Fanaatik
Forum Replies Created
-
Postitused
-
1 hour ago, MaPo ütles:
Suurem osa inimesi reageerib analoogselt, täiesti adekvaatne – neid, kes valivad teadlikult näljatundes pikemaajalise viibimise, või veelgi enam – füüsilise pingutuse – on ju väga vähe. Seda, et kokkuvõttes võib su organism tervikuna hoopis seeläbi võita, ongi raske uskuda, kuna tunne on suhteliselt ebamugav. Mõnel – sina näiteks – talumatuse piiripeal. Mõneti võib “harjutamine” seda leevendada, ja kui on tegevus, mis hoiab mõtted enda küljes ning eeldab pühendumist.
Ära taha kõigele vastuseid – sa ei taha neid nagunii kuulda
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Ma olen 10 aastat neid teemasid lahanud 1 küsimus korraga. (Ja minu valitud nimi ei ole päris juhuslik). Nüüd jõuan sinna, kus Google enam edasi ei aita. Näiteks keha peaks tundma, mis on õige toitumine, aga kui ma üritan leida internetist, mis tunne on tervislik kaloridefitsiit, siis ühtki õiget vastust ei saa. Siin aitab ikka teiste inimeste kogemus ja hea, kui need inimesed teavad vähemalt ligikaudu, milliseid makrosid nad tarbivad ja mis tunne nende tarbimisest tekib.
PS! Hea, et suurem osa inimesi reageerib analoogselt. Siis on lootust, et üldnõuanded sobivad ka mulle.
11 tundi tagasi, MaPo ütles:Siin on väheke mõtteainet – kui sul seda juba liiga palju mitte ei ole http://www.leangains.com/2010/10/top-ten-fasting-myths-debunked.html
Lugesin ja mõtlesin, et siin tehtud järeldused ei lähe üldse kokku minu kogemusega. Ei tohiks olla vahet kui tihti süüakse, väike paastumine ei tohiks teha halba, liiga harva söömine ei tohiks tekitada kortisooli ega mõjutada liigselt veresuhkrut jne… Ma tean, et kõigil ei ole nii, aga ma olen 1 korra 24h paastunud ja kõik oli halvasti – enesetundest energiatasemeni. Tegelikult on isegi nii, et hommikul pean esimese tunni jooksul kaloreid tarbima ja muudel aegadel ei tohi söögivahe olla üle 7 tunni, muidu juhtub kehas midagi halba ja ma ei tea, mis see on. Raske kirjeldada, aga see on nii reeglipärane, et ma ei pruugi isegi midagi öelda ja mees näeb kehakeelest ja näomiimikast ära ja küsib: “sa pole midagi söönud, jah?”. Ma arvasin, et veresuhkur liiga madal ja kortisool liiga kõrge, aga peale selle artikli lugemist pole ma selles enam kindel. Aga millest see siis on, et kui söögiaeg läheb üle, siis progresseeruvalt järjest rohkem on tuju halb, maailm on kole koht, olen kergestiärrituv ja pahur, ei taha midagi teha (apaatia kõlab natuke nagu liiga madal kortisool).
Samas kategoorias – kui tühja kõhuga trenni teha, siis üsna varsti ei jaksa edasi treenida, tekib lootusetuse tunne, sarnane sellele nälja-apaatiale. Artikli järgi ei tohiks paastu ajal treenimine nii hull olla (st, teadus ei tõesta, et see oleks kahjulik), aga minu arvates on päris hirmus. Teadus on hästi tähtis, aga alati ei osata küsida õigeid küsimusi ja siis jäävad vastused poolikuks.
Aitäh paljude heade uute mõtete eest. Ma iga head mõtet ei saa kommenteerida (kartes mammutpostitust), aga valikuliselt üritan.
Rambo vend.
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> haha “ülekaalulise inimese ainevahetus.” Turtsatasin naerda. Ma olen normaalkaalus, lihtsalt riided võiks paremini seljas istuda. 
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aga aitäh julgustuse eest, ma ei suutnud otsustada kas minu plaan kaloreid rohkem tarbida on õigustatud, aga juba proovin häid kaloreid juurde tarbida.
SiimMe, Selles osas on sul vist õigus, et trenni koormus on veel iiga suur: liiga tihti teen osad viimasemad harjutused poolikult, sest lihased enam ei jaksa. Samas areng on näha ja loodan, et kuu aja pärast suudan rohkem. Olen saanud õppetunni, et enne trenni ja pärast trenni peab sööma, muidu ma seda ei naudi ja see tundub piinamisena. (Kodujuust murakamoosiga on parim trennijärgne snäkk
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ).
MaPo. Olen kunagi jõusaalis käinud – vabade harjutuste puhul kippusin selga vigastama. Rühmatrenn väga meeldis (bodypump, bodycombat), aga jõudsin sinna liiga harva, sest võtab nii palju aega ja kallis oli ka. Kodus FitnessBlenderi seltsis pole ma end veel vigastanud, sest saan alati vajadusel pausi panna ja mõelda välja sobivama harjutuse, kui mulle miski ei sobi. Rühmatrennis tegin vapralt lõpuni kaasa ja hiljem lonkasin.
2 minutes ago, SiimMe ütles:Kuidas on su süsivesikute ja rasvade tarbimine päeval?
Võiksid äkki oma tavalise menüü siia panna.
Osta apteegist multivitamiine ja d-vitamiine. Vaata, kas aitab.
Ma kasutan tervisearenguinstituudi toitumisprogrammi (http://tap.nutridata.ee/ ) ja see annab mulle pidevalt hoiatusi, et liiga palju rasva ja liiga palju valku. Alla 50% süsivesikuid, üle 30% rasva, üle 20% valku. Ma pigem loobun kartulist kui peekonist. Minu graafik ja toitumine on väga muutlikud. Süsivesikud: leib, makaron, riis (väiksem portsjon), valguks väga palju liha, kala, rohkelt piimatooteid (kodujuust, skyr, juust), palju muna (omlett jms). Väga palju sõltub, kas töötan kodust ja soojendan eelmise päeva toitu või põikan poest läbi ja ostan 200g paki kodujuustu, puuvilja ja midagi veel. D-vitamiine tarbin vahelduva eduga ja söön tihti köögivilju (nt külmutatud segud praetult)
Selline toitumine peaks vähendama näljatunnet ja tõepoolest, ma ei kurda nälga. Aga mulle tundub, et isegi õige makrode suhe ei päästa alakaloraažist tekkinud kortisooli taseme tõusust.
1 hour ago, MaPo ütles:See kõik on üli-individuaalne. See kõik sõltub kümnetest eri teguritest: “eraelu”, üldine igapäeva-stress, stabiilsus, uni, toiduainete valik,… – kui alustada tähtsamast otsast.
On inimesi, kellel ei ole vähimatki pingutust, vaata et aastaringselt olla alakaloraažis, ja neid, kellel annab iga suutäis vähem tunda.
Pakun, et ootused subjektiivselt “heale enesetundele” määravad päris palju. Teie kirjelduse põhjal võiks öelda, et kontrollite end üle keskmise – näiteks mure selles osas, et pausid ja veresuhkur oleks kuidagi hästi kontrolli all – keskmine inimene tavaliselt seda ei tee ja seeläbi võimalik, et tunneb ka end osalt paremini – rohkem spontaansust kohati, ehk? Toituda küll suhteliselt korrapäraselt, aga siiski siis, kui näljatunne tekkima hakkab, mitte sundida hetkil, mil vajadust kohe üldse ei ole. Ise üritan nii.
Proovige vahelduseks lisaraskustega jõutreeningut – äkki mõjub hästi? Algus rahulikult, aga kui sujub, võib vabalt tuntavalt kg juurde panema hakata – keha läheb vormikamaks, enesetunne paraneb. Lisaks ka see, et sellega kaasneb nö järelmõju – mil keha kasutab taastumiseks sinna kogunenud rasvavarusid.
Pange valku korraga rohkem kui vähemalt 20g, proovige 30-40. Tunnike-paar enne und ka.
Aitäh põhjaliku vastuse eest. Paistab, et olen kõigega nõus.
Minu kogemuses toimib menüü jälgimine paremini, kui “dieedid”, sest siis tunnen, et on vähem piiranguid. Näiteks võin töö juures pakutud kooki süüa ja õhtul võtta vähem kartuleid. Paar kuud tagasi sõin rohkem enesetunde järgi. Kontrollimise eelis on ka see, et ma üldjuhul ei märka oma enesetunnet enne kui olukord on juba traagiline: energiataseme langus, otsustusvõimetus, magusaisu, ülesöömine jne. Kui ma tean, mis ma söön, siis saan jälgida, et hormoonid (söögiisu, insuliin jne) on paremini tasakaalus.
Just hommikusöögiks on raske süüa rohkem valku kui 20g ja isegi see ei pruugi õnnestuda kuna 20 min jooksul on vaja süüa ja jälgida, et ka 2 last saaksid söönuks, muudel toidukordadel ongi eesmärk 30g.
Väga tunnen puudust lisaraskustest ja korralikust jõutreeningust. Minu lihastüüp on ka selle jaoks sobivam. Puudu on korralikud reguleeritavad hantlid. Ei suuda valida ja ei leia kohta, kus on kvaliteet ja hind tasakaalus. Kui keegi teab head spordipoodi Tartus, kuulan huviga soovitusi.
