eintsius
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Oskad sa selle kesknärvisüsteemi phkuse kohta veel midagi öelda? Kuna lihas hakkab seeria lõpupoole niiviisi surudes sõna otseses mõttes valutama, kas siis võib aju hakata pikapeale vastu töötama kuidagi?
Hakabki. Hea näide on harjutuse liikumiskiiruse pidurdamine. Enda pealt tean öelda, et kui teen nt surumist maksimumi lähedaste raskustega ning seeriate lõpus panen peale tunduvalt väiksema raskuse, siis esimene seeria on kindlasti samasugune kui varasema suure raskusega. Alles miskist hetkset tuleb õlavöö nn šokiseisundist välja ning lubab hakata kiirmeini liigutama ning asi normaliseerub.
Kaitsereziimi kasutab organism ainult siis, kui tõsine valu on sees (näiteks rebestus, luumurd). Üldiselt väga tugevalt ei mõjuta, kuid kui hakkad ise iga korda selle lihasvalu korral midagi regulaarselt tegema, näiteks aeglustad kordusi, siis võib töesti selline motoorika tekkida. Selle vastu aitab kiirustreening.
Jah, ise treenin ka neid koos. Ja pole kunagi probleemi olnud. Mul isiklikult rinna treening nagu eriti kurna selga. Rohkem jääb tunne, et see kerge soenduse eest seljale. Samas öeldakse ka, et surumine kurna õlga korralikult, kuid mina saan sellest korraliku laksu. Kui teeksin 2 surumise vahelevahele raska õla. Siis enam taastuks ja varsti oleks õlg p……. Nii, et rääkige mida tahate, et sobi jne. Mulle sobib ja veel häst. Rind +selg
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui surumisel väsib õlg täielikult ära, siis on sul õlg alaarenenud rinnalihastega võrreldes. See viitab õla “viimase piiri” peal töötamisele surumisel. Varsti on õlalihaste vigastust oodata…
Võimalik, et oled allergiline mõnele komponendile selles tootes. Mine perearsti juurde ning lase ennast allergoloogi juurde suunata vms.
Sellises vanuses tasub vast panna rõhk oma keharaskustega treeningu tegemisele ning venitamisele. Ma nuputaks talle mingeid koordinatsiooniarendavaid harjutusi üldse teha, mitte raskejõustikku.
Ei lugenud kava otsat-lõpuni läbi, kuna see liiga pikk, kuid torkasid silma järgnevad asjad:
1. Kavades puuduvad ülekehalised kombineeritud harjutused, mis ongi massiarendamise tuumaks: kükk, jõutõmme, tõukamine, rebimine vms. Kangiga kükk peaks sees olema kindlasti. Korra nädalas, või isegi tihedamini peaksid tegema ka mõnda baasharjutust, mis haarab rohkem selga. Näiteks: jõutõmme või kangi rinnale võtmine.
2. Randmete treenimiseks ei piisa pealhaardega kangiga käte kõverdamisest. Välimuse küll saad, kuid randmete tervise huvides peaksid tegema randme sirutusi ning painutusi.
3. Enamus harjutusi eelistad teha masinatel. Üldiselt arendavad vabade raskustega(kang, hantlid jne) treenimine rohkem, sest nendega annab mõistlikkuse piirides mängida kehaga, et ületada mõned surnud punktid, mis takistavad ülejäänud osa harjutusest tegemast õige raskusega.
4. Trenni lõpus aeroobse tegemine põletab välja viimasegi energiaraasu, mida tegelikult organism kasutaks ainult lihaste taastamiseks.
5. See sõltub küll inimesest, kuid üle 2 päeva jutti trenni teha ma ei soovita. Isegi kui sa treenid erinevaid lihaseid neil päevil, ei taastu närvisüsteem ära ning sa ei ole enam võimelihe pingutama nii palju, kui tegelikult võiks. Proovi varieerida trenni vahelist puhkepauside pikkust ning otsi välja see ideaalne intervall, millega taastud ära piisavalt, et vorm ei kao ning väsimust ei teki.
Surumisel, isegi kui lukustad käed, lihas tegelikult ei puhka, vaid on tugeva koormuse all, lihtsalt see koormus on oluliselt väiksem, kui surumisel tekib.
Kindlasti aitab selline treenimismeetod arengule kaasa, sest see aktiveerib kohe seeria alguse kõik lihaskiud õlavöös, mitte nagu tavaliselt – kui põhilised hakkavad väsima, siis alles rakendatakse olemasolevad reservid.
Mina soovitaks eksperimenteerida erinevate kavade ning ka puhkuse-trenni kombinatsioonidega, kuni leiad parima. Ühest vastust su küsimusele ei ole.
Kõige mõistlikum on ise asja uurida, mitte jääda asjatundjate kavadele lootma. Iga inimene vajab tegelikult individuaalset kava parima arengu saavutamiseks. Sel teemal oskab treener aidata korralikult ainult siis kui ta on sind jälginud treenimas mõnda aega. Sealt selguvad su nõrgad küljed, tugevad küljed ning üldine organismi taastumise kiirus jne. Seejärel peab ajapikku, kuid pidevalt kava muutma, jälgides organismi reaktsiooni muutustele. Parim treener on sportlane ise, sest tema teab reeglina kõige paremini, mis tema organismis toimub ning oskab piisavate teadmiste korral sellele reageerida. Niiet hakka aga artikleid ning sellealaseid raamatuid lugema.
Need, mis on ribide peal on saaglihased, neid loetakse seljalihaste alla kuuluvaks. Hea harjutus nende ülestöötamiseks on ületõmbed (pullover).
Valgu üledoos on kolakas neerudesse. Nalja asi ei ole. Muidugi see algab alles vast 300…500g valku/päevas korral(päris täpseid numbreid ei tea).
Ei ole old man ja ka ei saa selleks vist kunagi…Kuid sarnases situatsioonis olen kyll olnud.
1997 oktoober oli mul pimesooleoperatsioon (tysistustega, arstid tegid yhe v2ikese haava asemel pika, et oleks paremini aru saada, mis ja kus…)
kaks n2dalat hiljem v6eti niidid v2lja, samal p2eval vahetasin spordiklubi ja 1998 sygisel olid minu esimesed v6istlused kulturismis.
Mis oli taastumisel t2htis. Liikumine, liikumine ja veel kord liikumine. Kohe sirgu ja liikuma.
Seljasirutaja tegemisega ole natuke ettevaatlik. Algaja kava v2ikeste raskustega. 30 % intensiivsusega valu piirini.
Kuidas üldise liigutamisega lood on, kas peaksin passima kodus või liikuma ringi väljas juba nii varakult?
Sellises vanuses on enamus treenimata poistel numbrid 40…65kg vahel. Ise mäletan põhikoolist, et 80kg surusid ära ainult 2 jõusaalifänni, üks maadleja ning üks riistvõimleja.
Njah, suht raske teema. Võin lohutuseks öelda, et enamus tuttavaid, kes mul on, teavad vähemalt nimepidi hr. Kalmust ja hr. Kiivikat. Enamusele teadaolevaid aktiivseid jalgpallureid võib ka tegelikult ühe käe sõrmedel üles lugeda ning samuti korvpallurid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Vahelduseks võib-olla midagi aitab, kuid kui soov midagi saavutada, siis peaks ikkagist konkreetselt seda tegema, mis on eesmärgiks. Organism kohaneb selle jaoks mille tarvis seda arendatakse. Näiteks kui soov surumises maksimumi parandada, siis peaks üldine suund olema maksimumi lähedaste raskustega treenimine. Muidugi see ei ole nii lihtne, kui tundub
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Vigastuste oht jms tuleb mängu.
