darola

Vaatasin pilte oma kõige esimesest võistlusest. Olin athletic fitnessis ainuke võistleja naiste arvestuses ja ometi olin nii pabinas ja kartsin ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lisan siia pildi , mis iseloomustab hästi seda KUI väga ma alati enne võistlusi pabistan ja endast ei arva ma üldse hästi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Alati ….ALATI kardan, et mis siis saab kui viimaseks jään. Isegi kui olen AINUKE osaleja, oskan liiga palju pabistada.

Enne lõuatõmbeid ( nutma hakkamas vist ??:”>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )

Kevadel jälle lavale ja Princile tõmbame jälle koti pähe! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> No tore oleks…… aga ega Prince ka ei maga.

Mis pikemas perspektiivis siis eesmärgid on spordis ?

Kõigepealt mõtlen kevade peale, kindlasti tahaks jälle EM ile minna. Ja kunagi tahaks mõnel suuremal tiitlivõistlutel ka medalit kaela saada. Tean, et pean veel kõvasti tööd tegema. Vaja lihast kasvatada ja võistlusteks vorm kuivemaks saada. Aga minu jaoks ongi kõige raskem see toitumis pool. Olen ise rumal olnud ja peale võistlusi liiga palju kaalus juurde võtnud ??:”> ja siis on raske jälle seda kõike maha saada.

Tere taas !

Palju õnne Eesti meistritele ja kõikidele teistele tublidele võistlejatele ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ise seekord vaatama ei jõudnud aga pilte vaadates on näha , et nii mõnigi on tohutult arenenud selle lühikese ajaga. Ja muidugi suured õnnesoovid meie fitnessi ja bikiini tüdrukutele , kes MM il käisid ja uskumatult tublid kohad välja võitlesid !

Ise käisin üle pika aja jõusaalis. Natuke nõrk tunne oli, eks tulebki vaikselt jälle pihta hakata. Aga põhimõtteliselt olen terve ja valmis tõsist trenni tegema ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ootan oma FASTi nänni, et saaksin ka korralikult ja regulaarselt toidulisandeid kasutama hakata. Kuna trennid lähevad aina raskemaks ja loodan, et mu uued “abilised” teevad head tööd ja aitavad paremini taastuda rasketest treeningutest. Kui oma lisandid kätte saan , siis näitan teile ka ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Käisin Salu Jaani jõusaalis, kes kohe mainis ära , et olen Hispaanias hea toidu peal olnud kui mind nägi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

Täna treenisin jalga ja õlga. Taaviga läbi räägitud plaanis kükki ei olnud , aga kuna jalapressi seal saalis ei olnud, siis tegin oma lemmik harjutust ( kükki ) selle asemel – 40kg *10; 60*8; 70*8; 80*6; 80*8; 80*8 ) .

Pärast jõusaali tegin väikse sörgi – mönus lõdvestus.

Hommikul aga käisin õe tütardega metsas “hullamas” ja lisan mõned pildid siia ka.

Kusjuures ma just sirvingi siin vanu pilte , kus veel jooksja olin ja jõusaali veel jalgagi polnud tõstnud. Panen siia ka siis võrdluseks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kuna praegu haige ja istun kodus, siis kirjutan oma suvest Hispaanias.

Olen peale EM i Hispaanias trenni teinud selle mõttega , et kevadeks rohkem liha kerel oleks. Treenisin jõusaalis, kus käis ka Dorian Yates oma naise Gal´iga Dorian Yates tuli jõusaalis end mulle tutvustama ( teadsin hästi kes ta on ) ning uuris miks ma kätel käin ulatades mulle valmis segatud Dorian Yates Nutrition´i mingi rohelist värvi trennieelse joogi. Ütles, et peaksin seda enne trenni võtma , et ta on mind jälginud ja ma treenin „freaking hard“ ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Noh eks ma „veiderdasin „ seal jah Taavi Truija õpilane nagu ma olen ( pulli tuleb teha , et huvitav oleks ).

Jõusaal oli täitsa okei , kõik vajalik oli olemas aga kuum kuum kuum. Higistasin iga trenn nii palju , et mõnikord vahetasin poole trenni peal särgi ära . Trenni tegin üksi. Ühel korral lamades surumist tehes oli vaja kedagi julgestama. Palusin üht noormeest appi aga ta abistas mind nii, et tegi ise kogu töö ära. Pärast seda ma enam ei tahtnud suvalisi poisse paluda ja millegipärast polnud asjalikke tegelasi siis saalis kui ma abi vajasin . Vahest oligi nii, et ei julgenud suuremate raskustega teha. Küki puhul on üldse nii, et julgen vist ainult treeneriga koos suurte (80-100 kg) raskustega kükkida (üksi kükkisin seal 75 kg kaheksa korduselisi seeriaid). Väiksed hispaania mehed käisid aegajalt juttu tegemas ja üks neist tahtis isegi mu biitsepsit katsuda imestas , et ma nii tugev. Natuke oli naljakas , et inimesed seal niimoodi vaatasid ja imestasid.

Jõusaal oli kodust 40 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Mõnikord läksin ja tulin jooksuga. Töötasin india restoranis (iga päev). Käisingi päeval trennis ja siis tööle . See suvi oli toitumise poole pealt kõik väga valesti. Maiustasin palju ja tihti söin öösel peale tööd rasket india toitu.

Suve jooksul tekkis vigastuste tõttu ka paar pausi trennist. Ei midagi tõsist aga tuli veidi hoogu maha võtta. Oli tore ja soe suvi aga loodan, et peale haigust saan korralikult trennidega jätkata ja haigusepoisse enam kallale ei lase.