Fred Antson
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kehamassi indeksiga pole midagi peale hakata; rasvaprotsenti teada on juba parem, kuid kõige rohkem annab informatsiooni rasva jaotumine kehale.
1941 aasta uurimuse kohaselt ei leitud uuritavate hulgast ühtki ülekaalulist ja ei tohiks neid ka praegu olemas olla.
Charles rääkis auditooriumile eskimost NHL hokimängijast,kes hooajasisese suure treeningu- ja mängukoormuse juures läheb vormist välja,sest toitub ameerikapäraselt,kuid naaseb kolmekuuliselt puhkuselt oma kodukohast suurepärase rasvaprotsendiga,sest toitub nagu eskimole kohane.
Eskimoid peetakse võib-olla sellepärast paksudeks,et nad kannavad karusnahkseid rõivaid,mis teeb neid visuaalselt suuremaks.
Aitäh Fred
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga ma küsin siinsamas teemas ühe küsimuse ka – kas eriti intensiivsel treeningperioodil on ka mõtet hoida süsivesikuid kontrolli all (ma räägin koormusest ca 15 h nädalas, kõik on intensiivne treening) või siis pigem lähtuda sisetundest ja süüa mida iganes hing ihaldab (tõenäoliselt tähendab see 40-50% süsivesikuid – loomulikult vältides totaalset saasta nagu näiteks trans-rasvad, limonaadid ja muu selline).
Peale trenni ära arvuta,vaid söö süsivesikuid julgesti! Muul ajal võid ka veidi vabamalt võtta.
Üheks erakordseks ainevahetuse näiteks on tõesti Gröönimaa eskimod. Geograafilise isolatsiooni ja ühekülgse toitumise tagajärjel on neil arenenud geneetilised mutatsioonid, mille tulemusena nad ei ole enam võimelised omastama neid toitaineid, mis nende toidus süstemaatiliselt puuduvad. Väljakujunenud mutatsioonidel ei ole kahjulikku mõju eskimote tavalise toidu puhul, mis on liha- ja kalatoit ja sisaldab vähe süsivesikuid. Need mutatsioonid aga võivad osutuda problemaatiliseks siis, kui nad lähevad üle teistsugusele toidule.Miks ma kirjeldan kõike nii drastiliste tagajärgedega – sellepärast, et te ilma põhjalike teadmisteta ei hakkaks lollusi tegema.
Ma küll ei julgeks populatsioonile omast õiget toiduratsiooni seostada geenimutatsiooniga.Või on sul konkreetseid andmeid?
Pole vaja inimesi hirmutada,kui nad on valmis proovima süsivesikuvaest dieeti, kui samal ajal kogu tsiviliseeritud maailm ruineerib tervist süsivesikurikka toiduga! Neile,kes eksperimenteerivad rasvavaba toiduga,on vaja mõistust pähe panna,et nad lõpetaksid oma tervise hävitamise!
Vaata, jrx, kui Fred kirjutab “süsivesikuvaese”, siis see ei tähenda, et süsivesikud oleksid päris 0, vaid seda, et nad on alla 50% , vaid 30-40% juures.Mis puutub haigete ravimisse meditsiinikeskuses, siis see tähendab seda, et see toimub range kontrolli ja ettekirjutatud dieedi järgi, mitte suvaliselt patsiendi arvamist mööda.
Selleks,et süsivesikuid kärpides tervis paraneks,ei ole õnneks ketoosi vaja ning meditsiiniasutusse pole vaja minna!
Vaata, OldMan, tegemist on rohkem teoreetilise küsimusega. Ma ei vihja ega arva kaugeltki, et keegi peaks misiganes eesmärgil päriselt toituma ainult valgust ja rasvast ja ma olen seda juba mitu korda öelnud ka.(Inim)keha on võimeline ümberhäälestama energiatootmise rasvale (fakt). Nüüd küsimus on selles, et kas tervel (ent siiski mitte eskimol – kas on empiirlisi allikaid, mis viitaksid nende ainevahetust mõjutavatele geenimutatsioonidele või on see ainult teoretisatsioon?) täiskasvanul tekib (ja kui ruttu tekib) sellega seoses eluohtlik ketoatsidoos.
Päris kindlasti ei mõtle Fred 30-40% “süsivesikutevaest dieeti”, sest see ei ole veel kaugeltki “vähe süsivesikuid” vaid pigem seal tasakaalustatud toitumise ühe ääre peal (“kontrollitud süsivesikute dieet”).
Ei saa Oldmanile pahaks panna,et ta võrdsustas ketoosi ketoatsidoosiga,kui isegi arstid ei oska nendel vahet teha – kordan seega uuesti: ketoatsidoos saab tekkida ainult 1 tüüpi diabeedi korral,kui verre kuhjuvad nii ketoonid kui ka glükoos,sest pankreas ei tooda insuliini. Ketoatsidoos ei saa mitte kunagi tekkida terve pakreasega inimesel.
Milliseid protsente ma mõtlen? Umbes 75% (kuna oleme põhjamaalased,siis on tõenäoliselt see protsent meie jaoks kõrgem) inimestele 15-30% süsivesikuid sõltuvalt aktiivsusest/treeningu intensiivsusest,ülejäänutele vastavalt 30-50%.
Treenrite tasemekoolituse II osas on nii kirjas:Süsivesikud on inimesele tähtsaimaks energiaallikaks,sõltumata sellest,kas tegemist on sportlase või kehaliselt
väheaktiivse indiviidiga.Vajadus süsivesikute suure osakaalu järele toidus tuleneb reast asjaoludest,millest olu-
lisemad on järgmised.Esiteks,inimese organismi võime süsivesikute ladestamiseks on võrdlemisi tagasihoidlik,
piirdudes tavapärase segatoidu puhul 70 –80 grammi glükogeeniga maksas ja 300 –400 grammiga lihastes.Ener-
giahulgas väljendatuna on see ligikaudu 1500 –1900 kilokalorit (kcal).Teiseks,paljude rakkude talitlus inimese
kehas sõltub pea sajaprotsendiliselt süsivesikute kättesaadavusest.Näiteks punased vererakud (erütrotsüüdid)
suudavad energeetilisel otstarbel kasutada ainult süsivesikuid,väikese mööndusega võib sama väita närvirak-
kude kohta.Ainuüksi aju ja teised närvirakud tarbivad ööpäevas rohkem glükoosi kui seda on võimalik verre
eritada maksa glükogeeni lagundamise tulemusena.Kolmandaks,süsivesikud on kõige esmasema tähtsusega
energiaallikad töötavatele lihastele.Neist sõltub nii inimese vastupidavuslik (aeroobne)töövõime kui ka suutlik-
kus lühiajaliste kõrge intensiivsusega pingutuste sooritamisel (anaeroobne töövõime).
Kõik see kehtib inimese kohta,kelle põhienergiaallikaks on süsivesikud. Energeetiliselt on süsivesikud hõlpsasti asendatavad rasvadega,mainitud “paljude rakkude rakkude talitus” kulgeb normaalselt ka siis,kui toiduratsiooni jääb vähemalt 10% süsivesikuid.
Kui põhienergia saada rasvadest,siis kasutab keha glükogeeni vähem.Väita,et “süsivesikud on inimesele tähtsaimaks energiaallikaks,sõltumata sellest,kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga”,on absurdne,sest süsivesikute vajadus suueneb anaeroobse töö korral ja on minimaalne inaktiivsuse korral.
Algse küsimuse juurde:
mitte toiduga saadud rasv (v.a. transrasvad ja oomega-6 õlid) ei tekita keharasva,vaid keha suutmatus rasvu energiallikana kasutada. Ja ei suuda ta seda esiteks ainevahetuslikul põhjusel – liiga palju energiat sisse ja vähe välja ning teiseks hormonaalsetel põhjustel – süsivesikute ja ka valgupulbrite tarbimise järgselt eritab organism rohkelt insuliini,mille tulemusena toimub toitainete talletamine ning rasvapõletus pole võimalik.Rasvade mõju insuliini vallandumisele on õnneks marginaalne,mille tõttu ongi võimalik süsivesikuvaese ja rasvarikka dieediga,kui kaloreid ülemäära ei kogune, ilma vaevata rasva põletada.
Oldman ajab segamini dieedist põhjustatud ketoosiseisundi ja diabeetilise ketoatsidoosi!!!
Esimesel juhul on vere glükoosisisaldus 65-80 mg/dl (normaalne on 80-120),teisel juhul aga tõuseb üle 300 mg/dl,mis on tõepoolest eluohtlik seisund.Ketoonkehade konsentratsioon veres on vastavalt alates 0,02-5 mmol/dl (normaalne 0,01) ja kuni 25 mmol/dl.Need seisundid ei ole kuidagi omavahel võrreldavad!!!
Kui ei ole tegu 1 tüüpi diabeetikuga või rasedaga,siis on ketogeenne dieet inimesele ohutu,sest ketoonid on vägagi efektiivne energiaallikas,ja ka kasulik,mida näitavad mitmed teadusuuringud:
paranevad Alzheimeri ja Parkinsoni tõve põdevad inimesed (Veech et al. 2001),
alaneb vere triglütseriidide ja insuliinitase (Sharman et al. 2002, Westman et al. 2002)
katsealused kaotavad keharasva (Brehm et al. 2003).
Ketogeenset dieeti on üle seitsmekümne aasta edukalt ilma igasuguste kahjulike kõrvalmõjudeta kasutatud laste epilepsia korral – käesoleval ajal teevad seda 78 meditsiinikeskust ainuüksi USA-s…
Tere Fred!Olen aktiivselt jõusaalis treeninud 3 aastat. Viimasel ajal igasugu erinevaid arvamusi kuulnud kava jaotamise kohta, osad ütlevad et parem treeni terve keha mitu korda nädalas läbi, teised jälle jaotavad laiali… Tekkis selline küsimus et kuidas sina soovitaksid kava jaotada, kas pigem ühel päeval terve keha läbi ja mitu korda nädalas või siis kava jaotatud kaheks-kolmeks? Kumb oleks efektiivsem? Ja kui palju soovitaksid üldse naisterahval jalga treenida, mitu korda nädalas ja palju harjutusi?
Tere!Põhiline mõttetera härra Antsoni viimasest artiklist siis, et anaeroobne kiirendab ainevahetust, aeroobne aeglustab ja soodustab rasvade salvestamist. Kui peale jõutreeningut teha peale korralikult aeroobset, siis jääb viimase mõju kestma ja ka vastupidi. See tekitab minus mõned huvitavad küsimused. Millised siis peaksid olema erinevate treeningute vahekorrad (ka kuidas neid mõõta, kas ainult aeg), et ühe või teise mõju peale jääks. Kummal suurem mõju kas järjekorral või kestusel? Illustreerin mõne näitega: peale aeroobset treeningut teha mõningad seeiad kõhulihaseid, kas aitab aeroobse aeglustavat mõju metabolismile vähendada? Kui ei aita, siis alates millisest kogusest aitaks ja ka vastupidi, anaeoobne enne ja aeroobne peale. Ehk siis erinevate treeningute kestused ja kumb peale jääb. Loodan, et ei jäänud väga segaseks ja küsimus on arusaadav.
Tänan.
Ei suudeta ikka asjale pihta saada! Ainult ülemäärane aeroobne koormus lülitab organismi säästureziimile!
Vahekord? Kui treenida 5-6 korda nädalas,siis 2 treeningut võib olla kerge aeroobne ehk taastav koormus,kui treenitakse 3-4 korda nädalas,siis ainult 1, sest treeningus arengut ei ole võimalik taastava koormuse suure osakaaluga saavutada.
Kui tahad peale anaeroobset treeningut veel pikka aeroobset teha (mahajahutus on omal kohal,aga see kestab mõned minutid),siis oled seanahka vedanud või lihtsalt ei suuda endast veel piisavalt palju anda (treenitus ei ole piisav).
Anaeroobne kiirendab ainevahetust, aeroobne aeglustab ja soodustab rasvade salvestamist? Sel juhul siis kui näiteks pikka maad rahuliku tempoga joosta (aeroobne treening), siis see aeglustab ainevahetust ja soodustab rasvade salvestamist?
Pakendil oli taga kirjutatud 1 tablett päevas…….
Sa ei jää ju ZMA-d alaliselt võtma! Juhul, kui saadki selle paari kuu jooksul tsinki veidikene rohkem kui vaja,ei juhtu sellest midagi.
P.S. Aspartaat ei tohiks küll kuidagi toksiline olla! Ehk annab farmatseut meile viite konkreetsetele teaduslikule uuringule.
Sa ei tee midagi valesti niikaua,kui koormad lihaseid tasakaalustatult,s.t. näiteks iga suruva harjutuse seeria korral teed ühe tõmbava harjutuse seeria. Treenida vaheldumisi vastaslihasgruppe või kasutada ringtreeningut on väga tõhus. Mitte mingil ei soovita kulturistide omast lihasgruppide jaotamist.
Edu!
