hehee

Oluline on see, et rasvane toit seedib kaua, ja seetõttu tiksub on kauem täiskõhutunne, ja järelikult tõenäosus, et magusaisu tekib on väiksem ,sest kui kõht on täis, siis pole isu midagi süia, sh ka magusat. See täiskõhutunde seos magusaisuga on olemas, see on selge ja loogiline. Kuid magusaisu seos rasva hulgaga toidus- see poel kuidagi selge käesoleva momendini. Et kui keegi kunagi viitsib sel teemal mingeid ideid veel lisada, siis oleks hea kuulda.

Rasvasel toidul ja rasvasel toidul on vahe. Kartulipuder võib ka väga rasvane olla, kuid see ei ole võrreldav näiteks avokaadoga. Olulist osa mängivad süsivesikud.

Süsivesikurikas hommikusöök määrab ära suuna kogu päevaks – energeetilised vajadused langevad otsesesse sõltuvusse süsivesikute kättesaadavusest! Samuti igatseb aju pidevalt midagi magusat. Rasva ja valgurikka hommikusöögi korral kaob päevajooksul ära igasugune vajadus magusa järele!

Ise pole kunagi magusasõltlane olnud, kuid tuttava tütarlapse puhul oli küll kenasti näha, kuidas šokolaad võis kuudeks kappi seisma jääda, kui toitumine tasakaalu sai (süsivesikud jäid peamiselt ainult trennijärgsesse sööki, muul ajal kana, hapukoor, juurviljad jms).

Jah, aga siis peaks teatud koguste kaupa süüa tegemagi. Mõistlikum oleks ikka korraga veidi rohkem teha, ja seda pärast kaaluda.

No aga kaalu siis riis nii enne kui ka pärast keetmist, saad ju kaloraaži välja arvutada.

Katsu ära kannatada. Kui tulemused juba paistma hakkavad, läheb kindlasti lihtsamaks. Ning väsivad mõnitajad. Toitumine on siiski kõige alus ja seda mitte üksnes väljanägemise koha pealt, vaid ka tervise pärast. Liigutamine lisab muidugi veel boonust.

Ole tubli! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viimasel ajal on meedias nii palju juttu olnud, et registreeritakse iga aastaga järjest rohkem melanoomijuhtumeid. Eks see ole selle tõttu, et armastatakse rannas tundide viisi peesitada ning talvel solaariumis käia.

Päikesekiirgus on kahjulik ainult siis, kui inimese kehas puuduvad vajalikud ained normaalseks reageerimiseks valgusele. Nahavähki haigestumine ei sõltu päikesekiirguse hulgast ega päikeseblokaatorite kasutamisest, vaid eelkõige toiduga saadavatest antioksüdantidest, eelkõige A (väga hea allikas on maksapasteet) ja C-vitamiinidest, kusjuures beeta-karotiin A-vitamiini asemel ei toimi. Nimetatud antioksüdandid tagavad kaitse ja seda eriti põhjamaade elanikel. Nahavähk on otseselt seotud polüõlide nii toiduks tarvitamise kui välispidise tarvitamisega, kuid kallid päikesekreemid ja muul otstarbel nahale kantav kosmeetika sisaldavad pea eranditult oomega-6 rasvhappeid, mis valguse ja soojuse käes kergesti oksüdeeruvad, muutudes organismile toksiliseks (sama lugu söögiõlidega). Kunagi pole nende tarbimine nii ulatuslik olnud ja nahavähki haigestumine samaaegselt üha suureneb! Päikesekreeme kasutades võib nahka veelgi ulatuslikumalt kahjustada, sest nende toimel ei tunnetata kõrvetust, mis sunniks päikese käest lahkuma! Kõige mõistlikum on nahale määrimiseks kasutada kookosõli ja kasutada peakatet.

Kui palju siis ikkagi päikese käes viibida, et saada vajalik annus päikest D-vitamiini sünteesiks? Kui kasutate eelpooltoodud infot, siis rohkem, kui mitte, siis palju vähem. Aga kui palju? Ärge küsige lollusi, vaid tunnetage oma keha, sest see on tohutult targem kui selle ülemõtlev omanik..

Teede kuuri kordamine ning organismi tugevndavate ainete kasutamine võib kergematel puhkudel põiepõletiku sagedust tõesti vähendada, soovitan proovida. Kiidetud on ka punase siilkübara ekstrakti/tablettide kasutamine.

Esimese haigusevälise kuuri tegin lausa pooleaastase (raviteed keetsin lahjad ja jõin igal õhtul). Mõjus! Kaks viimast aastat põletikuta ja loodan, et see jääbki nüüd nii. Aeg-ajalt joon põieteed siiani.

Köögiviljasuppe ennegi tehtud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Igasuguseid asju tehakse.

Kõik oleneb Sinu menüüst tervikuna. Kui Sa kavatsed ainult seda suppi süüa ja nö supidieeti pidada, siis ole palun hea ja mõtle ümber.

Njah, puhkan, joon jõhvikamahla ja põieteed, soojad riided on seljas, oleks ilm soojem, võiks jalutamas käia, saaks natukenegi liigutada ennast, aga selle külmaga ei julge. Kuna selline leboreziim praegu, siis peaksin toitumise üle vaatama, muidu koguneb selle ajaga veel mõni üleliigne kilo ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Keskendu paranemisele. Kui võtadki praegu paar kilo juurde, kaovad need pärast sama kiiresti, kui tavarežiimile naased.

Jalutada muidugi võid. Riietus olgu aga paras, et ei külmetaks, et ei higistaks. JALAD hoia soojas!

Edit: Ahjaaa, minu iga-aastased põiepõletikud kadusid (ja ma sülitan nüüd kolm korda üle õla) kui hakkasin tegema regulaarseid põietee kuure ning tarvitama piimaseent.