Fred Antson
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
Fred Antson
MemberKindlasti ei tasu!Kui toiduallergiaid ei esine,siis toidusedeli koostamisel lähtu treeningkoormusest tulenevatest vajadustest.
Fred Antson
MemberTeemale mustvalgelt lähenedes võiks ju kokkuvõtvalt öelda:Oldmani seisukoht on väga teretulnud keskmise ja alla keskmise füüsilise põhja ja võimetega,samuti konkreetsete sportlike eesmärkideta inimestele,Mareki oma aga hea füüsilise põhja ja võimetega ennast tõsiselt arendada püüdvatele treenijatele.
Tegelikkus ei ole aga kunagi mustvalge.Isiklikult ma ei kahtle selles,et lihaste valulikkus on nende arenguks hädavajalik,sest lihaste tugeval koormamisel tekkinud erinevad metaboliidid (lihaseainevahetuse laguproduktid) on adaptiivse valgusünteesi üheks käivitajateks.Samas peab muidugi vältima organismi,eelkõige närvisüsteemi üldist väljakurnamist.Aga siin ju arengu saladus ongi!Kes ENDA jaoks leiab ja peab kinni õigest treeningu/puhkuse vahekorrast ja muudab seda vastavalt vajadusele(organismi seisundile),see areneb.
Kindlasti tuleb treeningkoormusi periodiseerida,et maksimaalne mõjutus antud lihasele pikema puhkusega järgmise treeningkorrani vahelduks kergema koormusega,aga see-eest tihedamini,sest lihast lõhutakse ja organismi koormatakse vähem.Kindlasti toodab üks lähenemisviis rohkem tulemust ja seda tuleks siis ka rohkem kasutada.
Fred Antson
MemberKes Sulle õpetas kõhulihaseid sirge seljaga tegema!?Niimoodi treenides töötavad põhiliselt puusapainutajad ja kõhu sirglihas teeb ainult isomeetrilist tööd.Samas jääb alaselg suure pinge alla ja seljavalu (või parimal juhul ebamugavustunne) on vältimatu.
Kõhulihas teeb dünaamilist ehk raskust ületavat tööd ainult siis,kui harjutuse korduse lõpuks on ta lühenenud (kokku tõmbunud) ja lähendanud selle läbi vaagnat ja rinnakorvi teineteisele.Sellist asendit on võimalik keretõstete puhul saavutada ainult nii öelda end kerra tõmmates (ja pea rinnale!).Jalgade tõstete puhul töötab kõhulihas dünaamiliselt siis,kui vaagen liigub ette-üles.
Fred Antson
MemberPane otsingusse jala tagaosa ja kui avad sellenimelise teema,siis selle lõpus leiadki harjutuse kirjelduse!
Hea artikkel,kuid ärge keegi saage niimoodi aru,et treeningu ja toitumise vahekord võiks pealkirjas olevale hoopis vastupidine olla!Vastasel korral hakkate treeningkoormusega lappima vajakajäämisi oma toitumises!
Kaks esimest harjutust ongi suurte lihasgruppide baasharjutused (koormavad ka kõiki väiksemaid lihaseid) suurte (ja vabade) raskustega,kolmas harjutus on taljele.Kuid minu soovitustel jaotuse osas pole Sulle tähtsust,sest kava oli soovitatud konkreetsele inimesele,arvestades tema hetkeseisu.
Fred Antson
MemberKüpsis,mine tee koormustest kindlasti ära ja lase end korralikult nõustada!
Fred Antson
MemberAeroobse vastupidavuse skaala jaguneb:
väga madal (infarktioht!),
madal,
soovituslikult välditav tsoon,
keskpärane,
hea,
väga hea,
suurepärane.
25 ml/kg/min (suudad pingutuse ajal tarbida 25 milliliitrit hapnikku keha kilogrammi kohta minutis) on vilets näitaja,mille puhul ongi näidustatud ainult kõnd ja kerge rattasõit!
Miks arst Sind sellise tulemuse puhul ei nõustanud???
Kahjuks alustasid omal ajal jooksmisega enda võimete kohta liiga tugevalt ja panid südamele korraliku põntsu!
Fred Antson
MemberKirjutada võib kõike,nagu antud juhul püüavad profid oma treeningut dramatiseerida – küll ma olin ikka kõva mees!Lollid on need,kes sellist jama (et nii ongi normaalne treenida) usuvad!Kellel treeninguaegset,järgset oksendamist on esinenud,on lihtsalt kõvasti üle pingutanud!
Fred Antson
MemberJah,muidugi – kulturismis saavutavad just tunnetuslikult treenijad paremaid tulemusi.
Teadusuuringute kohta mul andmeid ei ole – kahtlen sügavalt,kas sellise väikese teema peale ressursse kunagi kulutatud on ja kas üldse kulutama hakatakse. Aga võin ka eksida.
Fred Antson
MemberKarvoneni valem on täpsem,mina lähtuksin sellest.Seega ~120-153.
Aga tea,et rasv põleb igal ajal,küsimus on ainult rasvade ja süsivesikute energiaks kasutamise omavahelisest suhtest!
detsember 28, 2005 at 12:33 p.l. in reply to: Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss #65195Fred Antson
MemberOma vastuses lähtun Sinu tähelepanekutest koormustaluvuse kohta võrreldes teistega.
See,et oled eluaeg tervisesporti harrastanud,ei tähenda automaatselt häid südametöö näitajaid!Kui need on kaasasündinult viletsad ja sellest tulenevalt on aeroobne põhi (baasvastupidavus) ahtake,siis tõusebki treeningutel pulss kiirelt kõrgele,mida Sa ju sörkimisel kogesidki (tänu pulsikellale said sellest alles nüüd teada).Kõik on suhteline – mis on enamikule normaalne koormus,on Sinu südamele suus koormus!Et baasvastupidavust tõsta,pead rohkem kui pooled treeningud nädalas sooritama pulsivahemikus ~120-~140 vähemalt tunniajalise kestvusega (kiirkäimine!).Täpselt saab pulsivahemiku teada koormustestiga.
Tasub teada ka seda,et südametöö näitajad on pöördvõrdelises sõltuvuses kehakaaluga – mida vähem üleliigset kaalu,seda kergem on südamel koormust taluda!
Fred Antson
MemberKui palavikku ei ole,siis võid minna,kuid kindlasti mitte napis riietuses!
Fred Antson
Member154-172 on Sinu südamemahu treenimise tsoon,kuni ~154-ni kulutad rasvu võrreldes süsivesikutega tõepoolest rohkem.
Eriseisund?Peale intervalltreeningut ja kestvat kõrge intensiivsusega treeningut anaeroobse läve (Sinu puhul ~172) naabruses on ainevahetus niivõrd kiirenenud,et toimub niinimetatud järelpõlemine,mil organism kasutab enda taastamiseks ~ 90% ulatuses rasvhapete oksüdatsioonist saadud energiat.Kuid niimoodi ei saa keegi lambist treenima hakata,vaid selleks peab olema laotud piisav aeroobne põhi,muidu võib südamele liiga teha,sest pulss tõuseb viimaste lõikude lõpus maksimaalse lähedale ja kestvustreeningu puhul üle anaeroobse läve.
Fred Antson
MemberKorvpallimängus töötab süda segareziimis,millest anaeroobse osakaal on päris suur – keskmine pulss on palju kõrgem kui tavaharjutaja treeningul jõusaalis.Järelikult peab mängu ja sauna vahe olema pikem.
Pausi kestvus sõltub niisiis mängu/treeningu intensiivsusest ja loomulikult südame treenitusest.Pakun välja vahemiku 5-15 minutit.
Fred Antson
MemberSoovitus treenida rinna ülaosa 45-60 kraadise nurga all ei ole legend – see põhineb tagasisidel,mille on kulturistid oma treeningutel läbi aegade saanud.Kuid et inimesed on erinevad,siis esineb alati erandeid:need,kelle õlalihased on ebaproportsionaalselt tugevad,tunnetavad 45-60 kraadise nurga all õlalihaste esiosa tööd rohkem kui rinnalihaste oma.
Sa proovi treenida erinavate nurkade all ja tunneta,kuidas lihased reageerivad ning alles siis otsusta,millist nurka (nurki) on mõtet Sul rinnalihaste ülaosa treenimiseks kasutada.
Fred Antson
MemberSobiv kontsentratsioon valgu/süsivesikulahuse tõhusaks imendumiseks on 10%.Seega vajad 0,75 l vett,et see värk ~ 10 minuti jooksul alla loputada.
-
AutorPostitused