dr.Zook
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis puutub imendumisse, siis nüüd on minu kord Sind valgustada. Sa oled noor mees ja loomulikult usud tootjate infot, aga võta seda ikka reservatsiooniga.
Hüdrolüüsitud valk on valk, mis on eraldatud hüdrolüüsi teel enamasti piimavadakust, tema koostis on piimavalk. Piimatooteid (kohupiim, kodujuust) vabastatakse rasvast samuti (mitte nii põhjaliku) hüdrolüüsi teel, rasvata piim või kohupiim ei imendu oluliselt kauem kui puhas hüdrolüüsitud valk (kindlasti mitte 2-3 tundi!). Sama munavalguga – üks puhtamaid loodusvalke üldse – imendub tegelikult väga kiirelt (neid valke võib eduliselt kasutada ka ööd katma). Sea- ja loomaliha on tõesti raskeltseeditavad ja imenduvad kauem. Firma jutt on nagu pesupulbri reklaam – võtame “tavalise” toote (mida pole olemas) ja võrdleme selle halvimat tulemust “meie” toote parima tulemusega (mis on loogiliselt nonsenss). Seega ära võta firma infot puhta kullana, nad tahavad raha saada. Ma arvan, et üks hea treener peab oskama sportijale tasakaalustatud ja mitmekülgset infot anda.
Otile: kindlasti minu jutt polnud Sinule juhitud (vastupidi, olen Sinu kommentaare lugenud ja leian, et need on asjalikud, seetõttu olin veits isegi imestunud, et just Sina nii ägedalt reageerisid).
Sellegipoolest jään lihtsuse/odavuse põhimõtte juurde – trenni ajal ongi vaja lihtsüsivesikuid, mille allikatest kõige odavam ja kättesaadavam on suhkur ning sellest minu soovitus siirupijooki tarvitada – igasugustest udupeentest jookidest astronoomiliselt odavam ja sama efektiivne. Sama lugu kiirtoiduga – esimene soovitus peab olema võileib – kohupiim või mingi endatehtud toidukauss (mikrolaineahjud on ju olemas), igatsugu (kõvasti kallimad) sheigid jäävad järele odavate võimaluste ammendudes. Minul pole eelarves sellist ülejääki, mida võiks keregkäeliselt pulbriks teha – Kui mina küsiksin treenerilt, mis on õige ja taskukohane (elik kauatarvitatav) õige toitumine, siis ma ei taha, et ta räägiks mingist hirmkallist jõujoogist ja sheigist, esimene soovitus peab olema tavatoit. Pole teist teed kui õppida õigesti sööma.
Põlv on üks keeruline ja hell liiges ning igatsugu (ka kergemad) vigastused jätavad jälje kogu eluks. Kas see valu ikka püsib? tugevneb jalale toetumisel (või mingi kindla liigutuse tegemisel)? on selgelt kuhugi lokaliseeruv (mitte hajus lihasvalu)? iseloomult terav? raskesti allub valuvaigistitele (paratsetamool, ibuprofeen)? Kui vastad jah, siis on see rohkem vigastuse moodi ning igaks juhuks pöördu arstile (kui oli äsja, siis kasvõi traumapunkti). Ning seda enne järgmist trenni, sa ei taha ju tugevat vigastust saada, et lähed op-ile või üldse järgmistel kuudel poolikult saad trennida.
Igal juhul valu liigeses on ülekoormuse märk ja peaksid koormust mõnevõrra vähendama ning võib-olla oma harjutuse asendit korrigeerima (vaata, et põlved varvastest ettepoole ei liiguks ja põlved püsiksid puusa-labajala joonel).
Vot miks just nemad, pole täpselt teada. Aga üldse söömishaigused on inimestel kes on oma füüsilise kehaga (enamasti alateadlikult) “sõjajalal”. Miks aga hakatakse tervisesportlaseks, ikka tahetakse parem olla kui enne (mitterahulolu kehaga on alateadlikult olemas). See on enamasti on täiesti terve suhtumine, aga mõnikord võib see ülekrutitud saada. Nii et – söömishaiguste riskigrupp langeb osaliselt trennijatega kokku.
Samas võivad just trennijatel range dieedi-perioodidele järgneda täiesti kontrollivabad perioodid, kus kiputakse üle sööma või kartuses liiga vähe sööma – hea algus toitumishaiguse arenemiseks.
Mitte midagi ei juhtu (peale selle et hoiad pisut raha kokku)! Lase järgmine päev oma skeemi järgi edasi.
P.S. Asetage ikka oma trenni- ja söögi-värk oma elu üldisesse konteksti, üle kruttida ennast kah ei maksa. Muidex just jõutrennijad ja aeroobitsejad kalduvad toitumishaigustesse – buliimiasse ja anoreksiasse. Nii et – take it easy!
Ärge olge tühja reklaami ohvrid! Jõutrennis olulist soolade ja elektrolüütide kadu pole, udupeened soolade- ja el.lüütide joogid(gatorade, isotonic jne) jäägu pikaaegse aeroobse pingutuse tegijatele (pikamaajooksjatele). Jõutrennijatele on vaja lihtsat (kraani)vett (trenni ajal ja vahetult pärast seda soovitavalt vähese suhkruga).
Mis puutub peentesse valgujookidesse, siis sama värk – amatöör saab oma valgu piisavalt kiirelt ja kvaliteetselt kätte tavalisest söögist (piima- ja munavalk). Väidetavalt (tootjafirma andmetel!) valgu- ja aminohapete joogid imenduvad pisut kiiremini, aga see on nii pisut, et ühel amatööri jaoks on tavatoitude hinna/efektiivsuse suhe väga hea (ja need on sama “kasulikud”). Kahtlen ka proffide puhul peente jookide põhjendatusesse, neil on probleemiks rohkem valgu üldhulga kompenseerimine kui selline, aga kuna nemad teenivad elatist, siis see nende mure.
Mehed, ärge olge vabatahtlikult rikaste toiduainete kompaniide sponsoriteks! Amatööridele on see kahtlaselt kallis ja mõttetu tegevus.
See valk tuleb KINDLASTI päevakaloraazhi sisse lugeda. Tõesti, trikk selles ongi, et saada rasvavaest valku (et kaloraazh oleks väiksem), suuremad võistlejad-mehed, eriti massitrenni perioodil peaksid kõrvale võtma valgukontsentraate. Amatöör-mittevõistlejale pole see valgukonsentraat nii tähtis (peaks ka tavatoiduga – munavalge, liha, kohupiim – hakkama saama).
Samas! Kaalujälgimine on rehkendatud tavainimesele tavakoormusega, kõvadele trennijatele peaksid normid pisut teised olema. JA! Jõutrennija ei saa vaadata kaalu – lihasega tuleb ju massi juurde ja see ongi taotuslik, rohkem näitab rasvaprotsent ja mõõdulint!
Geen peab ikka väga paigast ära olema, et paksuks teeks. Individuaalsed iseärasused muidugi on – kõhnemad kiire ainevahetusega, jämedamad aeglasemaga, aga kindlasti saavad kõik õige toitumisega paremaks.
Reeglid on üldiselt lihtsad – ära söö rohkem kui füüsiliselt kulutad (umbkaudne ööpäevane kaloraazh = kehakaal kg x 33, õgvenda vastavalt oma iseärasustele), söö rohkelt valku (kehakaal kg x 1,5…2 grammi), jaota toidukaloraazh ühtlaselt üle päeva 5…6 korrale (koguselt rohkem võib süüa hommikul ja trenni ümber), kui tahad rasvast alla võtta: lahuta ööpäevasest üldkaloraazhist ca 300 kcal ja hoia seda, JA pea päevikut.
AGA kõige tähtsam – leia omale toitumise suhtes kogemustega konsultant, sest teisi (tähtsaid) detaile on kõvasti rohkem (sest rohkem küll ma ei viitsi kirjutada). VÕI loe “Muscle & Fitness’i” või ka veebis muud materjali.
Koostistabelid on kättesaadavad igatsugu ingliskeelsetes netilehekülgedes, aga sealsed toidutöötlused (ja -nimed!) on veitse erinevad ja seetõttu võivad erineda meieomadest. Eestikeelsed raamatud on poodides olemas (aga kuidas sa siis tead palju valku tegelikult tarbid??). Kaloraazhi ja koostist ei tuleks mitte kokku arvata “pullipärast” vaid see on tõsisele tegijale kindlasti vajalik, peab pidama pikka aega (või vähemalt enne võistlusi ajal) lausa päevikut! Et kõhu pealt rasva maha saada, on vaja teha aeropsi ja hoida toit kontrolli all (mida on lihtsa “arvamisega” ilmvõimatu teha, kui sul ülisuurt kogemust taga pole).
Trenni järel on ülimalt soovitatav süüa, hakkab ju võitlus taastumise eest ja just sel ajal kasutab lihas aplalt toitaineid (ja läheb vähem varudesse). Trenni ajal ja pärast seda (ca 30 min) jooksul soovitav mingi lihtsate süsivesikute jook (kõlbab ka siirupivesi! ei pea olema udupeen jõujook). Süüa soovitav ühe tunni jooksul pärast trenni – lihtsalt täisväärtuslik toit valguga, kas praad või supp, on maitseasi, kaloraazh ca 300kcal (see on individuaalsem, sõltub trennist ja enda kaalust). Aga shokolaad on vast liiga rasvane (kuigi väikses hulgas pole kah suur katastroof).
