Fred Antson
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tere Fred!
Leidsin su postitustest kala- ja kalamaksaõlide kohta mõndagi õpetlikku, aga tekkis ka üks küsimus:
nimelt takistab neis õlides sisalduvate kasulike rasvade oksüdeerumist D- vitamiin, mida on lisatud ja mille sisaldus on antud nii Mölleri kui Lysi kalamaksaõlide puhul. Aga kuidas on D- vitamiini sisaldusega Lysi kalaõli puhul?- ei maaletooja kodulehel ega toote etiketil pole sellest sõnagi. Ise arvasin, et leidsin endale optimaalse õlide tarvitamise mudeli- päevas 5ml nii Mölleri kalamaksaõli kui ka Lysi kalaõli- esimesest saan A, E ja D- vitamiini lisaks Omega- 3 rasvhapetele, teisest jälle suurema koguse Omega- 3e. Mida sellest arvad? Ja kas oleks mõistlik tarvitada neid korraga, et saada ka D- vitamiin samal ajal kätte?
Kui võtta aga Möllerit 10 ml päevas, kas siis vitamiine liiga palju ei või saada? Teiste vitamiinidega ilmselt muret poleks, aga D- vitamiini tuleks mingi 20 mikrogrammi, mida peaks olema 4x päevanorm? Kas selle pärast peaks muretsema?
Muretse D- vitamiini vähesuse, mitte rohkuse pärast!
RIMI müügikett on letile paisanud uue toote- kooritud pekaanipähklid pakendatuld 150g kottidesse. Pähklid on RIMI eritellimusel Leedus toodetud ja tooraine pärit USA-st. Välimuselt ja maitselt sarnased kreekapähklitega.Fred- oled varasemalt kirjutanud, et kreekapähkel rääsub kiiresti. Tuleks tarvitada ainult värskelt müügile saabunud partiid, mille tunneb ära pähklite heleda värvuse poolest. Rääsunud kreekapähklid pole mitte ainult ebasoovitavad, vaid lausa kahjulikud inimestele.
Kuidas on lood pekaanipähklitega? Kas rääsuvad samuti kiiresti (kreekapähklitele omast kibedat maitset pole mina veel tunda saanud)?
Elu on näidanud, et säilivad hästi ja on ka väga maitsvad, ka koostis on hea! Söö julgesti!
Kasuta kaneeli süsivesikuid sisaldava toidu juures – näiteks lisa sobiva tee või toidu sisse. Kes minu soovitusi järgivad, neile sobib kaneel õhtusöögi juurde max 1 teelusikatäis, muul ajal ei pea seda vajalikuks, sest süsivesikuid saab vähe, mis juba iseenesest tõstab koos pikkade söögikordade vahedega insuliinitundlikkust.
Liiga palju valku – lõunal vali, kas liha või kodujuust ja peale trenni on vaja piimale ainult minimaalselt vadakut lisada – ning vähe süsivesikuid õhtul.
Mulle tundusid need kombinatsioonid väga põnevad. Eriti sellepärast et ma olen natuke biokeemiat ja inimese füsioloogiat õppinud ja olen teinud sarnaseid minitähelepanekuid. Näiteks et rasvad ja süsivesikud ilma valkudeta mõjuvad nii nagu siin kirjeldati. Ma ise tunnen seda, et süsivesikurikka toidu mõju kehakeemiale kaob alles 4-5 tunni möödudes. Seetõttu arvan, et kui näiteks 3 tundi peale süsivesikurikast toitu teha valgu-rasva söögikord, ei saavutata õiget efekti, sest insuliini tase on jätkuvalt kõrge. Aga ma mõõtmisi ei ole teinud, niiet see on ainult oletuslik minu poolt. Ootan huviga Fredi vastust.Su kehal on õigus – lühikeste toidukordade vahedega on raske keharasva põletada.
Lugedes seda inglise keelset teksti, siis on see sama mõttega nagu Fredi artikkel, ainult selles tekstis ei räägita nii põhjalikult vaid lihtsamalt(ei räägita hormoonidest jm.). Pigem täiendavad mõlemad artiklid teineteist ja neid mõlemat läbi lugedes saab asjast paremini aru. Kombinatsioonidest Fredi artiklis jällegi ei räägita, niiet jään ka huviga ootama vastust.Minu lähenemise puhul langeb kõik iseenesest paika: vähe süsivesikuid hommikul ja õhtul eeldab samaaegselt rohkem rasvu, mis vähendab iseenesest söömissagedust! Õhtul, lubades endale rohkem süsivesikuid, vähenevad eelnevate toidukordadega võrreldes rasvad, kuid ei mingit ühe toitainete grupi elimineerimist – tegemist on tavalise segatoiduga, mis on päeva kõige mitmekesisem ja rikkalikum toidukord.
Tere Fred!(1) Eeldades, et minu päevane baasainevahetus x liikumise koefitsiendiga 1,6 annab tulemuseks u. 3300 KCal ning massi lisamiseks võiks veel 200-300 KCal vähemalt lisada, siis 3x päevas süües peaks korraga ära sööma umbes 1200 KCal väärtuses toitu. Kas seda veidi palju pole? Eriti kui enamik peab tulema rasvast ja valgust. Mulle tundub, et ma lihtsalt ei tahaks või ei suudaks nii palju korraga süüa […]
1) Inimene ei ole masin, et sööb kõik korrad ühepalju! Päeval söö vähem, õhtul rohkem! Ära arvuta, vaid katseta ka väiksemaid energiakoguseid, mis võivad olla arenguks täiesti piisavad. Vähem kui 4 korda toitudes töötab hormonaalsüsteem kõige efektiivsemalt!
2) Kui süüa sagedasti, siis on need soovitused mõistlikud.
Eks igaüks ise otsustab, kas tahab olla söömise ori või mitte.
Taljele kogunevat rasva on lihtne põletada, vähendades süsivesikute (eriti kiirete) tarbimist. Kärbi oluliselt magusa ja teraviljatoodete tarbimist.
Küsimus järgmine , et olen lugenud nendest postitustest et kõik soovitavad tellida toitumiskava jne, aga kas on võimalik ilma selleta ka kuidagi toitumine korda ajada,jälgin pidevalt toidupakendite pealt neid protsente mida kui palju sisaldab, aga ma ei tea päevaseid norme, seega ei kujuta ette kas tarbin midagi palju või vähe. vaadates kirju kus näidatakse oma toitumist ei söö keegi korralikku toitu, selle juures mõtlen kartulit vms. Mõtlen selle kirja juures kas ise tellida ka endale toitumis- ja treeningkava tegijatelt, või piisab sellest et kasutan algajate kava ja toitun nii nagu tavaliselt, söön 3 korda päevas, hommikul kohvi ja võileibu, lõunal ja õhtul soe toit, kartul liha jne, muidugi olen algaja ja täiendan enda teadmisi siin portaalil pidevalt, aga hea nõu on alati oodatud!Söö kolm korda päevas, kasutades artiklis väljatoodud põhimõtteid:
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=3105
Õhtul saab igaüks endale “korralikku” toitu lubada, kui… Aga eks sa loe ise.
Milleks rääkida kestvusalade spetsiifikast, kui tegu on kulturismi ja fitnessiga ja sedagi osaliselt, sest enamus inimesi, kes siin nõu küsivad, soovivad üksnes parandada oma tervist ja välimust?
Akadeemiliste instantside ignoreeriv hoiak on teada – ei saa eksisteerida teistmoodi lähenemist. Ütlen niipalju, et inimest alles õpitakse tundma ja kui ükskord tulevikus toimub paradigma muutus, siis pole enamikule sellest enam kahjuks abi.
Tänud.Näiteks, kui teha väike arvestus, et 24st tunnist ca 8 magada, süüa tunni aja jooksul peale ärkamist ja kõige hiljem 2 tundi enne magama minekut siis jääb alles ca 13 tundi.
Kui jagada see aeg 3 või 4 toidukorra vahel siis söögikordade vahede kestused on ca 1,5 korda erinevad (vastavalt 6,5 ja 4,3 h).
See erinevus avaldab juba mõju ka ainevahetuse kiirusele (tunnen omal nahal).
Samas süües õigeid toitaineid õiges vahekorras ei ole ainevahetuse kiirusel tähtsust (st pole vaja ülikiiret, piisab normaalsest kiirusest).
Olen teinud õiged järeldused?
Et keegi valesti aru ei saaks, siis:
Ma absoluutselt ei apelleeri.
Söön 3 korda päevas ja olen hetkel tulemustega rahul.
Tahan lihtsalt toimemehhanismidest võimalikult täpselt aru saada, kuna antud põhimõtted minu puhul töötavad.
5-6 toidukorra ja süsivesikuterikka toiduga kasvas küll lihas väga edukalt, kuid sama edukalt ka polster.
Sellest vabanemine tähendab alakaloraažil viibimist.
Nii kaua omakorda jälle ei toimu mingit kasvamist, pigem lihasmassi (seega osa rasvapõletusmehhanismist) vähenemine.
Aga milleks sellist pendeldamist tavainimesel vaja on, kui võib edukalt ka ühtlases tempos areneda, liigseid kilosid üldse kogumata.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lisaks veel madalam diabeeti haigetumise risk.
Tähtis pole ainevahetuse kiirus, vaid kvaliteet, mille määrab ära, kui efektiivselt suudab keha rasvu energiaks kasutada (palju süsivesikuid=kiire ainevahetus madala kvaliteediga) – tegid õige järelduse.
3 toidukorra puhul saavad hormoonid (insuliin, leptiin, glukagoon) maksimaalse efektiivsusega toimida.
Oled hästi aru saanud!
Et ka valgud võimendavad insuliinieritumist, on vähe teada fakt.Ainult kiired valgud. Kaseiin nt jääb kõhus klimpi ja siis üsna aeglaselt imendub…
Kiired valgud muidugi rohkem, aeglased vähem, kuid võrreldes nende omastamise kiirusega (peaksin vist ütlema aeglusega) põhjustavad nad eeldatavast suuremat insuliinieritust.
Artiklist “Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist” :4. Sööge hommikusöögiga kokku 4 -5 korda päevas.
See 4. käib pigem fitnessi kui kulturismi juurde nagu ma aru saan.
Kulturistide puhul pole konkreetset söögikordade numbrit antud.
Artikkel on ca 1,5 a vana.
Tekkis küsimus, et kas ajaga on arusaam muutunud ja 4 asemel piisabki 3st söögikorrast või lihtsalt kulturism ja fitness, toidukordade arvu seisukohast, erinevadki üksteisest 1-2 toidukorra võrra ?
Ja samas, kui energiavajadus on 3 korraga kaetud, kas siis piisab ka pigem fitnessi poole kalduva treengingu korral nendest 3 korrast ?
Neljas punkt on artikli kontekstis omal kohal – soovitatud rasvasisaldus oleks kolme toidukorra jaoks liiga väike.
Ära mõtle üle – nii kulturism kui fitness tegeleb lihaste arendamise ja nende väljatoomisega; söögikordade arv sõltub sellest, millist teed kasutada.
Tere.Minul oleks mõningast nõu vaja toitumise alal. Praegu söön hommikuti kohupiimapastat (5%, koostises rasvatu kohupiimapasta ja rõõsk koor), peale veidi kivideta kirsse, lisaks 1 viil täisteraleiba koos taluvõiga (panen võid paksult niipalju kui piltlikult mahub) ja rasvase juustu ja singiga, lisaks toorsalat, supilusikatäis Lysi kalamaksaõli ja vesi. Küsimus – kas peaksin sööma rasva veidi rohkem? Nt pähkleid või mandleid juurde ja kui siis milliseid? Enesetunne muidu ok, aga kõht võiks sutsu kauem täis püsida. Õhtul söön tavaliselt seda sama kohupiima ja tatart. Nüüd küsimus ka lõuna kohta, et mida võiks süüa? See jääb ühtlasi ka pärast treeningut. Seni olen võtnud omletti koos juurviljadega, aga veidi jääb energiast väheks. Ette tänades!!!!
Hommikusöögi puhul võiksid asendada kohupiimapasta 9%-lise vadakukohupiimaga ja lisada ühe keedetud muna ning lõunasöögile lisa kindlasti kookos- või teisi pähkleid, siis saad katte puudujääva energia. Katseta ka leivata hommikusööki, asendades selle avokaadoga.
Mina söön hommikuti neli viilu täisteraleiba juustuga ning võtan lonksu kalaõli. Sellegipoolest on kõht paari tunni pärast uuesti tühi. Kui putru söön, on hüpoglükeemia-laks palju karmim ja tuleb oluliselt varem. Kui ainult valku-rasva söön (nt omlett), ei lähe pea kuidagi tööle. Nii et juustuleib on kompromiss süsivesiku- ja valguteooriate vahepeal, samuti kiire ja käepärane.Kõige kauem pean hommikusöögi peal vastu siis, kui reisimas käin ja hommikuti saab hotellis korralik english breakfast naha vahele keeratud. Scrambled eggs, peekon, grillitud tomat ja seened, röstsai apelsinimarmelaadiga, kausike puuviljasalatit. Sellise kõhutäiega võin nälga tundmata õhtuni välja tiksuda. Aga kesse viitsib kodus igal hommikul sellist pidusööki valmistada. Pealegi peekon ja röstsai on ju ebatervislikud.
Ainult omlett – seal on ju vähe rasva ja vähe energiat! Sinu hommikusöögi võtmeks oleks rohkem rasva ja rohkem toitu!
