Draw
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Eelmisel aastal treenisin ka poolmaratoniks, sel aastal juba täismaratoniks.
Olen jrx-ga sama meelt, et taastavaks jooksuks korraga 8 km on palju. Tempo peaks olema väga vaikne (arvestades sinu keila poolmaratoni tempot, siis nii 7.30 – 8 min/km ehk), kestvus 30 – 40 minutit. Ja nädalas peaks olema kaks nö kvaliteettrenni, st, mis arendavad sind vajalikus suunas. 1 – pikk jooks rahulikus tempos (arendamaks aeroobset töövõimet) ja 2 – tempokas jooks, arendamaks anaeroobses tsoonis pingutust.
Pikk jooks võiks olla nädalavahetusel, puhanuna.
Tempokas jooks võiks vahetuda näiteks iga kuu: üks kuu fartlek, teine kuu lõigutrenn, kolmas kuu progresseeruv jne. Otsi nende kohta, guugelda, neil on ka eri variatsioone. Sedasi saad mitmekülgsemat treenitust ja trenn ei muutu ka igavaks/rutiinseks.
Kindlasti tee ka edaspidi lihastrenni juurde – see on ka jooksjale vajalik.
Keila poolmaratoni päeval aga oli ju hirumus kuum. Võistlusteks küll mõeldakse eeldatav tempo valmis, kuid see ei pruugi alati sobida, olenevalt kas siis ilmast, tervisest, ületreenitusest vms.
Edukaid kilomeetreid!
Mina mõtlen, et kuna see on tervislik viis maiustamiseks, võiks seda samahästi ka pidulauale serveerida, näiteks tordi näol. Ehk siis teha tavaline küpsise põhi (või + Digestive küpsised). Katteks teeksin valmis selle pudingu, lisaksin sutsu rummiessentsi ja mõnusaid marju, näiteks vaarikaid. Tarretaks selle želatiiniga. Et asjale pidulikkust (ja peo puhul ka rammusust) juurde anda, sulataksin valget šokolaadi ja joonistaksin sellega triibud peale.
Siit foorumist aga peale trenni iiveldusele sa vastust ei saa, sest sa ei anna mitte mingit lisainfot. Põhjusi võib olla palju. Liiga vähe või liiga palju sööki enne trenni, pingutus, harjutused, tehnika. Peale trenni tehtav. Iiveldama saab ajada mitme asjaga.
Ei lootnudki siit sellele vastust leida, lihtsalt kirjeldasin, mis muredega ma koormustestile lähen.
Tänud soovituste eest, ilmselt pöördun siis spordiarsti poole.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minul tekkis samasugune probleem ja lõpuks võtsin ennast kokku ja hakkasin mööd arste käima. Selgus, et tegemist on koormusastmaga. See käib nüüd periooditi – vahest pean tihedamini rohtu hingama, praegu pole jälle pikemat aega vaja läinud.
Kindlasti konsulteeri perearstiga, ta saadab sind siis edasi.
To MoloM:
Tõin välja teooria, mitte ei raiunud mingit arvamust ainuõigena.
Ootasin selle teooria mõistlikku arutlemist/ümberlükkamist, mitte lalinat ja naeruvääristamist.
Kas koolis tõesti tänapäeval enam midagi ei õpetata?
Ei meenu tõesti, et kooliajal öisest söömisest oleks räägitud. Mis seal tänapäeval õpetatakse, ei tea. Sellest artiklist aga samuti midagi öiste protsesside kohta ei leidnud. Jäi kahe silma vahele?
Alati on ju räägitud, et viimane toidukord peaks olema ca 2 – 3 h enne magamaminekut. Ja mina tean seda nii:
Esiteks, kui sööd õhtul paraja kalorikoguse sisse, aga hilisõhtul seda kõike ju ära ei kasuta, ja magades kulutab ka organism kaloreid minimaalselt, siis õhtul sisse õgitu ladestub.
Teiseks, öösel tegeleb organism selliste protsessidega nagu regenereerimine, mitte toidu seedimine (see on päevatöö). Seega õhtul hilja süües ei jõua toitu ära seedida enne magamaminekut ega ei seedita ka öösel. Kujutage ette kui see sama söök jääb ööseks laua peale seisma – kas ta säilib? Aga miks ta peaks sellisel kujul sinu kõhus paremini säilima? Sealt tulevad probleemid nagu organismi mürgistus, mis omakorda tekitab halva vere ja sealt edasi erinevad tervise hädad.
Kuidas sellesse teooriasse suhtute?
Pealegi, kui sa sööd päeva jooksul õigesti ja õhtul ca 2 tundi veel enne magamaminekut lahja söögi, ei tohiks öösel sellist nälga tulla, mis lausa üles ajab.
Osatakse küll ja vägagi kõrgetasemelist nõu. Juba mõnda aega tagasi kirjutasin kaks pikka analüüsi sellest, kuidas ja mida peaksid vastupidavusalade esindajad jõusaalis tegema. ühest vastust sinu küsimusele ei ole, kahtlen, kas üldse keegi täpselt teab, mida ja kui palju vastupidavusalade esindajad peaksid jõusaalis tegema. Loe need artiklid läbi, saad ainet mõtlemiseks.
Neid artikleid ma just eelnevalt olingi lugenud, sealt ka tekkis küsimus, kuna neis artiklites ei ole ühest vastust.
Aga tänan!
Tere,
Ma olen ise ka kunagi treeninud pikamaajooksu ja isegi nüüd teen lühemaid otsi.
Kasutan Paula Radcliffe raamatut How to run. Sees igati põhjalikud treening kavad ja ka piltidega harjutused. Paljud harjutused on superseeriad, nt. Kükkid ja kohe teed takka ühejalaga sääretõuse või siis selga ,nt kas lõuatõmbed või ploki tõmbed rinnale ja kohe takka hantli tõmbed. Peamine eesmärk on muuta lihas vastupidavaks
Kõhtu näiteks teen 3x nädalas ja 4 harjutust .
Mis puutub kordustesse siis enamuses on 2-3seeriat 6-10 korda
Niisiis pooldad lühemaid seeriaid (ja suuremad raskused siis).
Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas sellel teemal ei osata siin tõesti nõu anda? Raske uskuda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Yks asi veel , erinev vajadus trennipäeval ja vabal päeval. Defineeri trennipäev. Viis pluss kolm v6rdub kaheksa ja viis ei v6rdu kolmega. Midagi siin ei klapi…
Trennipäevi on mul nädalas 5: kolmel päeval teen jooksu + jõusaal, 2 päeval ainult jooksu.
Mulle jääb ikka arusaamatuks, kuidas “yhe keskmise päevamenyy” kaloraazi väljaarvutamine aitab systemaatiliselt kaalu alandada.V6i teed nn sooja lihtsalt? Oluline on mida sa sööd mitte mida sa keskmiselt v6ibolla sööd v6i sööks kui kaalu jälgid….if you know what i mean
Edit: sorry my bad , tundub et eesmärk pole kaalu alandada, aga m6te jääb siiski samaks …
Aga kuidas ta siis ei aita? Selliselt on mul arvestus, mida ja kui palju ma söön, kui palju veel on vaja jne. Probleem oligi selles, et kaloraaž täis saaks. Selliselt ma mitte võib-olla ei söö, vaid sööngi. Mõni päev söön lõunaks midagi muud, aga vaatan, et rasvad-valgud-süsivesikud ja kalorid oleksid ikka enam-vähem samas väärtuses.
Nii see aitabki kaalu alandada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidas on targem selliseks jooksuks treenida? Internetis leidub kavasid igasuguseid erinevaid. Ühed on sellised, mille järgi jooksed iga trenn ühes ja samas stiilis, pikenevad ainult läbitavad teepikkused. Mõnedes on aga nädalas erinevad jooksutrennid: üks päev jooksed pikemalt ja rahulikumas tempos, teine päev jooksed intervalle, üks päev teed hoopis kõndi jne. (Ja samuti koormus sujuvalt kasvab.)
Kuidas siis on õigem?
