daman
Forum Replies Created
-
Postitused
-
17 aastane on laps, öelge mis tahate. Ise saate vanemaks, taipate sama.
Edasi, kava on iseenesest okei, 50min sörkjooksu 4x nädalas ei tohiks kedagi tappa. Jälgida tuleks ainutl seda, et liigesed vastu peaksid, ja et ei oleks mingeid muid valusid.
Garmini kelladele pole jalaandurit vaja, kuna GPS on kella sees.
Ja tasub muretseda kasutatuna, siis pole vaja hingehinda maksta. Oma 305 sain koos pulsivööga 2100 krooni eest.
http://www.runnersweb.com/running/ncm_1978.html
Maratonijutu jätkuks.
Aga teemasse:
Kas mehed trenni teevad? Teevad. Võistlevad? Võistlevad. Siis on sport küll. Ilma treenimata võistluste läbi ei löö ja kui lööb, siis on tegemist kõrgemat sorti korruptsiooniga.
Pole siin mingit raketiteadust, ebaloomulikud lihased, sarnaste meeste subjektiivne hindamine jms. ei puutu asjasse. Samas ma malet/kabet spordiks ei pea, füüsise osakaal liialt väike. Selliste alade jaoks peaks mingi muu nimetuse välja mõtlema.
Ilmselt treenib võhma aeroobse, intensiivse treeninguga aga oskate ehk veel midagi soovitada, kuidas oleks efektiivne?Aladena oleks näiteks valida drenazöörid, ratas, ujumine, squash, jooksmine, poksikoti toksimine
Näiteks drenazööril miukse treeningprogrammi peaks valima?
Tee neid kolme, siis näed kuidas võhma tuleb, teed pühendumusega ja varsti oled masin valmis.
Kusjuures lonkida ongi vaja. Maraton nõuab nii palju baasvastupidavust, et 85-90% trennist peaks olema lihtsalt rahulik jooks (kui liigesed väsivad, asenda ratta või ujumisega või rullimisega mõni treening)
Põhiülesehitus maratoni (ja üldse kestvusspordi) jaoks ongi:
1) Baas
2) Ettevalmistus
3) Võistlus
Baasi ajal on KOGU töö rahulik. Mõned jooksud pikemad, mõned lühemad, lihtsalt laod põhja.
Ettevalmistusperioodil hakkavad tulema sisse tempojooksud (max 1h), pikemad lõigud (400m-2km), kuid ka siiski max 2-3 lõigutrenni trenni nädalas. Kindlasti on vaja teha üks pikk jooks, mis siis võiks minna kuni 32km pikkuseks (rohkem pole vaja, treeningutel on kumulatiivne mõju ja väga pikad jooksud raskendavad taastumist)
Võistlusperioodil lihvitakse teravust ja lisatakse kiiruseid. Lõigud pikkusega 100-400m, tempojooksud eesmärgi kiirusel, pikemad lõigud 5km tempoga
Siiski täpsustan, et lõigutreeningudki koosnevad 70% ulatuses rahulikust tempost, ülejäänud on siis intensiivne.
http://www.runnersworld.com on päris hea koht kust alustada
Lugesin ja imestasin. Imestasin veel ja lugesin edasi.
Lõppjäreldus: FrodoB arvates on emotsioonide näitamine ebasportlik käitumine. Lisaks on 2m enne finišijoont hoo lõdvemaks laskmine ebasportlik käitumine.
Selle loogika järgi on praktiliselt kõik 200m, 400m, 800m, 1500m, 3000m, 5000m, 10000m jooksjad ebasportlikult käituvad “pärdikud”. Ja oo õudust kui maratonijooksja peaks laskma viimasel 100m tempo alla, hoolimata tõsiasjast et konkurent on 2min kaugusel. Milline sigadus!
Nõustun veel mõne eelkõnelejaga, et FrodoB postides kõlab pehmelt öeldes üleolekut ja “mina-ja-maailm” temaatikat. Suht masendav tegelikult. Intellektuaal. Bah.
Bolt on tõesti imemees – jäi mulje, et seekord ta vähemalt pingutas lõpuni. Arvan, et ka tal hakkab piir ette vaikselt tulema. Ei usu, et alla 9.50 aega saab. Gayst on kahju, jääda 9.71-ga teiseks on väga vastik. Jään huviga 200m jookse ootama. Usun, et ka seal teeb Bolt uue rekordi. Kui ta jälle kolmikduubli teeb, siis järgmisel aastal võiks ta proovida rohkem 400m jooksu.Allpool on link ja väike artikkel meie naiskõrgushüppaja kohta. Suu jäi lahti selle jõusaali osa pealt. Arvan, et seal on mingi viga. Ei taha uskuda, et ta surub 100 kg rinnalt – vähemalt endale jäi selline mulje
Ma ise arvan et pigem jalapress/kükk kui rinnalt 100kg
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oleneb treenitusest – kui puhtalt jõusaali pealt lähed tegema 10 ala, siis ei saa rääkida (minu puhul) vastupidavusest. Ma ei ole enda pärast sugugi mitte mures, kuid 1 päevaga teha 10 ala, mis sest, et staadionil – tee proovi! Ka treenitule on see paras katsumus … Ja ka vanus seab siin omad piirid … Lisaks veel ka traumeeritud põlve – ja hüppeliigesed, mis kogu seda kompotti kaunistavad
“>Ma ei üritanud su saavutust maha teha, ma olen ise kümnevõistlust teinud ikka korduvalt, on küll raske ala ja eriti pagana raske on järgmise hommiku tõkkejooks. Ega seda ilmaasjata kuninglikuks alaks ei nimetata.
Ma lihtsalt üritasin näidata, et ka rasked mehed teevad raskeid alasid, kusjuures ma olin ikka päris üllatunud et Hendrik ajalimiiti mahtus. Tõsine respekt mehele.
Rasked mehed rasket ala tegemas: näiteks 8. augustil tegi Hendrik Agur läbi pühajärve triatloni 1,9km ujumist, 90km ratast raskel rajal ja 21km jooksu veel raskemal rajal. Mis teeb asja eriti tähelepanuväärseks, mees on 125 kilone.
Nii et need kes 110kg pealt 1500m ei suuda STAADIONIL läbida, peaks küll natuke mures olema.
Igaüks on mingil tasemel egoist. See arusaam inimesel kas tuleb või ei tule, mingit kunstlikku viisi kedagi sellest aru saama panna pole olemas.
Juhtumisi paraku ei saa näiteks tuua, sellised inimesed on ebahuvitavad ning ei jää meelde.
Aminohapped ei asenda süsivesikuid ju. Jah, glutamiin ikasutatakse mingil määral veresuhkru taseme kontrollimiseks, aga glükogeeni sellest küll ei tehta. Selleks ikka süsivesikut vaja.
Okei, kaalu vähendada soovitavad inimesed on pisut teinme teema, aga peale trenni võiks ikka trennis kulutatud natukenegi taastada.
