Skip to main content

haubits

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 358 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Transion. Mida arvata? #217306
    haubits
    Member

    Elektriravi aparaadid on pea igas haiglas olemas ja vanemad on kaks-kolmkümmend aastat vanad vabalt.

    TENS, interferents, magnetravi, ultraheli jm.

    Huvipärast vaatasin ka, et mis imeasi see transion on, aga kirjas otseselt polegi. See Endos nimeline vidin paistab olema ultraheli.

    Igal juhul on tegu pigem meditsiinilise aparaatusega, kuna füüsikaline ravi eeldab teatavaid eelteadmisi. Antud masinad on küll suhteliselt primitiivsed kasutajaliidese poolest, aga valesti kasutada võidakse neid sellegipoolest.

    haubits
    Member

    Aspartaami, atsesulfaame jm ma ei karda üleliia, keskkonnas on märkimisväärselt olulisemaid riskifaktoreid, kui dieedi ja geneetika ja “bad luck’i” koosmõju efektid. Uhama neid sisse ei pea, kahtlemata. Aspartaamiga seonduvast on üsna huvitav tema ajalugu, nö kasutusele võtmine ja Ameerika tervisekaitseorgani käekäek selle ümber. Samamoodi meie oma Eesti professorite poolt koostatud lugemises olid välja toodud need rotiuuringud (mis tihti on sujuvalt muutunud või üks-ühele üle viidud inimesteks interneti avarustes) ja muud paremat ja kõlama jäi, et sisuliselt keskmise punuga keskmisel magusasõbral (mitte ameerika stiilis rasvunud) on “ohupiir” üsna mugavas kauguses.

    in reply to: Mis arvate? #240190
    haubits
    Member

    Üks – Mikrotsükleid on erinevaid, aga on mõlematpidi variante. Tavaline tegelane võiks pigem joosta ennem nagu JungaTroll juba soovitas.

    Kaks – kas sureb terve käsi, mingi osa käest, pöidlast alates kolm sõrme või väike ja järgmine sõrm? Võibolla on õlas kitsus, võibolla küünarliigeses (kubitaalkanali sündroom) ja võibolla randmes (karpaalkanali sündroom). KINDLASTI võib see olla ka miski muu ja see ei ole tingimata PROBLEEM iseenesest, ebameeldiv küll. Võid proovida seal, kus OHUTU, kasutada avatud haaret – pöial sõrmede poolel (pumpab vähem brachialist, lihas mis on bicepsist küünarliigese poole, ja võib olla meeldivam käsivarrele)

    Lisaks kolmandale – ära ole loll ja treeni eraldi isoleeritult õla esiosa. See on lihas, mis saab massiivselt hagu ja mis sul hiljem läbi põleb või hakkavad ülepinged, kõõlusehädad, bursiidid vm. seal.

    Neljas – sa oled kinnisideeks vist võtnud surumise, kui eesmärk on suruda maksimaalset raskust, siis sellekohast kava saad sa hr Leesmanni nurgast.

    in reply to: Kas toidu kõrvale tuleb juua? #240196
    haubits
    Member

    Kui janu veel ei ole siis juua.

    See on füsioloogiliselt veel õigem, aga oota sa kuni beibed sind tümitama hakkavad!

    in reply to: Hera ja Malto šeik külmunud #240195
    haubits
    Member

    Külmakindel on ta siis, kui teed hera-malto-vodka kokteili, oma olemuselt seal mingit antifreezi ju pole.

    in reply to: Kas toidu kõrvale tuleb juua? #241461
    haubits
    Member

    Mina pooldan teooriat, et pool tundi enne või pärast tahket toitu tuleks süüa.

    Like a boss.

    Kui on janu, siis juua.

    haubits
    Member

    TÜs on füsioteraapial küljes spordimeditsiin, spordibiokeemia, toitumine ja osa asju veel kohustuslikud. Mida rohkem ma treenin ja õpin, seda rohkem ma õpin hindama konkreetsete teadmistega nõuandjaid. Sellist üldist “see aine läheb sinna ja toda lihast treeni nii” taset on lihtne omandada, aga õppides vaatad, et palju juttu on liiga algeline, vastuoline või lihtsalt vale.

    Seda näitab juba see, et treenerite kutsetaseme õpikudki on ikkagi spordiinimesele, meditsiinitaustaga inimesele on see liiga “lihtne”, mis pole tingimata halb, aga mul on ka meditsiiniline huvi asja vastu ja naudin seda. Samuti TÜ ja ilmselt ka TTK (tartu ülikool ja tervishoiu kõrgkool) füsioteraapia/ kehaline kasvatus ja sport lõpetades võid otse 3. taseme treeneri pabereid taotlema minna (võid, aga see ei pruugi mõistlik otsus olla <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).

    Toitumisspetsialistid on ka normaalsed, kui on korrektne meditsiiniline taust, mitte mingi veregrupidieedijutt vm.

    in reply to: Kanepi seemned. #241927
    haubits
    Member

    Hemp Seed contains a large dietary supplement of omega-3, higher even than walnuts which contain 6.3% of n-3.

    in reply to: Spordijookidega ei maksa üle pingutada #247871
    haubits
    Member

    Spordiarst selgitas, et organism laeb energia saamiseks kõigepealt tühjaks süsivesikute varud ja alles 40-minutilise treeningu järel hakkab kasutama rasva põletamisest saadud energiat.

    Jura. Organism ei ole nii loll, et kõigepealt tõmbab tühjaks kõige kallimad ja kiirelt kasutatavad energiavarud ja siis hakkab vaatama, et põletaks nüüd rasva ka. Rasvade põletus hakkab kohe ja kasutatakse vastavalt töö intensiivsusele.

    http://legacy.kines&#8230;.owitzTEMrev.pdf

    Ega ta nii jäigalt seda mõtle, tegu on ikkagi kogenud arstiga ja artikliga ajalehes, mitte teadusajakirjas.

    1.jpg2.jpg

    in reply to: Venemaa tõusev kulturismitäht Andrei Skromni #254426
    haubits
    Member

    Kas need vene imelapsed ongi fabritseeritud noorest peast ja siis enne juuniorite lõppu on voolikud välja tõmmatud, et lavakõlbulik oleks?

    Mees on igal juhul vägev.

    in reply to: Marit Bjorgeni imeline vorm. #254847
    haubits
    Member

    Ei tahaks küll pori loopida, aga rääkides oma suusatajast klassivennaga üllatusin, kui selgus, et terve tema tutvuskond on “astmaatikud”. Seni uskusin keelatud aineid ikka rohkem kulturistide teema olevat. Nemad vähemalt ei trabi nii avalikult. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tegelikult kasutegur on olematu või minimaalne at best, inimesed ise usuvad seda rohkem.

    Tegelikkuses on ka reaalselt rohtu vajavate arv olümpial tõusnud mitukümmend protsenti, Barcelona aegu oli number juba arvestatav (samadelt mängudelt ka kreatiini boom). Suurima ohuga alad olid, kui mälu ei peta, suusatamine, ujumine ja uisutamine.

    haubits
    Member

    Rauavaegusaneemia puhul tasub meeles pidada, et võetakse normi saavutamiseni ja edasi depoo tekkimiseni.

    Eks see naisterahvas ikka sestap võtab, et pöördus murega arsti poole ja sealt välja kirjutati.

    Toidule võib muidugi loota, aga antud juhul on tõsine probleem, mitte kergelt vähe seda rauda.

    http://nutritiondata.self.com/ saab ise ka vaadata koostist.

    in reply to: Ergutid ja stimulandid #306851
    haubits
    Member

    Maltodextrin is a very high-glycemic carb, making it quite unhealthy and unnatural. The higher a carb is on the glycemic index, the more it will spike your blood sugar levels. When you have such high blood sugar levels (such as when you ingest maltodextrin), it forces your body to react — and that reaction is pumping insulin from your liver to get rid of the sugar via fat storage.

    Sealt sponsorssaidilt. Antud juhul nö “miinusena” kirjas, kuigi nii mõneski olukorras võiks insuliini taseme tõusu plussima vaadelda, olgu see siis pump effect vm. Igal asjal oma aeg ja koht nö.

    Mõttetu nokkida mõne üksiku lause kallal ilmselt, aga neutraalne tandem see pigem ei ole. Kui on tegu preworkout toodete tiheda tarbijaga, siis omal nahal järgi proovimine on ainuke lõplik tõe selgitaja.

    in reply to: krea #308997
    haubits
    Member

    Uurea ja kreatiini kinaas on kaks kõige sagedamini määratavat markerit ületreeningusündroomi kahtlusel.

    Uurea puhul mitu päeva üle 8-10 mmool/l, siis tuleks treeningkoormusi vähendada.

    Kinaas põhimõtteliselt tähendab seda, et lihast on lõhutud (ligikaudselt proportsionaalne koekahjustuse hulgaga). Normaalselt üle 90% kinaasist pärineb skeletilihastest, mis on verre sattunud.

    CK muutused veres on 6-8h peale koormust. CK aktiivsuse mõõdukas tõus, enamasti vähem kui 10 kordne – lihastraumad, harjumatu kehaline koormus, int. lihastöö, kestev lihaskoormus.

    Sportlasel on see puhkeolekus kõrgem kui tavakodanikul ja oluline, et CK sisaldus poleks kaua aega üle 900 U/l

    in reply to: krea #309128
    haubits
    Member

    Pole sellist asja nagu lihtsalt vereproov. Uuritakse ometigi eri vere markereid.

    Ega sul sellepärast hemoglobiin kõrgem pole või põletikumarkerid laes või antikehade arv teine vms.

    See on väga mull küsimus ju.

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 358 total)