frh
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Plaanis USA-s toodetud “geinerit” ka osta?.
Kuidas on teiega, lugejad, kas mõtlete kohe suurelt või üritate esmalt ikka väiksemad ambitsioonid realiseerida?Mõtlen “väikselt”, siis on iga iga väikegi edasiminek rõõmustav.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Asi on pigem selles, et kasvuhormooni tase kehas kerkib raske trenni või võistluse käigus juba loomulikul teel ja kõrge taseme saamiseks ei peagi seda alati füüsilisel kujul tarbima. Kuna test tehti vahetult pärast pingutust, on kahtlus, et tulemusi ei saa uskuda ja siit ka kohtusse mineku vajadus.Sel juhul kui proov võtta suvaliselt võistlejalt peale võistlust (tugevat pingutust), siis peaks iga võistleja testis positiivse saama? Kindlasti dopingunormide tegijad sellega ei arvestanud ja neil ei ole aimugi millise tasemeni see nö. loomulikult võib tõusta?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Lisan veel juurde, et kui Veerpalu oleks tõesti midagi tarvitanud, siis ta enda süütuse eest tõenäoliselt ei võitleks ja kohtu poole ei pöörduks.”
Samas kui mingi suure “jamaga” hakkama saada, millest sõltub VÄGA palju, siis võideldakse vahendeid valimata. Kui ikkagi mingi teoreetiline võimalus on püüda näiliselt puhtalt välja vingerdada, siis seda tehakse.
Lõpetaks ehk selle jõuluvana olemasolu uskumise juba? Kas keegi tõesti usub, et tippspordis on võimalik mingeid märkimisväärseid kohti saavutada (isegi suurematele võistlustele pääseda!) kui eales pole tarbinud aineid, mis praegu dopingainete nimistusse kuuluvad? Praegu on 21. sajand, praegusel ajal käib mäng selle üle, et “juriidiliselt oleks kõik korrektne” ehk et vahele ei jääks.
Ja lõppu tahaksin veel kirjutada, et hoolimata sellest, et mõni mees on suur ja lai, on ka temal süda ja unistused, ning nende pidev proovilepanek võib isegi väliselt nii kindlale kaljule laastavalt mõjuda.Asi on tavaliselt selles, et tegelikult ta ongi ainult väliselt nö. kindel kalju, seesmiselt on nõrk, ebastabiilne…
Alaväärsuskompleks ehk Napoleoni kompleks on psühhoanalüüsi ja individuaalpsühholoogia teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt võivad inimesed alateadvuslikult tunda endid alaväärsetena, ebakohastena, nõrkadena, väikestena. Selline tunne võib pärineda lapsepõlvest ning olla seotud mingi alandusega, füüsilise puudega vms, kuid sellel võivad olla ka teistsugused põhjused.Nende teooriate kohaselt sunnib alaväärsuskompleks enda kompenseerimiseks ja ületamiseks inimest ebateadlikult võtma endale suuri ülesandeid, tegema suuri tegusid jne.
(nende suurte ülesannete ja tegude hulka kuulub ka näiteks enda “suureks ja tugevaks” treenimine).
Enamasti see enda suure(ma)ks ja tugeva(ma)ks treenimine ongi põhjustatud alaväärsuskompleksist (arvatavasti ka sinu mainitud VV puhul).
Kui on motivatsioonipuudus, ära põe selle pärast. Varsti niikuinii silmad avanevad ja sa näed et see nö. suureks ja tugevaks treenimine on üsna mõttetu ning avastad et oled mõttetult palju aega ja energiat sellele kulutanud.
“>Olen ka kuulnud juttu teemal “kui palju peal on?” ja siis üks mõtleb kui palju on ketaste kaal, mis kangile laotud, teine mõtleb ikka kogukaalu. Nagu ka eespool öeldud, siis trenažööride puhul ei arvesta keegi trenažööri enda raskust (vastupanu jõudu), kangi puhul aga ikka peaks arvestama ka kangi ja lukkude kaalu (nagu ka võistlustel arvestatakse).
Mai tea kas seda on juba keegi märkind, aga kreatiin on sees ka HT-R’is …Jah, aga kui iga päev trenni ei tee, siis on see kogus suht väike (kreatiini soovitatav kogus on niikuinii algajatele mõeldud
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ). Igatahes kui ma kreatiini eraldi tarbisin, siis peale trenne kasutasin julgelt HT-R-i (veidi süsikaid lisades, neid on liiga vähe seal)Loe see läbi, siis saad teada millisel koormusel (millise pulsisageduse juures) millest põhiliselt energiat saadakse.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sul ei ole vaja kaalust alla võtta kui treeninguga veidi lihast kasvatad. Siis näed, et kaalunumber on küll umbes sama, aga peeglist nähtav pilt muutub oluliselt.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arust on see üks paras meedia mull, et hea ja tugeva südame jaoks on vaja teha metsikult aeroobset ning tavaline jõusaalis treenimine kuidagi vähendaks südame effektiivsust.Pigem nõustuvad kõik, et tugeva südame jaoks on korralik jõusaalitreening täpselt sama tähtis kui aeroobne.
Ma absoluutselt ei saa eelkõneleja poindile pihta. Südamelihas muutub suuremaks ja tugevamaks ning sellepärast ei suuda enam lõõgastuda? Minu arusaam on, et just rohkem suudab lõõgastuda. Kuna tugevam lihas jõuab rohkem verd pumbata siis piisab madalamast löögisagedusest, et keha verega varustada. Mis tähendab, et kokkuvõttes puhkab lihas kauem iga löögi vahel.
Ma ei pööranud tähelepanu südamelihase tugevnemisele vaid paksenemisele. Sa võid ju osata loogiliselt mõelda, kuid ma usun, et arstiteadus teab asjast rohkem.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgastumine ja see võib viia südamepuudulikkuse tekkeniLihas läheb paksemaks, eriti vasaku vatsakese sein. Süda on küll võimeline verd hästi välja paiskama, kuid südames endas hakkab verd väheseks jääma – verevarustus läheb kehvemaks. Nendel, kellel on tekkinud vasaku vatsakese seina paksenemine (hüpertroofia) või kellel on südamelihas paksenenud, on tunduvalt suurem südamepuudulikkuse ja -infarkti ning äkksurma oht.Südamelihase paksenemine EI ole hea.
Hea tugev süda on suhteline – hüpertrofeerunud süda on märksa altim vigastustele hüpoksia ehk hapnikupuuduses. Oluline on just tähelepanu pöörata ka kõõlustele, liigestele ja südamele, kuna lihased panevad ees ajama niiehknaa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Anaeroobse treeningu tulemusena südamelihas pakseneb. Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgastumine ja see võib viia südamepuudulikkuse tekkeni.
Südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise (hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Tegemist on seisundiga, mille puhul on südame funktsioon nõrgenenud ning ei suuda pumbata nii palju verd, kui organism vajab. Kõige traagilisema stsenaariumi järgi lõpeb haigus raske südamerütmihäire ja surmaga.
Südamearst Arvo Mesikepp ütleb, et südamepuudulikkus pole ravitav, kuid õigeaegne ravi võimaldab sellega elada…
Nii et valesti käitudes võid omale südamepuudulikkuse saada, aga sellest lahti enam ei saa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>17-aastaselt kui veel kordagi jõusaalis polnud käinud, kaalusin sama palju ja rinnale rebida jõudsin ka umbes sama palju.
Sama lihase treenimisel peab kindlasti paar päeva vahet olema.
Mulle kunagi arst soovitas, et tervislikkuse kohapealt oleks kasulik kui aeroobne treening kestaks vähemalt sama kaua kui anaeroobne. Kui teed palju anaeroobset ja vähe aeroobset, siis võib küll rasva kaotada ja lihast/jõudu kasvatada, aga muude lihaste kõrval areneb ka südamelihas paksemaks/tugevamaks ja jäigemaks, elastsus ja vastupidavus vähenevad. See ei ole mitte hea…
kas asi ongi nii triviaalne, et lihtsalt jälgi toitumiskava ja tee aeroobset trenni?Toitumiskava jälgimine on põhiline. See millist trenni teed, ei oma eriti suurt tähtsust, vabalt piisab ka nö. tavalisest jõusaalitrennist, kus algul soojendusena teed veidi aeroobset (u. 15 minutit) ja pärast lõpus nö. lõdvestuseks ka mingi 15 minutit.
Ei osanud valida ja ei valinud. Ei osanud valida seetõttu, et minu arust “võta üks ja viska teist”, kõik poliitikud on korrumpeerunud, valetavad ja keerutavad ning on omakasupüüdlikud. Võibolla kohe mitte algul (juhul kui tegu on väga algaja poliitikuga), aga üsna varsti see muutub. Võib tõmmata ka paralleele kulturismiga. Algul võib ju nö. ilma keemiata punnitada ja üritada, aga “tegijaks” ilma kangema kraamita ei saa, seda ka mitte Eesti mastaabis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
