Eestlane112
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Minuga siuke lugu, umbes 5 aastat tagasi jõusaalis istudes, aparaadiga raskusi üles surudes(ehk siis õlapiirgonna treening masinaga) käis õlgadest regulaarselt liigese naks läbi.
See asi lõppes pika väga valuliku perioodiga, edaspidi kui jõusaalis olen hakanud käima muutuvad alati õlad jälle mingi aja pärast valulikuks ning katkestan treeningu.
Huvitaks, et nii loogiliselt lähenedes, mis selle õlaga siis juhtund on, kas kõhre viga, või on miskit seal välja veninud, ära kulunud, miski muu?
Kas sellise püsikahjustuse puhul on abi hobuse jne geelidest?
Praegu käin jõusaalis, põhimõtselt üritan vältida harjutusi, kus õlad liiguvad.
Isegi kui seljalihast ei saa siiski sooviks treenida trapetsit, deltalihast.
Sooviks nõu ravi ja treeningu kohapealt.
Hiljuti oli siin hüppeliigesega palju jama, siis sain teada, et liiges hakkab end ise “õlitama” kui teatavat koormust saab, kuidas võiks seda liigese omadust õla puhul kasutada?(kui see praegusel juhul üldse teemakohane on)
Suhkrus6ltuvus.Valed toitumisharmused. Syyakse harva, korraga liiga palju, mingid x toidukombinatsioonid, mis on raskesti seeditavad (kartul, liha, hapukoor….jne).
Minu maakodu on Puurmanis…sealne kylapood on t2is j6ledat kr2ppi, mida usinasti ostetakse. Leiba ei tehta enam amuuuu…
Ehk siis ka tööstuslikult töötlemata toidust saab end ilusti paksuks süüa.
Aga Aile, mis sa ikka arvad kui proovida vahelduseks metsatoitu, nagu eelvanemad 2milj aastat?
“>Rääkides töötlemata toiduainetest.
Mis siis öelda kaalukale põllumehele, kes oma aidast/põllult laua katab?
Või siis “tugevale maatüdrukule”, kes muuhulgas ka vormikas?
Et siis kaalu langetav inimene peaks toituma töötlemata asjadest?
No ka teoreetiliselt võimalik ju, ei tea aint kas töötab.
Miks mitte vaadata asja evolutsioonist lähtuvalt, Homo sapiens on nö metsatoidu peal olnud 2 miljonit aastat, mis ei ole võrreldavgi mõningate tuhandete aastate põllumajanduse ja karjakasvatusega.
Teooria on ka igati kooskõlas foorumi üldsuhtumisega, et süsivesikutest saadav energia peaks olema väiksem kui rasvadest tulev.
Prantsuse köögist ma ei tea rohkem midagi kui ebameeldiv magus kaste ja pooltoores liha
“>Rikkaliku all ma pidasin siiski silmas suurt kalorisisaldust:
“Toodetakse seda mida inimene tahab, inimene tahab seda, mis on hea, hea on see, kus on palju süsivesikuid/rasva.”
Näiteks enne põllumajandust oli inimesele süsivesikurikkaim toit mari või puuvili.
Ka metslooma liha on oopis midagi muud kui rasvane laudasiga.
Tänapäeva saias on 50kcal(mari/puuvili) asemel üle nelja korra rohkem.
Ma ei pidanud silmas, et seedimisele kuluv energia sõltub toiteaine lahjedusest, pidasin silmas, et ta sõltub kogusest.
Kui toidu kogus on ikka 2 korda suurem siis ikka üldjoontes kulub seedimiseks ka rohkem energiat.
Kui süüa 100g toitu, mis sisaldab 200kcal või 200g toiteväärtusega 100kcal 100 grammi kohta
siis juba paljalt seedimisele kuluv energia suureneb lahjema toidu korral.
Suurama koguse lahjema toidu puhul vs väiksem kogus suurema kaloraaši puhul hoiab täiskõhutunnet pikemalt ja söödaks lõppkokkuvõttes vähem.
Ma usun, et leidub siiski kaasnõustujaid, et kaalu saab reguleerida järgides toiteainete energiasisaldust järgimata koguseid.
Tõsi küll, protsess oleks kindlasti pikaajalisem.
