Skip to main content

eintsius

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 166 through 180 (of 597 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Biitseps ja triitseps. #131414
    eintsius
    Member

    Tere,

    See on üks meetod lihtsalt, mida tuleks vahetevahel kasutada. Ükski treeningmeetod ei ole pidevalt kasutades tõhus. Seetõttu jõusaalis treenides vahetatakse kavasi iga teatud aja tagant. Sõltuvalt inimesest, tema staazist jms iga paari kolme nädala kuni paari kolme kuu tagant.

    Kindlasti tuleb teha nende lihaste arendamiseks mingiks ajaks selline kava, kus keskendutakse ühele lihasgrupile korraga ning tehakse kõrge intensiivsusega mitu harjutust.

    in reply to: Algaja sooviks veidi head nõu! #131133
    eintsius
    Member

    Vajalik une kogus kasvab koos treenitusega. Mida kaugemale oma vormiga jõuda, seda rohkem kulub taastumiseks aega(=uneaega). Endal just see probleem, et und oli varem vaja päevas 5…7h, kuid nüüd alla 8h jääb on kindlasti vähe.

    in reply to: TEIE arust tähtsaim komponent hea vormi jaoks #131037
    eintsius
    Member

    Tähtsaim komponent on minu jaoks minu üldine suhtumine alasse: mõõdukuse ning äärmuse vaheldumine, kus äärmusesse minnakse harva, kuid meelsasti. See kehtib nii jõu, massi, reljeefi ja kõige muu kohta, mis vähegi selles spordis leidub.

    Minu ideaaliks on selline mõõdukate, kuid proportsionaalselt arenenud lihastega keha. Lihased peaksid olema erakordselt tihked ning nende massivõimsuse suhe peaks olema ülikõrge (st närvide võimekus ülikõrge). Käed, õlavöö ja reied võiksid olla kiulisemad kui ülejäänud keha ning küünarvars väljatulnud veresoontega. Kael peaks olema “nõks” kitsam peast <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Samaaegselt peab minu ideaalkehal olema super-hea koordinatsioon, veelgi parem aeroobne vastupanu igasuguse kestusega koormusele ning tagatipuks ülihea venivus. Lisaks võiksid need lihased isenesest püsida seal sellisel kujul ning keha tervis olla alati hea.

    Egas ma rohkem ei tahagi oma ideaalkehalt… irw

    in reply to: Triits #130807
    eintsius
    Member

    See viimane lingiga antud kava on puhas massiarendamise eesmärgil loodud kava, mitte jõunäitajate suurendamisele keskenduv. Triitsepsil peab olema vähemalt üks harjutus kavas, mis vajab tegemiseks kõrget intensiivsust triitsepsilt(mitte ülejäänud kehalt, nagu kombineeritud harjutustel on tüüpiline). Lisaks tasub teha selliseid harjutusi, kus kätte liikumine ei ole omavahel seotud (ühe käega ploki hajrutused, hantlitega harjutused)

    in reply to: Alkohol #130613
    eintsius
    Member

    Aine nime ei mäleta, kuid seda eritab magu. Justkui oli ensüüm oma olemuselt. Vastutab otseselt alkoholi lagundamise eest. Selle kogus on keskmiselt naistel ca 2x väiksem. Seetõttu jäävad nad kergemini joobesse ning taastuvad kauem alkoholist. Samas selle aine tootlikus on määratud suurel määral geneetikaga.

    in reply to: Pikkus! #130608
    eintsius
    Member

    Ma olen 190cm pikk ja 88kg. 16 olin miski 187…188cm ja 72kg. Ära tunne muret kasvu pärast, kui see üle 195..197cm veel ei küündi. Paari-kolme aasta pärast hakkad meheks muutuma, siis tuleb ka piisavalt laiust juurde.

    in reply to: Triits #130432
    eintsius
    Member

    Prantsuse surumine kõrge intensiivsusega (s.o siis minu jaoks vahemik 5…7). Harjutus on küünaliigeste killer. Enne igat triitsepsi trenni tee tõsine soojendus. Muidu kaugele ei jõua. (Mul omad vitsad juba peksid <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>).

    Lisaks sellele peaks tegema mõnda triitsepsi kõiki päid võrdselt koormavat triitsepsi harjutust. Näiteks kickbackid, althaardega plokialla surumine, köiest kinni hoides ploki alla surumine.

    Triitsepsi arendamiseks on oluline teha vastukaaluks ka küünaliigest kõverdavaid lihaseid (biitsepsit jm) iga trenn, kus teed triitsepsit, sest käevarre lihased ei taha eriti areneda ühepoolselt.

    in reply to: Surumissärkidest … #130039
    eintsius
    Member

    Keeruline teema. Ühest küljest muidugi jah selles mõttes ebaausaks vms seda särgiga surumist ei saa nimetada, et kõik võivad seda kasutada kui on vastav võistlus, see tähendab kõik on võrdsetes tingimustes. Teisest küljest vaadates jällegi nagu päris hästi ei saa aru, et mille jaoks see surumissärgiga surumine reeglitesse sisse viidi. Kui kõik suruksid ilma särgita, siis oleks samuti ju kõik võrdsetes tingimustes ja võistlus oleks aus. Võib ju näitena tuua kõrgus- või kaugushüppe. Et kui viiakse sisse selline reegel, et iga võistleja võib kasutada talla all teatud tugevusega vedrusid, mis võimaldavad tal pool meetrit kõrgemale/kaugemale hüpata, siis selles mõttes probleemi ei ole, et kõik on võrdsetes tingimustes, kõik võivad neid vedrusid kasutada, aga tekib küsimus, milleks üldse sellist veidrat meetodit kasutusele võtta? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Egas surumissärgid vedruna tööta päris. Nende põhimõte on pigem lihaste jõu poolt genereeritava suunamine, mitte ise töö ära tegemine. See tähendab, et surumissärk aitab juba olemasolevat lihasvõimsust efektiivsemalt kasutada, mitte ise juurde lisada.

    in reply to: Surumissärkidest … #129965
    eintsius
    Member

    Njah suht karm pinge siin üleval selle särgi teemal.

    Ma olen arvamusel et surumissärk võimaldab toestada liigeseid ning suunata lihaskiude nii, nagu need naturaalselt ennast ise ei suuda. See tähendab, et ilma särgita ei suuda suruja tegelikult selliseid tulemusi saavutada.

    in reply to: Põhjalikumalt toitumisest #129845
    eintsius
    Member

    Halb rasv = taimerasv (v.a. oliiviõli)

    Hea rasv = Pekk, kalarasv, koor, või, munakollane…

    Ei ole see rasvade maailm nii must-valge midagi. Taimerasvad loetaks ikkagist pigem headeks rasvadeks.

    Rasvu eristatakse nende küllastuse järgi. Põhimõtteliselt võib lugeda, et mida enam töödeldud rasv on, sea rohkem küllastunud see on(seda halvem). Just loomsete rasvade allikates on küllastumnud ravade osakaal suurem. Samas on küllastunud rasvad ka organismile väikestes kogustes kasulikud. Näiteks kolesterool aitab tegelikult hoida rakude tervist ning samas toetab näiteks testosterooni tootmist.

    in reply to: Ei jõua lõuga tõmmata #129702
    eintsius
    Member

    Treenida tasub:

    1.Biitsepsit & muid käevarre lihaseid, mis tegelevad küünarvarre õlavarre suhtes kõverdamisga.

    2.Tagumisi õlalihaseid

    3.Selga

    in reply to: Kätekõverdused #129525
    eintsius
    Member

    Kätekõverduste tegemisele aitab kaasa triitseptsi ning eesmiste õlalihaste hea tase. Ei oska põhjendada miks, kuid enda kogemus näitab, et nii on.

    in reply to: kaalust alla #129318
    eintsius
    Member

    Piisab küll, kuid arvatavasti tekib rutiin = organism harjub ära. Peaksid trenni iga natukese aja tagant varieerima, et tagada orgnaismi üllatamine. Jooksmine on hea vaheldus näiteks.

    in reply to: valu…. #129307
    eintsius
    Member

    Seda juhtub inimestel tihti kukla tagant surumisega alustamisel. Põhjuseks on nõrgad kaelaliahased. Kõige lihtsam viis vältida seda on teha kaelaharjutusi nädal-paar.

    in reply to: väsimus päevatööst #129304
    eintsius
    Member

    Proovi lõunauinakuid ja enne trenni tukastumist. Aitab päris hästi.

Viewing 15 posts - 166 through 180 (of 597 total)