elfriide
Forum Replies Created
-
Postitused
-
mde, ja ega see pole ju ka teada, kas üldse kõigele üheseid vastuseid on (või kas üldse peaks olema). ntx kas kirss/kõrvits/apelsin on oma seemnete ümber selleks, et mõni teine liik neist (peamiselt viljalihast) söönuks saaks või hoopis selleks, et tagada seemnetele niiske, soe ja toitaineterikas “kapsel”, milles on hea idanema hakata.
iseenesest on see tavaline bioloogia. seemned on tavaliselt suhteliselt seedimatusse kesta “pakendatud” (ja siit palun ka mitte välja lugeda seda, justkui oleks keegi neid pakendanud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) justnimelt selleks, et keegi nad endale sisse sööks, kusagile kaugemale transpordiks (iseenda seedekulgla sees siis ikka, eksole) ja seal välja poetaks. ikka selleks, et see taim just seal saaks uuesti kasvama hakata ja sedasi endale evolutsiooniliselt võimalikult laia leviku saaks.ühest küljest taimede seemned kaitsevadki ennast (kas oma kesta või keemilise koostise läbi), selleks, et nad ikka alles jääks ja neid ära ei hävitataks (ka ntx maasikaseemned ei lagune seedimisprotsessi käigus, vaid väljutatakse kehast tervelt). teisalt osade taimed seemned ilma kellegi seedeprotsessi läbimata ei idane, s.t nad vajavad, et keegi nad ära sööks ja oma seedemahladega teatud kesta seemne ümbert ära lagundaks. ju see sel eesmärgil on nii seatud, et ärasööja tagaks taime leviku laiemale areaalile.
iseenesest on bioloogia äärmiselt huvitav ja laiem, kui lihtsalt “apelsinil on koor, viljaliha ja seemned”
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ja maheapelsini koort tarvitan ma ka toiduks, reeglina küll sukaadi ja moosi kujul. teades aga, kuidas ja millega tavaapelsine pritsitakse, ei sunni mind nende koort miski sööma.
hmh, samas tasub vahel ka lugeda, mida kirjutatakse / kuulata, mida räägitakse, mitte kogu aeg igaks juhuks nähtamatu vastasega poksida.
see on ammu teada, et arbuusi ja apelsini koor pole mitte ainult söödavad, vaid ka kasulikud (no apelsini puhul peab silmas pidama, et ei oleks selle koores sisalduvate eeterlike õlidega probleeme). küll aga ei ole neid reeglina (sic!) väga mõnus järada ja sisu on hoopis maitsvam.
samas võib igaüks valida, kuidas sööb. mõned söövad kartuleid ka koos koorega (ja palun siit nüüd mitte jälle välja lugeda, nagu see kuidagi vale oleks, eksole), maitse asi. ja ntx sülti keetes pannaksegi sibul ka koos koorega.
igaüks teeb ja sööb nii, nagu talle sobib.
mde, tõeline eestlane ei ole vait. s.t. vait on ta küll, kuid reaalelus. selja taga ja netis tavaliselt vaidleb ja poksib nagu takkus kana
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>põmst võib apelsini ja arbuusi ka koorega süüa – vabad kodanikud vabal maal
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ise söön kas lusiaga või siis koorin ära ja siis söön. ja enamasti söön hommikusalatis koos rohelise kraami ja liha v munaga.
kui sellist masinat ei ole, siis kas põmst peaks saama sama liigutust teha sellise liikuva veneaegse ketta peal (sisuliselt 2 omavahel liikuvat metallketast üksteise peal)?
Loomulikult tuleb ohtudest teavitada, eriti, kui ignorantsus nii laialt levinud ja silmnähtav on. Ja NSAID’idega kaasnevad riskid, sealh võimalik mao- või kaksteistsõrmiksoolekahjustus (eriti nn aspiriini rea omadel) küll mingi uudis ei ole. Ibuprofenil lisandub ka võimalik maksakahjustuse oht, mis on suurem, kui enamasti arvatakse (käärid lubatava max koguse ja toksilise koguse vahel on väga väikesed).
kas sa pead silmas seda, kuidas toimub rasva metabolism? e selles kontekstis lipolüüs? põhimõtteliselt on tegemist raku ainevahetusprotsessiga, mil rasv rakus ( triglütseriidid) lõhustatakse. osa tarvitatakse energiaks, jääkained (rasvkoesse ladestub palju toksilisi ainevahetusjääke + rasva lagunemine ise tekitab ainevahetusjääke) viiakse kehast välja. peamist rolli selles mängib maks, osalevad ka lümfisüsteem ja neerud. jääkide organismist väljaviimisel on väga kasulik vereringe kiirendamine ja vere hapnikuga rikastamine. ka tasuks sel perioodil ntx maksa toetada (või vähemalt mitte üle koormata), muidu on tal raske nende protsessidega toime tulla ja enesetunne võib üsna sandiks minna.
kui see viimane loosung oli mulle, siis see ei tööta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ja ei ole nõus, ei ole alati venitused vigastuste taastusravis teretulnud. ma olen enne asja tõesti süvitsi jagava füsioterapeudi juurde sattumist endale just selle tavapäraste “vigastuste taastusravis kasutatavate venitustega” palju kahju teinud. kahjuks. muidugi ma tean, mis arvamusel enamik on, kuid ma olen kursis ka teistsuguste lähenemiste ja uuringutega. aga seda muidugi ainult seetõttu, et ma oma isikliku kerega selle tõttu kannatasin, muidu ei oleks küll süveneda viitsinud ja oleks ka ilmselt samal levinumal seisukohal. ja eks sellised tagasilöögid ei saabugi noorest peast, kui lihased elastsemad, lihaskäävid kiiremini reageerivad jne
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. vahel on SRS (short range stretching) küll kasulik, kuid ka ainult teatud tingimustel.
Rotter
mul ei ole probleeme alaseljaga, vaid ülaseljaga – sama, millest Sarge kirjutas – romblihased, trapets + kael
teiseks – füsioterapeudid on venitamise suhtes üsna eri meelt ja mõned neist väidavad, et venitamine, eriti staatiline suhteliselt pikk venitus teeb kasu asemel palju kahju.
link ei avane kahjuks:
You don’t have permission to access /opiobjektid/voimlemine/ on this server.
Additionally, a 403 Forbidden error was encountered while trying to use an ErrorDocument to handle the request.
Sarge, kirjutasid, et pinged tekivad istumisest ja et peale pikaajalist istumist on trapets pinges. Kas ja kuidas saaks sellega paremini toime tulla? S.t. mida soovitavad spordiga tegelevad inimesed kontoriinimestele, kes iga päev minimaalselt 8h istuvad. Kui sageli ja mida teha – kas iga tunni aja tagant mõned minutid lihtsalt niisama võimelda või aeg-ajalt intensiivselt mistahes viisil liikuda kümmekond minutit või pigem mõned spetsiifilised asjad/harjutused, millele tähelepanu pöörata?
Ise olen kontoriinimene ja sealt on mu hädad ka alguse saanud. Kui asi jamaks läheb, siis ma muidugi püüan ennast parandada, aga kui enesetunne läheb paremaks, siis unub ennetamine jälle meelest. Samas ei ole mul ka mingit kindlat tööaja liigutamisrutiini ja olen mõelnud, et võiks tegelikult olla, kuid ei ole päris kindel, mis kõige mõistlikum oleks.
nüüd ma sain aru
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga kas sobib… mulle sobib teisipidi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. seepärast tahtsingi teada. inimesed on tegelikult erinevad, kuigi üritatakse väita, et ei ole.
