eesti mees

Sry., esimene osa läks nihu ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Mul plaan järgmine esmaspäev Tallinna ligidalt Vääna- Vitti joosta, peaks tulema 19 km. Äkki tuled ka kampa, koos lõbusam ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Hakkan vaikselt koormust maha võtma, poolik varsti tulemas.

Mis seal sees pidi siis olema?

Asja point on siiski kaloraazis. Naturaalsed mahlad võivad head ja paremat täis olla aga samuti ka suhkrut. Ning see tähendab kaloreid. Vedelik nälja rahuldamiseks suurt midagi aga ei paku. Seega näiteks dieedil olles, kus niigi nälja majandamine on tihtipeale problemaatiline, on kaloririkaste vedelike tarbimine targem väga tagasihoidlik hoida.

Ei pea vältima muidugi aga lihtsalt janu kustutamiseks need mahlad ei sobi, kui terve päeva vajadusi silmas pidada. Kui korralik klaasitäis on 100+ kalorit ning päevas janu kustutamine võib võtta oma 5-10 klaasi, siis noh, arvuta ise eksole. Dieetjookidega ei pea selle pärast muretsema.

Kui ma õieti mäletan siis USA mingi vend kaotas pea aegu vist kõik oma hambad juues seda dieet Pepsit. Muidugi ta jõi ka seda vist 2-3L PÄEVAS ja arvas et ta ka maru kaval 0kcal ja vedeliku vajadus kah täidetud.

Mingist lehest lugesin.

Sul on tarvis minna ehitusmaterjalide poodi. Seinale tuleks osta sellised kandurid ja siis tavalist mustast metallist toru. Kuigi ehituspoed lõikavad toru mõõdu järgi parajaks, tasuks seda osta 10 cm varuga ning koha pealt täpseks saagida-viilida (sest see asi peab jääma väga täpne). Kiire arvutuse järgi lähevad materjalid maksma umbes 7 €, sinna lisanduvad tüüblid, kruvid ja enda aeg. Kui ostad kandurist jämedama toru ja otste kanduritesse mahutamiseks taod otsad lapikuks, siis ei jää ta pöörlema ka.

Eelmises elukohas oli mul selline konstrui ja toimis väga hästi. Kui ma ei eksi, siis ühe otsa sein oli lausa küprokist, kasutasin kipsi tüübleid ja ei juhtunud sellega midagi.

Mul oli UK elades midagi samasugust aint puidust, ei juhtunud ka midagi (kehakaal siis 96 kg). Kuna elasin siis üüri korteris pidin konsulteerima omanikuga aga tal polnud midagi sellise asja vastu. Maksis vist £ 5.

03.juuli 2013

Viimasel ajal on nii palju toimetamist olnud, et mitte ei jõua siin oma tegemistest toksida. Kirjutan täna üle pika aja natuke oma euroopa reisist. Käisime perenaisega ja paari tuttavaga lõuna-Prantsusmaal ühte oma paljudest minibullterjeri kutsikatest uuele omanikule viimas. Esimese hooga sõitsime kohe ilma peatusteta Tartust lõuna-Saksamaale. Järgmisel päeval sealt edasi Prantsusmaale. Selles suhtes, et ei hakka kirjandit kirjutama, vaid toon välja enda jaoks olulisemad momendid:

Kiirteed.

Kuni Poola pealinnani ei olnud midagi märkimisväärset. Siis läks tee korralikuks ning keskmine kiirus oli 150 km tunnis. Korraks sain oma Subarule ka 190 ette, aga ei ole mõtet nii hullult kihutada. Aeg-ajalt kihutasid meist mööda nagu seisvast postist mõned mootorrattad ja erinevad sportautod. Kiiremad poisid vajutasid ilmselt kõvasti üle 250 km tunnis. Poolas, Prantsusmaal ja Itaalias on kiirteed tasulised nagu USA-ki. Suurimad summad teemaksu olid 18 EUR, aga selliseid 1,50 EUR otsasid oli kõige rohkem. Maksta sai kaardiga, samuti sulas. Makseautomaatides oli võimalik maksta ka müntides. Kindlasti sai kiirteid ka vältida, aga kõrvalteedel sõitmiseks oli vaja tugevat GPS-i ning rohkem aega. Oleme ausad, Prantsusmaa kõrvalteedel oli tegelikult väga huvitav viinamarjaistanduste vahel sõita. Viinamarjad ei olnud veel kahjuks valmis.

Prostitutsioon.

Jah, selle teema toon ka eraldi välja. Meie väikeses konnatiigis selle teemaga väga kokku ei puutu, aga lisaks Poola teedel seisvatele üksikutele tütarlastele oli minu jaoks üllatav, et Itaalia linna San Remo kõrvaltänavatel seisid tüdrukud rivis nagu lihapoes. Väikesel teelõigul kus otsisime hotelli, oli kahel pool teed kokku 20 musta ja valget tüdrukut. Osadel oli sutenöör ka läheduses passimas.

Lõhnad.

Kindlasti toon selle teema ka eraldi välja. Kui lõuna-Prantsusmaale satute, siis otsige üles erinevad Prantsuse parfüümitootjad! Täiesti ainulaadsed ja kauapüsivad prantsuse meeste ja naiste 100 ml lõhnad maksavad vaese eestlase jaoks uskumatult vähe- keskmiselt 15 EUR! Karbikujundus on nendel ehk tagasihoidlikum, aga sisu võimsam kui Rootsi-Eesti laevadelt tax-free poodidest saadud masstoodetest. Kui tahate olla erilisemad, siis kindlasti ostke omale parfüümid Prantsusmaalt!

Toidulisandid.

Kurbusega pean tunnistama, et selle reisi ajal nägin ainult ühte toidulisandite kauplust ja see oli ka Poolas. Muidugi Poolakad vajutasid ka korralikult, kus muude lisandite seas hakkasid silma ka erinevad tribulused ning krõbedamat kraami, mida Eestis müüa ei tohi. Kummaline, et selles poes ei olnud toodetel hindasid ja ilmselt oli palju ruumi kauplemiseks. Ühte spordisaali sattusin ka korraks ja see asus suures kaubanduskeskuses ning tekitasin oma punaste GASP pükste ja viisaka tricepsiga kerget elevust kohalike spordisõprade seas. Hea oli, et FAST proteiinibatoonid, PUMP+ ja SHOCK kaasa sai võetud.

Monaco tagasilöök.

Ma olen ikka hullult vägev mees- ma käisin Monacos ja veel kuulsas Monte-Carlo casinos. Sellesse asutusse sisenemiseks kontrolliti põhjalikult dokumente ja samuti oli seal keelatud filmida-pildistada. Ok, käisin vaatasin selle asutuse üle, pettusin ja astusin eesuksest välja treppidele. Minu kõrval olid mingid vähemalt 100 aastased memmed ja siis järsku hakkasid need omavahel sulaselges eesti keeles midagi rääkima. Minu kõrge enesehinnang sai hävitava löögi. Üldiselt armsaid kaasmaalaseid kohtasime veel teisteski riikides. Vene keelt kuulis iga nurga peal.

Prantsusmaa, Marseille

Käisime siis ka kultuurireisi raames selles linnas. Kuuldavasti pidi seal olema suur kuritegevus ja räägitakse hirmsaid lugusid. Sõitsime selle linna keskele ja otsisime võimalust seal ka jalg maha panna ning mõne pildi teha mälestuseks kui äkki ühes tunnelis meie taha suur politsei buss tekkis ning terve kari politseinikke meie masina ümber piirasid. Olin kergel hirmul, et äkki olen seadust rikkunud, aga jäime rahulikuks. Põhimõtteliselt iga ukse juures oli mundrimees ja küsisid minu lubasid ja dokumente ning uurisid, kes me oleme ja miks me sinna tulime? Selgitasime, et turistid ja siis paluti meil järgneda politseibussile, et nad meid linnast välja saaksid toimetada. Erakordselt kummaline olukord. Olen küll öises NY-s jalutanud, küll Chicago mustade linnaosades ekselnud, samuti südaöösel Serbia linna tänavatel, aga sellist asja ei ole veel olnud. Meie seltskonnale jäigi selgusetuks, mis asjaoludel selline tähelepanu. Võimalik, et mundrikandjatel oli rohkem infot ja võib-olla tõesti jälitasid meid mingisugused tumedad jõud, kes jäid oma tegevusega politseikaameratele ette. Politseieskordist tegime ka video ja kui aega rohkem on, siis ehk panen selle üles.

Internet.

Uskumatu, aga tõsi. Ei Prantsusmaal ega ka Itaalias ei ole netti nii vabalt saada nagu meil siin pisikeses konnatiigis. Nutitelefone ei näinud kusagil ning silma võttis märjaks kui nägime suurtes ostukeskustes noori inimesi, kes ei istunud ninapidi mingisuguses pisikeses maailmas nina telefonis kinni, vaid suhtlesid elurõõmsalt eakaaslastega. Sama lugu ka mingis lastelaagris, mida nägime. Mitte ükski põnn ei olnud silmad punnid kuskil nurgas virtuaalmaailmas, vaid jooksid ringi, ajasid üksteist taga ja olid nagu lapsed meie armsal kodumaal ehk veel 15 aastat tagasi. Meie käisime netis McDonaldsites, kus tasuta Wifile juurdepääsuks pidid pea-aegu DNA testi tegema. Ka mõnes hotellis oli net olemas, aga mitte igal pool. Prantsusmaal oli ülisuure kaubanduskeskuse peale ainult 1 mobiiltelefoni firma operaator. Kui juba tagasi tulema hakkasime, siis alles poolas märkasime seltskonda noori mehi, kes meist sõnatult mööda hõljusid ja kõigil olid nutitelefonid ja vist suhtlesid omavahel selle vahendusel. Arvata võib, et see virtuaalhaigus süveneb veel ning varsti ei jõua noored inimesed isegi sõbra matusele, sest nad unustasid ennast telefoni taha. Kurb.

Eks oleks veel pikalt kirjutada, aga peab vahepeal tööd ka tegema. Eile ja täna on mul 2 bodypumpi ning peale reisi võib öelda, et kui sõita autoga päevas maha üle 1000 km, siis see kulutab energiat ilmselt kordades rohkem kui 3-4 bodypumpi. Eile oli kehakaal stabiilselt 83 kg ja see teeb ainult meele rõõmsaks! Panin oma reisist facebookis ka pildialbumi üles. Siin lootsin Fitness rates ka mõne põneva pildi juurde panna, aga millegipärast ei saa sellesse rate keskkonda sisse.

Pidage vastu! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sama oli ka Itaalias kus ma paar aastat tagasi viibisin. Nutitelefon ja internet polnud seal noorte seas eriti populaarne, vähemalt tänaval mitte.