greenday

Inimese füüsilisi võimeid ei anna niimoodi võrrelda. Inimesel on lihastes 3 tüüpi lihsakiude. Maxi surudes teevad töö ära kõige suurema võimsusega lihaskiud: IIB tüüp nimeks. Kätekõverdusi tehes alguses töötavad ka need samad kiud, kuid pingutuse kestel mingi aja jooksul võtavad asja üle IIA kiud, millel ei ole nii suur võimsus, kuid on tunduvalt vastupidavamad kui esimesed. Kõvematel sportlastel, nagu triatlonistid jms, kes teevad sinna 1000 peale võib-olla töötavad lõpus hoopis I tüüpi kiud, mis on konkreetsed vastupidavus lihased.

Kanteril ja Tammertil on treenitud just IIB tüüpi kiud kõige enam, teised on samuti saanud vatti, kuna nood aitavad ka kaasa mingil määral. Seega teevad mõlemad rohkem kätekõverdusi kui treenimata isik, kuid nende kätekõverdust tegemise võimekus ei kasva otse koos max jõu arenguga.

Kahjuks tuleb tunnistada et paned täielikult mööda. Kätekõverdusi tehes ei hakka alguses tööle “kiired” ehk glükolüütilised lihaskiud nagu max raskusi tõstes. Vaid hoopis “aeglased” ehk oksüdatiivsed lihaskiud. Kui need enam ära ei toida hakatakse järjest rohkem töösse haarama kiireid lihaskiude. Mida raskemaks pingutus läheb, seda rohkem kiireid võetakse kasutusse kuni kurnatuse saabumiseni (mis tekib happeliste ainevahetusjääkide sellisel määral kuhjumisest, et neid ei suuda organism piisavalt kiiresti enam lihasest välja viia).