Gerryp
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ega ilma asjata ei öelda, et jooks on kõige alus;)
Samas, ratas tahab nn rattalihast saada, ehk siis jõupressi, raskemat väntamist. Siis tuleb jalg sellele järele ja aste jälle tugevam mees hiljem sadulas. Mul on mingi kummijama tihti olnud, olen tössi kummigagi koju vändanud üle 10 km, püsti;) Siis on järgmistel päevadel selline härja jõud jalgades, et anna olla. Ja seda tuleb siis balansseerima õppida ja ühitada jooksuga.
Ja jooks kohe peale ratast on üllatavalt kerge, tunned alguses kuidas lihas läheb teise režiimi, säärelihas nagu täituks millegagi, kuid kui sellega ära harjud, siis on tõesti kerge, treenima peab seda ainult.
Ja ujumisele aitab jooksuvõhm kõvasti kaasa. Mis stiili puudutab, siis mu kodulehel, seal IM sektsioonis on Haljandi videod üleval, isiklikult olen end ka nendega harinud.
Soovitan teile kõigile lugeda raamatut – Suur triatloniraamat. Anti hiljuti meil välja. Oma blogis loodan juulis juttu teha ka Ain-Alar Juhansoniga, et kogemusi edasi anda. Seniks ikka harin end sel teemal ja treenin ka, et oskaks küsidagi. Seal raamatus on juttu mitmekordsest täispikast triatlonist. Nii et see ühekordne on köömes
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on mõistlik suhtumine küll, mul ka pole mõtteski sel aastal IM ette võtta. Hea kui järgmiselgi selle läbi teen. Ülejärgmisel võib-olla küll juba.
Pikamaajooksu on üldse väga palju erinevaid suhtumisi, enam levinud on ehk see: see oli see hirmus ala, mille pärast kehalises 300 m pärast pärast starti hing rinnus kinni jäi;) Tegelikult on see nauding. Algus ei ole alati kerge. Kui mul oli sportimises paus sees, siis ei suutnud 2 minutit ka järjest joosta. Seega tean selle treeningut algusest väga hästi. Kui vastupidavusmoment on saavutatud ja vaikselt hakkab ka tempo normaalseks minema, siis on see kui nauding.
Ott Kiivikas, kehaehitamise korüfee, rääkis kahest tunnist aeroobsest tööst kusagil intervjuus, pidas alla seda natuke väheseks. Kuidas võtta. Eks organismid ole ka erinevad, see mängib ka ikka rolli. Maratoniks treenija peab ka ajaliselt pikemalt treenima, see on selge. Tavainimene võib piirduda ka tunni ajaga. Kel väga kiire, ka 30-45 minutiga. Põhiline on ja põhiliseks jääb madalapulsiline töö. Nii tervise kui ka kiiruse seisukohalt. Hapnikumaja on see, millele kiirus ehitatakse. Ja ka tervisele hea.
***
Mis minu Pühajärve triatloni tulemust puudutab, siis seda ei hakka ma isegi ennustama. Sügis ja talv, siis kui põhja laotakse, olid väga kaootilised minu jaoks, ilma- ja teeolud olid ka sel talvel väga kehvad, sees ma käin vähe trenni tegemas. Veel märtsis joostes tundsin, et jalgu all ei ole. Nüüd hakkab juba looma;) Aprill ja mai on juba natuke liigutatud, tõlketööga seotuna ei saanud palju pühenduda. Kes peaks mu treeningplaani vaatama, siis see tundub absurdne, mõni trenn tundub ehk liiga pikk jne, kuid see kõik on lihtsalt eelnevale tasemele tagasipöördumine, see toimub kiiremini, kui nn 10% nädalas (maht), mida enamasti järgitakse. Kuna aeroobset tööd on vähe tehtud, siis jään kiirustrennidega selgelt ajahätta ja “kiireim mees” rajal ei ole. Ma eelistan jääda pigem rahuliku aeroobse mahu juurde, juulis teen ka kiiremaid liigutusi sekka. Kui paljud uhavad juba maanteerattaga, siis sedagi ma enne juulit ei puuduta. Teen raskemat trenni ehk natuke. Eesmärk on saada kiirus trennis 30 km/h juurde, see eeldab viimase käiguga sõitmist. Hetkel sõidan eelviimasega. See on tegelikult suur samm. Kui juuli alguseks sinna jõuan on tore. Ujunud olen elus kokku vähe. Ratta seljas olengi päevad läbi väiksena istunud, nii ei ole ülipikad distantsid probleemiks minu jaoks.
Kogu minu treeningut iseloomustab see, et ma valmistun täispikaks triatloniks, sellest siis ka 5 km ujumist jne.
Pühajärve saab olema kindlasti tore spordipidu, ärge kahelge tulla;)
Timothy Ferriss vist rääkis oma raamatus Neljatunnine töönädal, kuidas ta võttis ööpäevaga üle 10 kilo maha, täpsemalt ei mäleta, ja siis taastas ka üpris kiirelt, et saaks normaalselt edasi elada (kellelegi teisele ei soovitanud;). Kõik selle nimel, et ühte teatavasse kaalukategooriasse mahtuda. Ja võitiski tiitli tänu ülekaalule, võrreldes teistega.
Ma pean vastupidavustreeningut kõige paremaks viisiks, see ei ole kõige kiirem meetod, kuid parim. Toetun Rein Jalakule. Asi ei ole selles, kuidas treenides kaalust lahti saada, vaid ka selles, mis sealt vastu saab – kardio-vaskulaarne süsteem jne. Selles kombinatsioonis mõtlesin.
Jõusaali juurde peaks jooks käima küll.
Sel juhul oleks 10-15 km juurde jõudmine normaalne nähtus. Jooks rasvapõletavas tempos on selline, mis loob aluse ka tulevaseks kiiruseks. Kogu kiirus baseerub aeroobsel põhjal.
Et end mitte kinni joosta kusagil jooksul, selleks tuleb õige tempo valida;) Aga see kõik on harjutamise asi. Ise ma ei jõudnud alguses ka 3 minutit joosta.
***
1.45 poolmaratonis on korralik tulemus. Kui on soovi, võin aidata treeningplaani kohendamisel.
Füsioloogiliselt olen eriline puuhobune. Spagaadi sain maha pärast 6 kuulist venitamist. Iga päev tegin tavalisi venitusharjutusi, kuni ühel päeval eneselegi ootamatult spagaat välja tuli. Kaklustreeneritest, kes võltsideaalide järgi kellegi jalgade otsas trampida sooviks, soovitaksin eemal hoida. Korralik soojendus ja tasapisi igapäev eesmärgi poole. Slow, but sure wins the race
Ma ei mõista ausalt millega siin tegeletakse, jooksmisega?, vaevalt. Nt 1000m joostakse täest jõust, see on keskmaa, elatakse anaeroobses keskkonnas;) Kui eesmärgiks vaikne sörkimine, siis võib ka nina kaudu hingata, pole probleemi. Kuid kui eesmärgiks ikka jooksmine, siis teisiti.
Oleneb harjumustest. Loskutov joob hommikul ühe kohvi ja teeb kerge 15km ringi. Ega ära ei sure, nii et kuidas endal mugavam on.
Kõik oleneb tempost.
http://www.hermesclub.ee/pildid/2005/05_ke…lmaraton_10.jpg – meie parimaid jooksjaid, nad lämbuksid üsna kiirelt kui nina kaudu hingaksid. Ma isiklikult olen ka pikamaajooksja ja ei tunne mitte kedagi, kes nina kaudu jooksmisel hingaks. See peaks toimuma väga aeglaselt sel juhul.
Kehakaalu vähendamiseks on jooks efektiivsemaid viise. Pulssi pole mõõta vaja, sest kiiruslikke treeninguid sa tegema ei pea ja üle oma võimete pingutama samuti mitte. Nii et: alguses aeglane jooks, vaheldumisi kõndimisega, kui ei jõua. Hingamine peab olema kerge ja vaba, nii et võiksid rääkida. See on aeroobne treening. Kolm korda nädalas täitsa paras.
Hingatakse ikka suu kaudu, jooksmisel. Kui sul on hingamisel probleeme, siis jooksed ilmselt liiga kiirelt. Pikem jooks peaks olema vähemalt alguses ainult aeroobne.
