daman

Kusjuures ta on mõni kord ka lihtsalt puidust käepidemed ümber kruvinud kangidele. Mitte mingeid sangu vaid et kangi paksemaks teha, puitjubinate koha pealt võib kangi läbimõõt olla 7-8cm. Sõrmedega igatahes ümbert ei haara.

Ka kangiveeretust olen ma ise näinud, aga ma mõtlesin et ta lihtsalt veeretab teise kohta seda et tõstma hakata, seda et see spets harjutus on, ei osanud kahtlustada.

Tooksin ka siinkohal ära mõned huvipakkuvamad harjutused, mida ma olen jõusaalis näinud.Kõik need pärinevad ühe ülekaalulise, lühemat kasvu mehe repertuaarist, kes käib jõusaalis sokkis, kunagi aeroobset ei tee, masinaid ei kasuta, sööb peale trenni hapukapsast ja kannab jõusaalis alati akutrelli kaasas.

1.Maas kangi veeretamine – kangil on peal ~200kg ja siis veeretab seda mööda maad

2.Võllitõsted – kangil on mõlemas otsas raskused ja siis kergitab maast ühte otsa

3.Kaelatõsted – lamab selili pingil, seob jalgratta sisekummiga hantli pea külge, hakkab pead tõstma ja langetama

4.Õlakehitused ühe jala peal – nimi ütleb kõik

5.Mun*i mängimine – kinnitab kangide külge lisakäepidemeid kasutades oma akutrelli

Need, kes treenivad TTÜ spordihoone jõusaalis, peaksid olema temaga tuttavad.Viimased paar kuud pole teda õnneks seal näha olnud, alati kui ta sisse tuli, pidin ma aeroobse pooleli jätma ja kükipuuri juurde jooksma, sest muidu oleks ta ise seal kaks tundi oma kangiveeretamist teinud.

Kurat, ma olen näinud teda seal! Kas ta mitte oma akutrelliga ei kruvi kangidele puitkonstruktsioone ümber? Mingi kord tegin rinda ja vaatsin samal ajal, kuidas ta kangile mingit puitmonstrumit ümber ehitas. Kogu kraam (akutrell, kruvid, puitjubinad) olid ilusti spordikotiga kaasas.

Liiga madala kilpnäärme hormooni korral on ainevahetus aeglane ja ka pulss on uskumatult madal. Olen ise autoimmuunse kilpnäärme alatalitluse omanik ja võin öelda et enne hormoonide võtmist oli hommikune pulss 35 löögi kanti (nüüd on normaliseerunud ja 43 peal), ka ülemine piir on tõusnud +15 pügalat.

Pigem on kilpnäärme hormoone liiga palju või ei ole asi üleüldse selles.

Loomulikult võid kui tase on vastav. Su enda pakutud kava peaks töötama küll, samas kui sa soovid arenbdad keskdistantse, peaksid keskenduma just nende distantside jooksmisele.

Näiteks:

1) 2km soojendus ja 4x400m 90% oma maksimaalsest 400m ajast + 4x200m maksimumkiirusel (puhkepausid 2 korda pikemad kui jooksuajad, näiteks kui 400m läbid 70sekundiga, siis puhka 140 sekundit)

2) 1km soojendus ja 3x1000m 80% oma 1000m jooksuajast

3) 1km soojendust ja 10x200m 1000m tempoga

Võid ka proovida igasugu muid toredaid intervalle, oluline on protsessi nautida ja teha oma treening huvitavaks. Pea meeles, et kui tõesti ei suuda ennast sundida mõni päev intervalle tegema, sörgi niisama või sõida ratast.

Hmm, kompleksharjutused kettaheites avitavad. Omal ajal kergejõustikku tehes tegime tõukamist ja rebimist.

Tegin kümnevõistlust, 16aastaselt viskasin 800g oda 47m ja ketast (2kg) 32m. 1,5kg ketas lendas 40m peale, 1kg ei mäleta.

Eks sa proovi suurte tugevate jalgadega pikka maad joosta ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vaata kui kiiresti nad ära väsivad.

Olen proovinud. Tühjagi nad väsivad, harjutamise asi ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks see suur aeroobne paneb muidugi kuskilt maalt jalgade kasvamisele käe ette, aga üldiselt peavad nad paremini vastu kui siis, mil nad makaronid olid.

Kõik, mida sa hetkel kirjeldasid arendabki jooks ise. Kükk siin mängi küll mingit erilist rollei ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seda kindlasti, aga ma nägin olulist arengut nimetatud nüanssides sel kevadel ning ainuke vahe eelmiste talvedega oli see, et sel talvel tegin lisaks jooksule ka rasket kangitrenni.