Gymaholic

Nagu lubatud sai, oli käesurumine Pärnus sportlaste jõuluturniiril esindatud. Tutvustasin spordiala, tegin näidissurumist ning soovijad said ka minuga rammu proovida. Jällegi leidsid telekaamerad mu üles ning käesurumist saab näha alates 00:38

http://www.tv3play.ee/sisu/seitsmesed-uudised-2015/689164?autostart=true

Viskasime nalja, et järgmisel aastal võtavad ka kaks käesurumissportlast võistlustest osa.

Samuti olen vahepeal igapäevaselt Spartat külastanud. Enne Saksamaale kolimist avastasin enda jaoks tõstmise ning jõudsin paar korda rinnale võtta ja ühe korra tõukamist proovida. Nüüd proovisin esimest korda rebimist.

https://www.instagram.com/p/_3_5iepb1k/?taken-by=5usie_ann

Oma viimast nädalat Eestis jätkan tõukamise tähe all. Trennidest ei puudu ka rasked kükid, kuna usaldusväärsed spotterid on kohe võtta (erinevalt Saksamaa jõusaalist).

Vinget aastavahetust kõigile!

Jõulumeeleolu on õhus. Iga päev saan klientidelt kingitusi. Paljud hooletsevad mu vormi eest ja toovad maiustusi, sest ka ümmargune on vorm.

Kaks mu lemmikklienti on mind üllatanud palju vahvamate kingitustega.

Täna kingiti uued tossud

Juhtumisi on mul täna jalapäev, nii et kohe saan järele proovida.

Vahva on olla treener, kuid parim kingitus on inimese emotsioon pärast treeningut. Õnneks ei pea selleks jõuluperiood olema ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aitäh!
Käesurumine on siin populaarsem ala kui Eestis.
Laupäeval toimuvad Põhja-Saksamaal võistlused, kuhu alguses plaanisin minna. Oma õlavigastuste tõttu veel osa ei võta, kuna tegemist ei ole nii oluliste võistlustega. Las mu õlad veel paranevad. Naudin veel 12 kg-ste sangpommidega surumist.
Eks neid võistlusi ja ühissurumisi tuleb uuel aastal veel. Vaja on vaid end kohale kuidagi saada.

Tere!

Saksamaal on ilm ka viimaks sügiseseks läinud. Väljas vihma sajab ning inimesed põgenevad katuse alla end treenima.

Tänaseks päevaks olen Saksamaal töötanud 8 päeva. Töötan argipäeviti ning nädalavahetuseti püüan puhata, mis tähendab, et saan enda treeningutele rohkem pühenduda. Enda trennid veel nii hästi ei suju, kuna kükipuuri, hantleid ega kangi siin pole. Paljud lemmikharjutused jäävad tegemata. Suurim raskus siin on 24 kg-ne sangpomm. (Siinkohal rõhutan, et jõusaalihundid siin ei treeni – siin õpivad inimesed end õigesti liigutama ja treenima.) Teen sumokükke kahe tasakaalulaua vahel, sirgete jalgadega jõutõmbeid erinevate tasakaalulaudade ja -taldrikute peal. Samuti on mu jalapäevas nüüd rohkem ühejalakükke. Iga harjutus on kontrollitud ning võimalikult aeglase tempoga, et niigi väikese raskusega mingitki koormust anda. Õnneks plokksüsteem on siin olemas, millega seljapäeva saab ära tehtud. Ülejäänud lihasgruppide puhul kasutan siiski enamjaolt sangpomme – see on mulle ka lihasvalu tagasi toonud.

Maja taga asub ka üks korralik jõusaal, kuid kuna tegemist on meie mõistes MyFitnessiga, siis on võimalik sõlmida vaid 1 või 2 aasta pikkuseid lepinguid, mille kogusumma tuleb kohe välja maksta. Kohalikud teadsid aga rääkida, et nurgataguseid keemikute jõusaale pidi siinkandis ka olema. Kui täpsemad koordinaadid teada saan, lähen uurin järele.

Kui enda trennidega veel ree peale ei ole saanud, siis tööga aga küll. Järgmisel nädalal on minu juurde aja kirja pannud juba 25 inimest. Samuti on osad neist mind broneerinud kuni 2016. aasta oktoobrini. Mulle tundub, et pärast jõulupuhkust tuleb Eestis veel üks kohver kaasa pakkida.

Kõike vahvat!

Elan ja töötan juba Saksamaal, aga enne, kui ma siin videosi tegema hakkan, postitan veel paar videot oma viimasest trennist Spartas, mille tegin mõned tunnid enne väljalendu.

Positiivne lõpp trennile: tõukasin esimest korda

Veel positiivsem lõpp trennile: ühine akrobaatika

Bis bald!

Tegin facebooki lehe. Pöidlad püsti!

https://www.facebook.com/susieannviirg/?notif_t=page_fan

Teid tervitab Eesti esimene meister käesurumises!

31. oktoobril toimusid Salme Kultuurikeskuses koos Innar Mardo memoriaaliga Eesti päris esimesed meistrivõistlused käesurumises, kus selgitasime välja Eesti tugevaimad käesurujad. Parimad surujad selgitatakse välja mõlema käe arvestuses eraldi (nii tehakse ka MM-l). Tegemist oli ajaloolise sündmusega käesurumise ajaloos. Väga uhke on olla ametlikult Eesti esimene naiskäesuruja ja nüüd ka Eesti esimene meister mõlema käe arvestuses. Nüüd saan linnukese oma “to do” listi kirja panna ja õnnelikult Saksamaale kolida.

Nagu ka teistelt võistlejatelt, küsitakse ka minu käest, et milline näeb välja minu ettevalmistus võistlusteks.

Hiljuti hakkasin huvituma tõstmisest ja olen paar trenni koos tõstjatega teinud. Esmaspäeval tegin elus teist korda rinnalevõttu.

Teisipäeval treenisin õlga, kolmapäeval tegin paar tundi aeroobset ja õhtul viskasin saunas kõvasti leili. Neljapäeval tegin jalatrenni ja päev enne võistlusi tegin kogu keha kergelt läbi. Lisaks tegin füsio poolt soovitatud n-ö tilu-lilu harjutusi, et oma mahajäänud lihaseid järele aidata.

Eelnev töö käesurumiseks oli varem juba ära tehtud – käesurumitrennid, sõrmede, randme ja haarde tugevdamise harjutused. Viimaseid ma enam nädal enne võistlusi ei teinud.

Reedel läksin varakult magama ja nägin unes, et üks meie parimatest surujatest ei tulnud võistlustele kohale ja meistritiitel läks hoopis kellelegi teisele ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hommikul veel mõtlesin, et kas kõik on olemas ning kas kõik on korraldatud, kuna me käesurujatega ise korraldasime kogu üritust ja ise ka võistlesime. Koormus oli päris korralik. Paljud asjad oleks võinud teistmoodi olla, aga küll me oma vigadest õpime ja uued meistrivõistlused tulevad kindlasti veel paremad, kuna nüüd on meil kogemus olemas.

Eelmatšid olid põnevad, kuna oma konkurentidest teadsin ma vaid ühte. Väike põnevus oli sees, kuna ma ei teadnud, kuidas uued vastased suruvad ning samuti ei teadnud ma, kas mu klubikaaslane on minu vastu uued trikid välja mõelnud, kuidas mind võita. Vasaku käega probleemi polnud – paari matšiga olingi kohe finaalis. Parem käsi on mu klubikaaslasel aga tugevam ning esimesel matšil tulid meil käed lahti. Kui käed libisevad lahti, seotakse need kinni. Seotud kätega olen ma tugevam, suudan jõudu paremini rakendada ning finaalipilet oligi minu.

Finaalis sama lugu – vasaku käega tuli võit koheselt. Paremad käed libisesid lahti ning kinniseotud kätega olin ma võitnud.

Kinniseotud kätega ei anna mu õlavigastused ka nii väga tunda. Parem õlg oli mul aga enne võistlusi päris haige, rullisin ja mudisin seda ning muretsesin, et lahkun võistlustelt veel hullema valuga. Õnneks hullemaks asi ei läinud, kuid füsio peab nüüd minuga korralikult vaeva nägema, et mu õlg taas korda saada.

Paar videot eelmatšidest

Lebo ots ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kokkuvõttes jäin kogu üritusega rahule ning paremini ei olekski saanud minna. Lavalt lahkudes võttis mind maha Õhtuleht ning esmaspäeval on oodata minust lugu, samuti jäin reporteri kaamera ette. Mind saab näha video lõpus.

http://www.reporter.ee/2015/10/31/43-aastane-kolme-lapse-ema-sai-bodyfitnessis-iii-koha/

Täna andsin kätele puhkust ja käisin metsas ratsutamas. Nautisin kaunist võistlusjärgset pühapäeva.

Palju õnne kõikidele võistlejatele!

Käimas on viimased 2 nädalat Eestis. Töölt tulin ära, nüüd saab rahulikult kõige vajalikuga tegeleda, mis enne ärasõitu tarvis ära teha. Esiteks on vaja tegeleda paberimajandusega, treeningute ettevalmistamisega, anatoomia jms erialase saksa keele õppimisega. Teiseks peab veel kõik ägeda enne ärasõitu ära proovima.

Nüüd on lõpuks terve päev aega iseendale. Hommikupoolikud veedan õues joostes ja kastaneid korjates.

Varsti saan hakata kastaniviina tegema ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Laupäeval toimuvad kauaoodatud esimesed Eesti meistrikad käesurumises. Töö käib – nädalavahetusel harjutasin plahvatuslikke käesurumisliigutusi, täna õhtul teen surumist ja rinnalevõttu. Nädala teise poolde jätan jalatrennid, siis saab võistlustel enda käe kõige peale jätta.