ero
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
ero
Memberantud kaloriarvuti annab sulle sellise hulga mida kulutab su organism kui magaks 24h järest, ethk sisuliselt ei tee üldse tööd.
Kui sa oled kehaliselt aktiivne, liigud, teed trenni, kirjutad jalutad, jooksed – siis nendeks tegevusteks kulutatavat kalorite hulka seal ei ole.
ero
MemberSt – ei saa aru mis jonnivat last sa mängid. Tõesti mõtlesin, et ei hakka vanat asja üles kaevama aga sinu vastused ehk nõuanded on tõesti sellised, mida mina ei soovitaks kuigi tõsiselt võtta.
Taaskord on ehtsaks näited:see kuidas sa räägid “ületaastumisest”-mis see on ja soovitad algajale treenijale kes on ca 8 nädalat trenni teinud juba 6x nädalas trenni? Antud soovitus käib ülemõistuse: kuidas sa saad soovitada algajale 6x nädalas trenni?ja siis soovitad mitte ületreenida.
Edu , St. põe vähem ja uuri rohkem erialast kirjandust ning konsulteeri teiste treenerite ja sportastega.
ero
MemberˇRainer – Õige jutt!
Ero
ero
Memberjõutreeningul ja jõutreenigul on vahe. selles oleme ilmselt yhel meelel. Aga seda, et jõutreeningule järgnev aeroobne rasvapõletus on vähem tulemuslik kui teisel päeval – sellega ma ei ole ühel meelel Veel vähem on ta kahjulik. Treeningu iseloom on analoogne. Tehakse tööd pulsil ca 65% maximumis. Jah, treening on küll lühem, aga selle eest kui jagame kasuteguri ajaühiku peale ei ole seal erilist vahet. Loomulikult, kui sa teed raske jalatrenni ja siis lähed jooksma, see ei ole hea.
Väide, et aeroobne treening on otseselt suunatud aeroobse läve tõstmisele, vastupidavuse suurendamisele, liigeste liikuvuse suurendamiseks (selleks on ka võimlemine) jne. on õige – küll aga räägime hetkel rasvapõletusest. Rasvapõletus hakkab antud pulsisagedusel toimima vahetults peale treeningu algust olenemata kas seda tehakse eraldi päeval või peale jõutreeningut. Jah, liigne aeroone pärsib lihaste arengut, aga see on ka kõik – me räägime hetkel mõõdukatest (20-60min) kogustest mitte mitmetunnistest vastupidavustreeningutest. Samas kui korralikult toituda ja peale jõutreeninut ning enne aeroobset teha taastav valgu-süsivesikute kokteil ja minna siis rattaotsa – on lihaste kadu minimaalne kui ütleme ilma dieedita olematu.( tuletan meelde, et räägime treeningutest kuni 20-60min, paar korda nädalas )
Ma sooviksin ikkagi St teie põhjendust väitele – miks on see kahjulik ja eelkõige kuidas on see kahjulik?Jah, sa räägid siin taastumises, see on ka kõik – ag kui jõusaalis tehakse teisi lihaseid kui aeroobse töö käigus? Kas inimene kes teeb saalis ainult kätetreeningu ning peale paar seeriat kõhtu ( treeningu kestvus 50-65min ja oli kätele raske trenn ) ja pärast läheb sõidab veloergomeetriga 40min pulsil 60-65%maximumist, teeb endale kahju? Ei – ta ei tee endale kahju.
Kõiki asju ei saa võtta üks-ühele. Treeningus mängib rolli 1000 pisiasja mis kokku moodustavadki terviku.Seega üldine väide, et aeroobne treening peale jõutrenni ei pea paika.
ero
MemberArusaamis probleemid???
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – näed hakkab jälle pihta! MIlleks selline üleolev toon?Sooviksin tõesti, et sa seda lähemalt räägid ja asjalikult põhjendad.
“>palun räägi lähemalt, kust jookseb piir – millal on aeroobne treening kas enne või peale jõutreeningut kahjulik?kust jookseb piir, millal on treening ja millal on soojendus – ma ytleks et see on enesetunde küsimus: kõik sõltub treenitusest. Kas 20minutit on soojendus või mõjub 20minutit juba kahjuliku treeninguna? kas peale jalatrenni on konnaujumine ( kus töötehakse ära ülavõõtmelihastega ) basseinis kahjulik? Kõik sõltub ikkagi sellest mis lihaseid konkreetselt treenitakse.
Sooviks näha siin kellegi tegevsportlase arvamust
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> selle aeroobse treeningu kohta peale jõusaali treeningut. Treenin näiteks saalis õlga ja käsi – pärast soovin teha istudes rattal kerget aeroobset rasvapõletust ca 25-45min. See on kahjulik?Miks?
“>ero
Membersinu väite kohaselt teevad pea kõik kulturistid või fitnessiga tegelevad inimesed valesti trenni.
Usun, et asi ei ole nii traagiline kui sa seda kirjeldad. Kujuta nüüd pilti: inimene on 8h tööl, ainult istub ja teem tööd peaga. Õhtul läheb trenni – soojenduseks aeroobset treeningut ei tee vaid hakkab koheselt peale mõningaid venitusharjutusi kangi rebima?
Soojenduseks tehtav 10-20minutiline aeroobne treening minimaliseerib võimalike vigastuste ohtu tunduvalt. Veri hakkab liikuma, lihased saavad soojaks.
Kulturistid, fitnessi inimesed, kergejõustiklased ja paljud teised sportlased teevad kõik mitte kõige õigemini?
ero
Memberelektrolüüdid, süsivesikud ja vedelik üldse – kõik need mängivad suurt rolli.
Üldiselt võib tõmmata kõvera sellisena, et 1% vedeliku ( ning sellega koos elektrolüütide ning teiste mikroainete ) kaotus vähendab töövõimet juba 10%.
Propotsionaalselt just nii hakkabki töövõime vedeliku ( ja sellega kaasnevaga ) kaotusest tingituna töövõime vähenema.
ero
Member2) 18 tundi trenni nädalad – seniilne oled?? Suusatamine ja ujumine on enamvähem sama. Erinevates lihaste superkompensatsioon varieerub aga tavaliselt on see 3 – 5 päeva. Mina olen jalgrattaga koguaeg sõitnud päevakeskmine aastavältel on olnud ~ 15 k päevas.Mina soovitaksin Sul tõmmata trenn 3 päeva peale seega nädalas 6 tundi trenni ja kindlasti iga päev harrastada erinevaid spordialasi mitte, et esmaspäev teed suustatamist kolmap. ujumist ja reedel spinningut – iga normaalne inimne saab aru, et alakehale on liiga suur koormus. Ja konsulteeri kindlasti Kerdi vt. treeneriga, et saada endale vastav kava.
kui põhialaks on jalgratta sõit siis 20h pole nädalas midagi üle mõistuse.Kõik oleneb treenitusest.
Vastupidavus treeningud nõuavadki lisks tervatele intervall ja tempotreeningutele ka pikakestvusega südame vastupidavus treeningut.
Jalgratta treeningute kestvus võib seega kõikuda väga palju: treening võib kesta 45min või hoopiski 4h. Tähtis on treeneriga konsulteerida, et kui plaan näeb ette pikema kestvusega treeninguid oleks selleks eelnevalt ning ka treeningu käigus ja lõpus saaks organism piisavalt süsivesikuid ja muid taastumiseks vajalikke toit-, ja mineraalaineid+vitamiinid.
Jõuame taaskord selle juurde, kui keegi küsib teiste arvamust siis ei ole vaja hakata Teisi küsijaid või nõuandjaid seniilseks kutsuma – ei tea mis on selle foorumi ära needinud või mis siin toimub – pidevalt mingi ilkumine. Vähem üleolekut ja rohkem sõbralikkust.
Ero
ero
Memberheh, mis on kallis?
kas 100 on kallis või 1000 on kallis?
mõnele mehele on 100 000 ka odav.
naine on sul kallis – ülejäänud on suhteline
ero
Membertere, vaieldamatult parim võitluskunstide ja võitluskunste kajastav eestikeelne sait on http://www.riveta.ee
Samas tean, et väga hea taipoksi klubi kodu aadress on http://www.taipoks.ee
Seal on head ja proffesioonaalsed treenerid. Helista neile ja küsi lisa.
Samas kui soovid midagi enamat kui lihtsalt taipoks, midagi mis oleks võimalikult reaalne ning sisaldaks ka maadlus ja judo, sambo ning ju-jutsu element soovitan soojalt http://www.daidojuku.ee Seal on tegemist valdavalt venelastega, kuid nii treenerid kui ka treeningkaaslased on väga OK inimesed.
Julgust!
ero
MemberTere!
Trenerite atesteerimisest on olnud juttu siin amazoni uudiste all alates jaanuari algusest juba iga kahe nädala tagant – vaata uudiste arhiivi ( kulturismi alt )
Esimene atesteerimine toimub 19 märtsil (teooria) Viimsi Tervisekeskus SPA ja 26 märtsil (praktika) spordiklubi RevalSport ruumides, kella ajad on täpsustamisel.
Nende treenerite nimed kes antud atesteerimisel osalevad on komisjoni poolt kinnitatud ja nimekiri on lukus
Koolitust kui sellist täismahulist õppeprogrammi läbimist enne seda atesteerimist ei ole EKFL poolt planeeritud. 5.märtsil algusega kell 11.00 Viimsi Tervisekeskus SPAs, aadressil Randvere tee 11. toimub antud atesteerimise knsultatsioon,tasuta!
Selgitatakse huvilistele veelkord mis kus ja kui palju. Võimalus esitada komisjoni esindajatele küsimusi küll eksamiga ja sprtimisega seoses.
Järgmine atesteerimine jääb juba sügisesse. Kas enne seda tuleb ka koolitus – juhul kui huvilisli jätkub, siis küll. Omaette on küsimus, et kas ka sellel aastal õnnestub meil Eestisse kutsuda mõni väliskülaline nagu seda oli eelmine aasta.
Tervitades,
Ero Viik
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Koolituskeskus.
ero
MemberWilson, ära muretse – sa oled lihtsalt vett täis.
ero
MemberKergejõustikus, täpselt nagu kulturismis kasutatakse erinevatel treeningetappidel erinevaid harjutusi ning erinevaid koormusi.Asi ei ole kunagi nii, et tee ainult selliseid harjutusi või kasuta ainult niipalju kordusi.
Pikemad intervalltreeningud ( jooksmine hapnikuvõlas ehk nn anaeroobses läves ) 10 ja enam minutit on hea meetod mida kasutada aga 3x nädalas seda ei tehta. Lihtsalt ei ole mõtekas kuna järgmiseks treeninguks vähese treenitusega inimeste taastumine ei ole parim. Kergejõustiklased olenevalt treenitusest teevad nädalas 4-7 trenni nädalas, millest 1-2 on kindlasti rahulikus tempos ehk nn aeroobsel lävel jooksmine – selle mõte ongi selles, et treenida südant, et aeroobne läve tõuseks ja organism suudaks töötada võimalikult pikka aega ilma aneroobsesse lävesse sisenemata.
Samas tulles UusTegija teema algusesse tagasi – asja teeks lihtsamaks kui sa ütleksid milleks sul seda võhma on vaja? Kas sul on vaja vastupidada 8min või 80min? Seal on suur vahe – treeningharjutused ja meetodid on sellega seotud.
Kui sa pead vastupidama tõesti ainult 8min – siis tuleb keskenduda pigem intervallmeetodile ja lõigutreeningule ( + 1x nädalas kindlasti pikemaajaga kestev tegevus ).
ero
MemberJulgen soovitada neid salonge. Parim hinna ja kvaliteedi suhe. Alati saab asjalikku nõu ja ilusad tyrukud on muidu abivalmis
ero
MemberVaata, mis puututad kulturismi ja üldse sporditegemist siis ei ole ühtset reeglit. Mis on hea ja toimib minule ei pruugi toimida sinule.
Sa pead analüüsima enda treeninkava ja üldist rütmi – mitu korda jõuad käia saalis, mitu korda aeroobset tegemas. Samuti sõltub sinu treeningkoormus sellest kas sa tarbid taastumis kiirendavaid toidulisasi või mitte
Treenides võhma ( aeroobne tegevus kestvusega isegi kuni 90min!!!! jah, vastupidavust treenitakse pikkade kestvus-spordialadega ) ei soodusta sa kindlasti lihaste kasvu. Samas jätkates regulaarsete jõutreeningutega, süües korralikult ja puhates piisavalt on võimalik ka võhma treenida, aga sellisel juhul ei ole lihaste kasv soodustatud. Vastupidi.
Nagu siin juba ükskord Hr Vootele ütles – ei tasu olla nii numbrites kinni. Peab oskama kuulata oma keha ja teha järeldusi erinevatest edusammudest või taganemistest. Selleks ju saalides treenerid ongi, et Teie saavutusi koos analüüsida ning teile häid nõuandeid soovitada.
AutorPostitused