Skip to main content

daman

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 76 through 90 (of 448 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Küsimus jooksmise kohta #271311
    daman
    Member

    Oled õnnega koos kui sul on kuskil tõuse ja langusi joosta! Eestis, eriti põhja pool, sellist võimalust palj ujust ei ole.

    Tõusudel kõndimine, lubatud, loomulikult, küll mõne aja möödudes jõuad sealt ka üles joosta. Tegelikult on oluline aspekt just pulsil, kui sul on pulss kõndides sama (tõusul näiteks) mis lauskmaal joostes, siis südame- ja veresoonkond saavad täpselt sama koormuse mis pidevalt joostes.

    Languste jooksmine paneb ülekoormuse liigestele, aga kui seda mõõdukalt ja hea tehnikaga teha, on lõpptulemus see, et arenevad kõõlused sidemed ja stabiliseerivad lihased.

    Kokkuvõtteks: künklik maapind arendab oluliselt rohkem kui sile maapind. Jookse mõnuga. Raskeid tõuse võta kõndides, kergeid joostes, allamäge joostes lase gravitatsioonil tööd teha, st. samm pikaks ja mõnusalt hooga alla!

    in reply to: Jalgratas #270580
    daman
    Member

    Käiguvagetajal ja käiguvahetajal on ikka kardinaalne vahe. Proovi Altusega jõu pealt või tõusu võttes käiku vahetada, ning siis proovi sama tegevust XT pealt. Tunned ise miks XT mitu korda kallim on.

    Samas on kõige olulisemad komponendid ratta juures raam aj jooksud, kõik muu on lihtsastui vahetatav ja oluliselt väiksema tähtsusega. Muidugi loeb ka mees sadulas <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    daman
    Member

    Tundub integreeritud sadulapost olevat, aga vbolla ma eksin. Pilt nõnna väike.

    daman
    Member

    Väga hea kiirus, kui üksi sõidad. Grupis on jupp maad lihtsam. Edu igal juhul.

    in reply to: jooskmine, käevars, biitseptid, triitseptid, keharaskus #254594
    daman
    Member

    Jooksu kiirust arendab kõige paremini sprint. 10x 50m MAX, 4-6x 100m MAX, 30m lõigud mäkke, maks kiirusel. Ma eeldan et sa ei soovi pikamaajooksjaks saada.

    in reply to: jooks #190980
    daman
    Member

    Ideeliselt on olemas erinevat sorti jookse:

    1) Pikad rahulikud (1,5-2 h)

    Rahulikud jookse tõesti rahulikult ilma kiirenbdusteta, kiiremate lõikude jaoks on omad jooksud.

    2) Tempokrossid (10min sooja + Xkm tempot + 10min rahulikult)

    Tempokrosside kiirused vali oma võistlusdistantsi järgi. 3000m jaoks soovitaks joosta kiirusega umbes 10sek aeglasemalt kilomeetri kohta, kui sa suuteline oled. Näiteks, kui sa joosked 3000m 15 minutiga, siis tee üks tempokross tempoga 5:10 /km ja pikkusega 3-4km.

    3) Lõigutrennid (10min sooja + X korda Ym + 10min rahulikult)

    Lõigud võivad varieeruda ja olla näiteks 2 x 1000m tugevat tempot, 4x 200m maksimaalse kiirusega, 4x 800m tempot jne.

    4) Fartlek (Ühtlane jooks, kuhu lisad tunde jörgi kiiremaid sektsioone, a.la. tugevamalt järgmise tänavapostini, maksimaalse kiirusega selle kurvini, ehk mängi kiirusega)

    5) Taastav jooks (20min väga rahulikus tempos, venitused peale)

    Harjuta 4-5 korda nädalas, püüa teha vähemalt 1 pikk, 1 tempokross/lõigutrenn/fartlek (kui vorm paraneb, tee seda tüüpi trenne 2x nädalas), ja 2 taastavat jooksuotsa. Taastavad tee järgmisel päeval peale pikka või tempotrenni. Kangetele jalgadele on hea, kui neid natuke liigutada. Niipalju siiski palun kainet mõistust, et liigesevalu või tugeva lihasvalu korral jäta rahuliku südamega trenn vahele ja esimene trenn, kui lihasvalu joosta laseb, olgu taastav jooks.

    Edu jooksul

    in reply to: Küsimus jooksujalatsite kohta #203728
    daman
    Member

    Pole olemas vale pinnast, on vale jalanõu.

    Üldiselt vaja kondlaks teha, mis jalatüübiga tegu, edasi hakkad tosse vaatama. Ja mitte hinna või värvi järgi vaid selle järgi, mis su jalale sobivad.

    Lihtne reegel: Kui su vanad jooksutossud on kulunud VÄLISKÜLJEST (kanna pealt vaatad), vajad PEHMEID (cushioned, neutral) jalanõusid. Kui kulunud SISEKÜLJEST, vajad jalavõlvi toetavaid (supporting) tosse. Erinevatelt tootajtelt valik suur, vali tootja selle järgi, mis liist su jalle kõige rohkem sobib.

    Üks asi siiski on, mida võid vaadata, joostes ükskõik mis pinnasel, tee ei tohiks olla viltu (a.la. piki mäenõlva joostes), selline asi võib küll jalad ära lõhkuda. Lisaks pead arvestama, et tossu eluiga on 1000-1200km maksimaalselt, üle selle kaotavad tossud kiiresti oma põrutusi vähendavad omadused.

    Ja lisaks tavalisele jooksmisele, oleks suurepärane, kui saaksid joosta PALJAJALU, korra nädalas, muruplatsil (staadion näiteks), kilomeeter poolteist vast ja päka peal. See on kõige loomulikum jooksuasend ning tugevdab jalavõlvi ja sääri.

    in reply to: Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss #242323
    daman
    Member

    Kasutaja ROtter, kas te oma lingikogu ei tahaks välja jagada?

    in reply to: Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss #242475
    daman
    Member

    Kasutaks natuke teemat ära ja küsik rahuoleku pulsi kohta. Olen siin enda rahuoleku pulsiks mõõtnud üsna tihti u 40 l/min (madalaim 37). Mida see tähendab??? Olen lugenud, et tippsportlastel selline näit täiesti norm ja ok. Aga tervisesportlasel?

    Võib olla on sul väga hea treenitus. Võib olla on sul kilpnäärmega midagi nässus. Ise suht hea treenitusega tervisesportlane, pulss rahulolekus kuskil 47-48.

    in reply to: Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss #247764
    daman
    Member

    Rusikareegel sellistel keskpikkadel (10-12km) jooksuvõistlustel on, et 1. pool olgu aeglasem kui teine pool, ehk tunde järgi, hoia pisut reservi esimesed 6km. Kui peale seda tunned, et nüüd võiks hakata kiirust lisama, anna minna. Kui ei ole sellist tunnet, siis liigu lihtsalt nii kähku kui enesetunne võimaldab. Ja võistluste ajaks jäta pulsikell koju. Tõsiselt. See ei anna sulle midagi ja võib sind eksitada, võistlused on see koht, kus peaks enesetunnet jälgima.

    Oluline on alguses mitte teiste pealesurutud tempoga kaasa minna, vaid leida endale see tempo, mida hoides, oled finišijoonel ikka täiesti katki ja endast kõik andnud.

    Enda näitel 2009 Tallinna sügisjooksul, siis esimesed 10km hoidsin tagasi, ja viimasel 11km peal tuli oioi kui palju inimesi, selg ees, vastu just sellepärast, et nende tempo hakkas langema ja minu oma mitte.

    in reply to: Pulsivöö geel? #265064
    daman
    Member

    Pisut odavam lahnedus: sülg. Tõmba aga keelega üle klemmide ja püsib oluliselt kauem kui vesi.

    Geeli nägin küll kuskil poes, aga see sind paraku ei aita.

    in reply to: Mis vahe nendel kahel jooksustiilil? #264945
    daman
    Member

    1) Pea ei tohiks üles alla üldse liikuda.

    2) Käed peavad liikuma mõõdukalt, ülakeha samamoodi, ilus käe nurk oleks 90 kraadi ja ranne ei tohiks (sörgil vähemalt) vöökohast tahapoole liikuda.

    3) Olulisem on sammu tihedus, kusjuures sammu pikkust suurendades suureneb kiirus. Õige oleks asetada esimene jalg otse enda alla (mitte ette!) täistallale ja sealt kerida üle varvaste, tõugates ka päkaga.

    Paljud inimesed teevadki selle vea, et panevad jala kaugele ette ja esimese asjana puutub maad kand. Loogiline, et kogu keha raskuse saavad sel juhul põlved ja pole midagi imestada kui hiljem üldse joosta ei saa. Ikka esmase löögi võtab vastu päkk ja seejärel põlv/puus.

    Kusjuures kõige loomulikuma jooksutehnika saab kätte, kui joosta paljajalu kõvemal pinnasel. Instinktiivselt hakkab inimene jooksma üle päka ja jalga otse enda alla panema.

    in reply to: Pullid pildid netist #264551
    daman
    Member
    in reply to: Tunnen huvi #259712
    daman
    Member

    Minu arvamus: ära mõtle üle. Tee trenni edasi ja naudi seda, suvaliste inimeste arvamus on ebaoluline, liiatigi on kõigil oma nägemus.

    in reply to: Põiepõletik #256542
    daman
    Member

    Antibiootikumikuuril olles on mõistlik tõesti puhata ja peale kuur lõppu kergelt tagasi tulla.

Viewing 15 posts - 76 through 90 (of 448 total)