Fred Antson

Täna vastuste eest, tundub, et olen liikunud õiges suunas. Aga teate, et kui olen yritanud seda 1-2 nädalat juurutada, siis mu keha reageerib sellele. Esiteks öösiti ajab higistama, päeval hakkab ka kergelt palav ja nahk läheb rasuseks, nagu pubekas tagasi tulnud. Kas see näitab et ainevahetus kiireneb, ja kas need on normaalsed nähud yldse, või on midagi valesti.

Oled muutused kiiresti läbi viinud ja tõenäoliselt treeningujärgse toidukorraga liiga vähe süsivesikuid saanud – tärklise allikatena soovitan kartulit ja eriti putru tatratangust (tatar ei ole teravili!).

1. Kui süüa 3 korda päevas, kas pean ka järgima, et 2-2.5g valku kehakaalu kohta. Arvutuse järgi ka kaloreid 3200kcal(kaalu juurde võttes), see teeb ju toidukorra kohta 65-80g valku ja 1070kcal. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?? Või mis on õige?

Ei pea – tegelikult kuni 1,5 g/kg kohta piisab, sest kui keha põhienergiaallikas on rasv, siis valku energiaks ei põle.

2. Päris täpselt ma ei tea mis on “BCAA-d ja essentsiaalsed aminohapped” aga arusaama järgi pole juttu süsivesikutest, kas peale trenni pole esmatähtis just valk+süsikas. Kas peale trenni söömist ei saa lugeda toidukorraks, siis tuleks ikkagi mul ju parima tahtmise juures neid 4. või ei tohi ma enam peale trennist toitumist õhtul süüa.

BCAA – hargnenud ahelaga 3 aminohapet ja essentsiaalsed on 8 aminohapet (BCAA-d koos 5 ülejäänuga); neid võid peale trenni võtta (kuid see pole kohustuslik), seejärel umbes tunni aja pärast söö õhtusööki, millega saad vajalikud süsivesikud. Kohe peale trenni on süsivesikuid vaja ainult vastupidavusalade sportlastel, seda võivad ka lubada need, kellele taljepiirkonda rasva ei kogune, kuid indiviidid, kes seda täheldavad (ja nad on enamuses!), neile on see kindlasti (samuti muudel toidukordadel rohke süsivesikute tarbimine) vastunäidustatud. Üleminekuks vähendatud süsivesikutega toitumisele on 4 korda võrreldes viiega ka edasiminek!

3. Kiudained? milla ma neid siis jõuan sisse süüa?

Saad juurviljadest ja pähklitest.

4. Sorry, kui lollid küsimused tunduvad, aga sellel teemal on nii vähe juttu, enamus on ju ikka hommikul süsivesikud ja mujal ka, aga mulle see ei sobi, kõhule hakkab liiga ruttu rasva kogunema. Või oskate mulle mingit kirjandust soovitada?

Saan murest aru, praegu valitsevad veel üleeelmisel sajandil aluse saanud süsivesikuterikkad toitumissoovitused. Selleteemalised raamatud eesti keeles kahjuks puuduvad.

1. Rohkem rasvu ja vähe süsivesikuid sisaldav toiduratsioon määrab ära söömissageduse, milleks on 3 korda päevas.

Ära arvuta mingeid vahekordi, lihtsalt hommikul ja päeval vähe ja õhtul, kui oled need välja teeninud, rohkem süsivesikuid.

Kui teed massi, siis rohkem kaloreid nii rasva kui õhtuse süsivesiku arvelt ja rasva põletades vastupidi.

2. Selline lõuna sobib õhtusöögiks; kahe, mitte kolme treeningueelse toidukorraga söö koguseliselt rohkem eelpooltoodud põhimõtete järgi. Kui umbes 5-tunnist pausi ei ole võimalik pidada, siis kas ei olnud eelnev toidukord piisava rasvasisaldusega, piisava toidukogusega, oli liigse süsivesikusisaldusaga või kui eelnev ikka ei aita, siis su hormonaalsüsteem ei tööta nii, nagu ta peaks ehk oled selle sagedase rasvavaese/süsivesiku- ja valgurikka toitumisega käesolevaks hetkeks ära rikkunud.

Treeningujärgselt võib võtta BCAA-d või essentsiaalseid aminohappeid.

3. Jäävad juur- ja köögivilja, pähklite ja koore süsivesikud. Treeningujärgse toidukorraga ju taastad varud ja kui keha oskab kasutada rasvadest tulevat energiat, siis kulub glükogeeni treeninguvabal ajal väga vähe.

Dieeditamistega on võimalik süsvesikute ja rasvade ainevahetus niivõrd ära rikkuda, et võid treenima ja nälgima jäädagi, aga rasva ikka ei põleta..

Soovitan Sul leida enda kõrvale inimene, kellele Su välimus väga meeldib, mille tulemusena tõuseb ka Su enesehinnang.

30% süsivesikuid, issand, ajule ei hakka ve? endal tekkis julm juhe kui olin madalalsüsivesikutes, mõistus hakkas ära kaduma, minu arvates peaks vähemalt 40% olema, aga sina spetsvendmeil

Niimoodi läheb siis, kui inimene rasvade suurema tarbimise kartuses asendab süsivesikud valkudega, mis ei ole aga optimaalseks kütuseks! Näiteid elust on niigi piisavalt. Madala süsivesikusisaldusega dieet ei tohi olla kõrge valgu-, vaid hoopis kõrge rasvasisaldusega!

Päikesekiirgus on kahjulik ainult siis, kui inimese kehas puuduvad vajalikud ained normaalseks reageerimiseks valgusele. Nahavähki haigestumine ei sõltu päikesekiirguse hulgast ega päikeseblokaatorite kasutamisest, vaid eelkõige toiduga saadavatest antioksüdantidest, eelkõige A (väga hea allikas on maksapasteet) ja C-vitamiinidest, kusjuures beeta-karotiin A-vitamiini asemel ei toimi. Nimetatud antioksüdandid tagavad kaitse ja seda eriti põhjamaade elanikel. Nahavähk on otseselt seotud polüõlide nii toiduks tarvitamise kui välispidise tarvitamisega, kuid kallid päikesekreemid ja muul otstarbel nahale kantav kosmeetika sisaldavad pea eranditult oomega-6 rasvhappeid, mis valguse ja soojuse käes kergesti oksüdeeruvad, muutudes organismile toksiliseks (sama lugu söögiõlidega). Kunagi pole nende tarbimine nii ulatuslik olnud ja nahavähki haigestumine samaaegselt üha suureneb! Päikesekreeme kasutades võib nahka veelgi ulatuslikumalt kahjustada, sest nende toimel ei tunnetata kõrvetust, mis sunniks päikese käest lahkuma! Kõige mõistlikum on nahale määrimiseks kasutada kookosõli ja kasutada peakatet.

Kui palju siis ikkagi päikese käes viibida, et saada vajalik annus päikest D-vitamiini sünteesiks? Kui kasutate eelpooltoodud infot, siis rohkem, kui mitte, siis palju vähem. Aga kui palju? Ärge küsige lollusi, vaid tunnetage oma keha, sest see on tohutult targem kui selle ülemõtlev omanik..

Artikkel oli väga segane – parem lugege pubmed.com-ist kokkuvõtet ise:

Am J Epidemiol. 2008 Feb 15;167(4):406-11. Epub 2007 Nov 21.

Childhood cod liver oil consumption and bone mineral density in a population-based cohort of peri- and postmenopausal women: the Nord-Trondelag Health Study.

Forsmo S, Fjeldbo SK, Langhammer A.

Department of Public Health and General Practice, Norwegian University of Science and Technology, Trondheim, Norway. siri.forsmo@ntnu.no

Use of cod liver oil, which is rich in vitamins A and D, is traditionally recommended during the fall and winter months as a protective measure against vitamin D deficiency in several countries. It is not known whether childhood cod liver oil intake is related to variations in bone mineral density (BMD) or fractures in adult life. In 2001, a total of 3,052 Norway women aged 50-70 years had forearm BMD measured in a substudy of the population-based Nord-Trøndelag Health Study. Women reporting no childhood cod liver oil intake had statistically significantly higher BMD than those with any ingestion of cod liver oil. The odds ratio for low BMD (>1 standard deviation below age-specific mean) in women reporting cod liver oil intake throughout the year as compared with women with no intake was 2.3 (95% confidence interval: 1.4, 3.9), adjusted for body mass index, smoking, menopausal status, estrogen use, and current milk consumption. There were indications of a negative dose-response effect of childhood cod liver oil intake on bone. Although the vitamin A content of commercial cod liver oil was recently reduced by 75% in Norway, the past high concentration remains a possible explanation for the observed negative association between childhood cod liver oil intake and forearm BMD.

Ei tea, kuidas nad küll täpselt kindlaks tegid, kui palju ja kui pika perioodi jooksul kalamaksaõli tarbiti? Ilma selleta ei saa rääkida tõsiseltvõetavast uuringust..

Oluline on aga hoopis muu:

värskest toidust saadavaid aineid omastab keha täielikult ja ohutult, mida aga ei saa öelda toidulisanditest saadavate kohta, sest puuduvad enamasti vajalikud kofaktorid või pole neid piisavas koguses. Nimelt kaitseb oomega-3 rasvhappeid oksüdeerumast just kalarasvas (mitte kalalihas!) sisalduv D-vitamiin, mida leidub seal piisavalt, mida aga ei saa kunagi kindlalt öelda toidulisandi kohta (müüakse ju isegi D-vitamiinita kalaõli!! Ja loomulikult on vaja Norra puhul arvesse võtta ka vähest päikesevalgust.

Samal teemal:

Eur J Clin Nutr. 2004 Jan;58(1):128-36.

Predictors for cod-liver oil supplement use–the Norwegian Women and Cancer Study.

Brustad M, Braaten T, Lund E.

Institute of Community Medicine, University of Tromsø, Norway. magritt.brustad@ism.uit.no

OBJECTIVE: To assess the use of cod-liver oil supplements among Norwegian women and to examine dietary, lifestyle, demographic, and health factors associated with use of this supplement. DESIGN: Cross-sectional study. SETTING AND SUBJECTS: The study is based on data from a food frequency questionnaire from 1998 answered by 37,226 women aged 41-55 y, who in 1991/1992 participated in the Norwegian component of the European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition (EPIC). The Norwegian EPIC cohort was based on a random nation-wide sample of Norwegian women. RESULTS: Cod-liver oil supplement use was reported by 44.7% of the participating women. Subjects with higher education, high physical activity level, and body mass index (BMI) in the normal range were more likely to use cod-liver oil supplements. Consumption did also increase with increased age as well as with increased reported consumption of fruits, vegetables, fatty fish, lean fish, and vitamin D (excluding the vitamin D contribution from cod-liver oil). Energy intake was higher among cod-liver oil users than nonusers. Whole-year daily users of cod-liver oil were also more likely to take other dietary supplements (OR=2.45, 95% CI: 2.28-2.62). Never smokers were more likely to use cod-liver oil supplements than current smokers. CONCLUSION: Use of cod-liver oil is associated with several sociodemographic factors, self-reported health issues, and intake of fish, fruit, and vegetables. When assessing the relationship between cod-liver oil use and occurrence of chronic diseases potential confounders need to be considered. Cod-liver oil use seemed not to be matched with vitamin D needs. Thus, emphasis on assessing vitamin D status by measuring levels in blood should be investigated further, in particular, among people living in northern latitudes.

Int J Circumpolar Health. 2003 Mar;62(1):40-53.Links

Change in plasma levels of vitamin D after consumption of cod-liver and fresh cod-liver oil as part of the traditional north Norwegian fish dish “Mølje”.

Brustad M, Sandanger T, Wilsgaard T, Aksnes L, Lund E.

Institute of Community Medicine, University of Tromsø, Norway. magritt.brustad@ism.uit.no

OBJECTIVE: To assess changes in plasma 25-hydroxy vitamin D (25(OH)D) concentrations after ingestion of Mølje, a traditional north Norwegian fish dish rich in vitamin D. METHODS: Thirty-three volunteers all living in the city of Tromsø, located in northern Norway (latitude 690), were served a “Mølje” meal consisting of cod, hard roe, cod liver, and fresh cod-liver oil. The amounts of liver, and cod-liver oil consumed were weighed and recorded. Blood samples were collected before the meal, and at 4 hours, 12 hours and 5 days after it. The cod liver and cod-liver oil were analysed for vitamin D content and the plasma samples for the metabolite 25(OH)D. Trends in plasma 25(OH)D levels during the five-day observation period were analysed. The study was conducted at the beginning of April of 2000. RESULTS: Among the 33 participating subjects, 69.7% had baseline plasma 25(OH)D concentrations below 50 nmol/l and for one-quarter of the subjects, they were < 37.5 nmol/l The participants who acknowledged taking cod-liver oil supplements had significantly higher baseline 25(OH)D plasma levels at the outset of the study compared to those reporting not doing so (p = 0.02). Changes in plasma 25(OH)D levels relative to baseline concentrations were significantly associated with the body mass index (p < 0.01). CONCLUSION: Vitamin D status in populations living in circumpolar areas needs more research to investigate to what degree people living in the Arctic areas are at increased risk for vitamin D insufficiency and to determine the role of the traditional diet in preventing such deficiency.