ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Aga see väike jäätis on meil alati omal kohal ja leppisime kokku, et kui tuleb kuldne medal siis ka seekord. (Laval seistes, kui 2. koht välja hõigati siis kuulsin saalist kuidas Erki hüüdis, et kohe saab jäätist ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ).

 

 

 

Trackisin seekord kogu võistluspäeva menüü MyFitnessPali sisse ka ja panen pildid juurde- siis saate aimu- valk ja rasv kokkuvõttes tavapärasel tasemel- süsivesikud  laes. Tavapärase 1800 cal asemele siis umbes 3000 kalorit.

 

 

Koju jõudsime umbes pool 4 öösel, pakkisin kiirelt veel asjad lahti, panin pesumasina pesema, pesin bikiinid, kingad ja iseennast grimmist/meigist, kreemitasin ja pugesin magama. Mõnus oli hommikul, peale “kosutavat” 3,5h ärgata- vähemalt olid toad korras. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Preppisin kiirelt söögid päevaks- lõuna ja vahepalad, pakkisin trennikoti ja tegin hommikusöögi ja tööle.

Viimane “tähistamine” seisnes veel selles, et 1 tumeda šokolaadi ruudu asemel lisasin pudru peale 2 ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Ehk tagasi tavapärase menüü ja rutiini juures.

 

Katsun tööpäeva vastu pidada, ja siis jõusaali. Täna veel saan trenni osas allahindlust, teen kerge tunniajase trenni peale tööd ja eraldi kardiot ei tee. Homsest aga ka treeningkoormus võistluseelsel tasemel. Uued võistlused juba ju laupäeval  #5days out ja Euroopakadki juba järgmisel(!!!) nädalal.

Ja kaal- see oli selle süsivesikute orgia peale tõusnud 500g. Arvestades, et und vaid alla 4h ka siis ausaltöeldes, ootasin oluliselt suuremat numbrit. Kokkuvõttes oli see kaloraazi tõstmine ainevahetusele ilmselt hoopis kasuks ja mis peamine, enamuses ju ka normaalsest toidust mitte sõõrikutest.

Laupäeval juba Eestikad, olen elevuses, jalg on soe ja ootan väga, õnneks seekord kõik käe ja jala juures ka, ei pea kuskile reisima.
Aitähh kõigile kaasa elamast- igasugune toetus tähendab mulle palju- kahjuks lihtsalt ei jõua kõigile personaalselt vastata. Kui kellelgi on veel küsimusi võistluspäeva, varustuse, toitude vms suhtes siis ikka küsige- vastan heameelega ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />