gmaster
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas see on üle treening, kui ülejärgmisel päeval peale trenni on lihas nii valus, et isegi magada ei saa. Ei peagi liigutama, vaid ka niisama valutab. Tavaliselt selline valu peale jala päeva.
No variandid on kas DOMS (delayed onset muscle soreness) või oled suutnud endale müalgia treenida. Rabdomüeloosi vast mitte (või on uriin väga tume?)
Ühesõnaga tegelikult isegi suurt vahet pole, kõik viitavad sellele, et treenid üle oma võimete ja pead harjutused ja koormused üle vaatama.
Seda muret saad ainult hooldusega parandada, veidi võib aidata massaaž v mõned füsioteraapiavõtted, aga üldiselt ikka harjutused, mida ise teha saad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (ja mis sa eeldatavasti said)Edu treeningutel
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Harjutuste tegemine oleneb veidi sellest, mis lihas sul hädane on, kas tõesti delta või midagi muud. Et ma soovitaks läbi tulla ja vaataks üle, teibiks ka” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere, jõudu!
Suured tänud kõigile kes kirjutasid. Põhimõtteliselt olen asjast aru saanud siis seda, et pole mõtet jäljendada rammumehi ja tõsta selliseid raskuseid mis isegi ford sierra puksid ja vedrud valust oigama panevad. Mis neist põlveliigestest siis veel järgi jääks tulevikus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teiseks pean kindlasti kehahoiakut jälgima, selja pärast ja tõstma väiksemaid raskuseid ja rohkem korduseid et areneks vastupidavust, jõudu ja samas liigesed ja kõõlused oleks tugevamad.
Ma saan aru et päris 5 kg pole mõtet vehkida harjutusi? Mille järgi raskust valida? Kas piisab enesetunde järgi või peaks ikkagi valima teatud kilogrammi millega jõuaks teatud kordused teha?
Kuna seljaga probleeme olen mõelnud et võiks rohkem jõusaalis trosse venitada kui hantleid tõsta. Kas see oleks mõtekam?
Raskuseid saab loomulikult ka valemitega valida, näiteks 80% maxist vms, aga sinul soovitaks kindlasti võtta selline raskus, millega saad seeriad ilma tehnika lagunemiseta ära teha.
Trosside venitamine pole mõtekam kui hantlite tõstmine.
Ses suhtes pole vahet kas masin, plokk või vabaraskus. Kõigiga annab valesti tehes endale viga teha.
Tekkis küsimus huvitavamate toidulisandite kohta.
Näiteks selline argument, et miks võtte eraldi kreatiin monohüdraati kui seda saab ka tavatoidust kätte. Lihtsal guugeldamisel sain selgeks, et saada kätte iga päev 5g monohüdraati, peaksid sa sööma ca450g loomaliha päevas. 1.5kg liha päevas, et saada 1,5g karnitiini
5g kreatiini – u 450g loomaliha
Lisaks tuleb siin kindlasti ka asjaolu, et organism ei pruugi sealt lihast kõike kätte saada.
Niisiis, tekkiski mul küsimus, et kas keegi on uurinud selliste asjade kohta. Et näiteks kui palju peab arbuusi koort ära sööma/jooma, et saada enne trenni 3g L-Tsitruliini. Kui palju peab sööma ananassi/greipi, et saada kätte 1,5 g HMB`d, mitu molluskit päevas peaks sööma, et saada oma kogus testosterooni tõstvaid andmeid. Mitu g sealiha/tuunikala peab sööma, et saada omale vastav kogus beeta-alaniini?? jne . Toidulisandite nimekiri on suur ja lai.
Minu eesmärk on teada saada kui palju lihtsamaks on meie elu tehtud tänu toidulisanditele. Üldjuhul oleks need igapäevased toidukogused uskumatult suured, et saada kätte just seda, mida me tahame
Äkki on keegi midagi sellist uurinud. Kui ei, mis seal ikka, uurin ise. Üritan aega kokku hoida lihtsalt
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga millest su numbrid pärinevad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>? Need on ju umbkaudsed arvud.Milleks sulle HMB, mis toimimine on väga kaheldav?
Miks süüa liha, et saada karnitiini, kui selle karnitiini tarbimine isegi 3x suuremas koguses ei muuda midagi?
Eks elu on kindlasti lihtsamaks läinud, aga seda pigem vitamiinide-mineraalide osas. Sinu nimetatud lisandid pole asendamatud tulemuste osas, v.a. vbl kreatiiin. Tsitrulliin vbl ka annab mingi kosmeetilise tulemuse.
Minu soovitus on, et ära mõtle ümber potsikute
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Elu ei keerle ümber nende, isegi trenn ei keerle ümber nende ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tekitad endale üleliigset stressi ainult, mis kehvendab su tulemusi. Mida vähem arvestad kulbitäites ja kapslites, seda vähem stressi on
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Selline arvestus on mõistlik mõnele üksikule inimesele siin ringkonnas.Minu tagasihoidlik arvamus, mis põhineb 10a kogemusel
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mhm, see võib tõesti tõsi olla. See jõu kadumine dieedi ajal on justkui mingi üldlevinud ja aksepteeritav tõde, olgugi, et meil on ka täiesti professionaalseid sportlasi, kes regulaarselt tõestavad, et isegi kulturisti lavavormis olles on jõukadu minimaalne ning vahest pressitakse üldse rekordeid välja. Aga eks see defitsiit annab pikalt rassinud meestele vabanduse olla nõrk. “Ah ma olen dieedil, peangi jõudu kaotama, see on normaalne…”
Kui aga olla sellise suhtumisega, et “hui kaotan jõudu, tõstan hoopis raskusi ja pole midagi” – siis tihti nii ka välja tuleb. Kehal on jõuvarusid kust ammutada küll, vaja vaim õigesse kohta suunata
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks peab arvestama ka seda, et vigastuseoht on suurem, eriti kui maadeldakse selliste raskustega, mida varem käsitsetud ei ole. Eriti kui on mingi hüpermobiilsus vms.
Järgmisel dieedil ma ilmselt raskusi juurde ei pushigi, pigem pikendan seeriaid ja korduse kestust.
1) Silma on hakanud veel riisi- ja hernevalk. On ka nisuvalk, aga see peaks olema üsna madala kvaliteediga.
Liha proteiinist kirjutasin siin: http://forums.fitness.ee/index.php?/topic/37453-lihavalk-beef-protein/ aga ma ei oska pead anda, kust pärineb sinna lisatud BCAA
2) BCAAd tehakse jah peamiselt valgupulbrist, aga glutamiini peaks minuteada saama ka laboris sünteesida. Keegi võiks seda BCAA kohta teada. Igatahes odavaim glutamiin pidi internetilegendide järgi olema hiinlaste juustest sünteesitud… noh vähemalt pole piimast
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks seal väga palju peas ka kinni.
Esimesel dieedil korrutasin pidevalt, et jõud väheneb, ja oh imet – väheneski.
Teisel võtsin eesmärgiks rahulikult tiksumise ja endaga võistlemise, tegin nt surumises tippmargid, mida isegi praegu ära ei tee
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kusjuures esimesel dieedil oli algtase ikka tunduvalt madalam, tegin mingi 80kg seeriaid vms, teisel 100..
Erand kinnitab reeglit
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõhusirglihas teeb usinalt koostööd puusapainutajaga, mis aga võib tekitada veelgi tugevama lordoosi…
Iseenesest olen ma lordoosiga sportlastega kokku puutunud küll ja neil on pilt paranenud ja valud vähenenud, niiet võib minuga ühendust võtta ja üle vaadata
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui mujalt oled siis ehk leiab ka mõne keda soovitada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Reaalsus on see, et õigeid lihastöötlustehnikaid, kinesioteipimist ja harjutusi kasutades võib juba pooleteise kuuga silmnähtavaid tulemusi näha.
Kirp, viimane aeg hakata postitantsuga tegelema, saad ka Arnoldile…
Alates 2:00
Kui nende liigeste liikumatus kükile mõju ei avalda, siis äkki oskad seletada, miks ma kükkides selga sirgena ei suuda hoida või üldse selili kukun? Mulle tundub gmasteri jutt loogiline ja seletab selle hästi ära. Põhiküsimus on aga see, kuidas seda liikuvust parandada?
Liikumisharjutustega, nagu varem öeldud, siis netis materjali üsna palju, lisaks võid otsida ka otsisõnaga hip mobility ja ankle mobility
Täpsustan ka oma nägemusega asjast: kui probleem on müofastsiaalne, ehk siis lihased ja fastsia ongi reaalselt jäigad, siis võib seda mõnede nädalate või kuudega parandada, kui probleem on neuromuskulaarne – näiteks mingi lihas üle-või alakoormuse tõttu inhibeeritud, siis võib õigete meetoditega korra-paariga kükkima saada. Ehk siis lihastasakaalu mõjutamise ja lihasdüsbilansi kõrvaldamise teel.
Eile tehtud soovituslikud harjutused ~20 min ja täna ujumine. Täheldasin, et krooli ja rinnuliujumisel oli alaselg valus. Seliliujumisel kõik taandus. Ja parem pool, mis on nö nõrk andis tunda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Kummaline on see, et olen trennivaba olnud 24 päeva ja pärast kahte sooritust on mõnus kõhu-, külje- ja seljalihas tunda
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Mõtisklen siin, et kui neid soovituslikke harjutusi pean tegema üle päeva, aga samas käin ka ujumas, suuskamas või teen mingit rühmatreeningut, kas liiaks ei lähe?
Sellepärast ma olengi väga ettevaatlik ujumise soovitamisel, kuna ei tea, mida see inimene seal teeb. Paljud lasevad kõhu lõdvaks ja koormus läheb lülisambale, niiet soovitan rohkem ujuda selili või võtta mõned ujumise tunnid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sul neid soovituslikke harjutusi on ainult mõned, ja kui tõstad koormust rahulikult siis ei tohiks liiale minna küll
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära treeni oma rinda üle, pärast on õla- ja kaelajamad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Treeni sama tihti kui teisi lihaseid.Usu mind
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kirjeldad detaile, mis väga korrektsesse küki asendisse vist suurt panust ei anna.
Põlved ei peagi minema üle varvaste ja kükki tehes ei ole oluline, kui lähedale sa sirgete jalgadega sõrmed varvastele saad.
Kükki teed ikka põlveliigesest kõverdatud jalgadega.Vaagen liigub tahapoole ju.
Annavad ikka, olen paar tyypi ainult neid lihaseid mõjutades korrektselt kykkima pannud.
