elfriide

rambo

selle põhjal, mida sa kirjeldad, tundub, et need toidud võivadki sinu jaoks toksilised olla – keha ei tule nendega toime (mde, mitte ükski imetaja looduses ei joo iseseisvalt võõrliigi piima ja kui joob, saab tõsised terviseprobleemid). lihtsalt kui oled keha sest jamast korda saanud, siis tekibki uuestitarvitamisel äge reaktsioon ja keha annab märku, mida ta ei taha. kuna inimorganismi üks peamisi omadusi on kohaneda, siis kui sa pidevalt seda tarvitab, siis ongi sul 2 varianti – kas kohe otsad anda või kuidagiviisi kohaneda (ja terviseprobleemid ilmnevad oluliselt hiljem, siis, kui kehal enam ressurssi ei ole).

imelik on muidugi see, et sul neist loobumisel depressioon tekib….

samas teades, et ntx kandidoosi puhul kandida toitub justnimelt suhkrust, teraviljast jmt. kui sa nende söömise lõpetad, siis võõrutusnähud ja hilisem mürgistusetunne on suuremaltjaolt kandida hukkumisega kaasnevatest ja selle tagajärjel tekkivatest produktidest tekkiv toksikatsioon. ravi pidi olema üsna kompleksne ja pikaajaline, kui uurimusi ja inimeste kogemusi uskuda.

mde, suhkur tõstab mul ka nii pulssi kui ka vererõhku (mitte küll drastiliselt) ja juustu üks kõrvaltoimeid mul samasugune.

üks küsimus: kas õlle toime on suvel ja talvel ühesugune?

ahjaa, ääremärkus hr psühhiaatrile: toorest hapukapsast söön ma praktiliselt iga päev ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. kusjuures ma ei saa jätta märkimata, et see blond selles teemas (ma tema juuksevärvi kahjuks küll ei tea) viitas küll konkreetsele põhjusele, miks tema isiklikult ei saa hapukapsast süüa.

no ma ise veresuhkrut ja temperatuuritalumatust ja sooritusvõime drastilist langust ja liigeseprobleeme psühholoogiliseks ei pea siiski.

kui probleemid kadusid teraviljast ja piimatoodetest loobumisel ja osad neist tulid piimatoodetega tagasi, siis on ikka füsioloogiline v biokeemiline. kusjuures siis ma ei saanud tükk aega aru, milles asi ja arvasin, et see on äkki laktoos. üldjuhul piimatooteid ei tarvitanud, vast 2-3 korda aastas. siis ükskord sõin laktoosivaba juustu, olles täiesti kindel, et see on ok. ei olnud. alles paar päeva hiljem kargas pähe, et äkki on hoopis kaseiin. proovisin siis paari aasta jooksul erinevaid variante ja oligi mõju erinev. s.t. katse-eksituse meetodil leidsin, mitte nii, et enne arvasin ja siis tulid jamad.

muuseas, kui glükomeetrit ostsin, siis rääkisin maaletoojaga natuke juttu ja ta ütles, et paljudel inimestel mõjuvadki piima- ja teraviljatooted veresuhkrule halvasti ja annavad üldse tugeva autoimmuunreaktsiooni. mul samamood – suhkur ei tõsta järgmise hommiku veresuhkrut üle normi, kuid leib ja kodujuust tõstavad.

ma ei ütle, et see kõigil nii oleks, aga hea on teada ikkagi, eriti, kui valdav osa jaurab endiselt “võib küll kõike süüa, kalor on kalor ja muu on jama”.

ja kui need seosed oleks liiga lihtsalt kätte tulnud, siis ma ei oleks küll aastaid kannatanud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

teemaalgataja, ma ei ole mingi spets ega proff ning oskan vaid enda aastatepikkusi kogemusi jagada, mis saadud suhteliselt suure koguse materjali läbitöötamise tulemusena aastate jooksul.

minu lugu oli lühidalt umbes selline: olin tavapärane suhkru- e süsivesikusõltlane. see väljendus selles, et kui kiiret süsivesikut ei saanud, siis oli “kumm tühi” ja tuju kippus ka nadiks ja tigedaks.

kogu toitumise temaatikaga hakkasin tegelema mitte ülekaalulisuse (seda olen ma ka, aga see mind ei häirinud), vaid terviseprobleemide tõttu. just erinevate terviseprobleemide tõttu loobusin mitu aastat tagasi teraviljast ja piimatoodetest ning paljud terviseprobleemid lahenesid imeväel. meeldiva kaasnähuna avastasin, et ka tühja kummi tunne, nõrkus ja tujukõikumine kadusid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

põhimõtteliselt tähendas see minu jaoks kokkuvõtlikult seda, et kui ma alustasin päeva süsivesikutega, siis töötaski keha süsivesikupõletuse rezhiimil ning niipea, kui veresuhkru tase langes, langes drastiliselt ka energiatase. kui ma aga alustasin päeva valgu- ja rasvapõhise toiduga ja suutsin päeva jooksul enda jaoks normaalset rezhiimi pidada (mis tähendas mitte ainult kiire süsivesiku jälgimist, vaid ka iga söögikorraga valgu söömist), selliseid ärakukkumisi ja suuri energiakõikumisi ette ei tulnud. ja see on tänaseni nii, kuigi ma olen seda juba mitu aastat harrastanud.

s.t. mul oli vaja asendada hommikune puder/võileib hoopis paari prae- või keedumunaga, mille juurde söön erinevaid puu- ja köögivilju (ntx 2-3 muna + paar tomatit, veidi salatit, kurki, kiivit, granaatõuna, sõstraid, sibulat jne). niipea, kui ma söön hommikul putru v võileiba, on päev sisuliselt metsas ja ma “näljendan” ja “kõigun” päev otsa.

tavaliselt söön 2 lõunat, mitte väga suured – ntx 1. mingi liha + köögivilja v puuvilja või 2. 200 g ricottat* v kitsejuustu* + puu- või köögivilja. vahel panen natuke moosi, aga siis peab vaatama, et liiale ei lähe, muidu on mõne aja pärast jälle “kumm tühi”. õhtul siis jälle kas mingit liha v kala v muna + tatar v kartul + köögivili. hilisõhtul tavaliselt paar tatraleiba + võid + kitsejuustu + kurk v tomat vmt.

s.t. võid katsetada, minul töötas selline variant (jah, kirjanduse põhjal, ise poleks ma selle peale tulnud). sul ei pruugi töötada, kuid sa ei saa teada, kui ei katseta. arvestada tuleb ka sellega, et üleminek ja keha ümberhäälestumine võtab ca 2 ndl aega, sel perioodil võivad suhkru ärajäämanähud kohati päris karmid olla.

/*nagu näha, olen ma piimatoodetest osa oma menüüsse tagasi toonud – kuid mulle on sobilikud ainult paar kindlat ricottasorti ning ka piiratud koguses kitsejuust sobib. niipea, kui ma söön aga juustu, kodujuustu, jogurtit – s.t. midagi, mis sisaldab kaseiini, on mu enesetunne kehv ja väsimus paar päeva garanteeritud. lisaks muud jamad, millel ma siin ei peatu. ka tekib mulle sama kaloraazhi juures kaseiinitooteid süües alati kõhupekki juurde (mis on arvestades kaseiinimolekuli toimet pankreasele tegelikult üliloogiline. ka ntx tõstab mul kodujuustu söömine veresuhkru järgmiseks hommikuks sinna, kus see olema ei peaks.

tegelikult ei sobi paljudele inimestele teravilja- ja piimatooted, kuid nad on kas nii noored või nende tervis on nii korras, et keha tuleb sellega toime. kui aga lisandub vanust või tervis muidu hapravõitu, on kogemus näidanud, et nende ärajätmine võib mõne inimese puhul isegi suisa imesid korda saata /

muidugi võib nüüd hakata rääkima, et oh-jah, ei ole vaja midagi ära jätta ja see kõik on müüt ja kalor on kalor jne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. ei ole, lihtsalt inimesed on erinevad ja minu puhul töötas see ntx väga märgatavalt.