daman
Forum Replies Created
-
Postitused
-
60km on päris korralik ots juba, aga samas mitte midagi üle jõu käivat. Jook kaasa ja mine tee ära. njah, vaatan kelalaega, ilmselt tehtud juba
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mister wenomile, 50km 1:30 ära kütta onpäris korralik trenn juba ka maanteratta ja hea teega (>33km/h). Seda 2x päevas teha ja sama tempoga, peale tööd. Mnjaa. Tõesti kõva mees oled. Suure tõenäosusega figureerid eesti rattaedetabelis 10 parima piirimail, on mul õigus?
Rattakingad muuseas samad, kui liiga kõvasti kinni, hakkavad tallad valutama.
Aga uisutamisega, mäletan et oli täpselt sama probleem. Jalad harjuvad ära samas mõne aja pärast. Kui ei harju, on saabas liiga väike: kitsas või lühike või mõlemat.
Nalja teete või? Chuck roundhousekickib Termikale niimoodi et see ei saa arugi muud kui “System Error” ja variseb elutult kokku. Lugege ise:
Selline tore film nagu Jadesoturi.
Seal seletati armumist ja armastust umbes nii. Armumine on lihtsalt biokeemiline reaktsioon, mis tavaolukorras tekitab stressi, ihaldatud inimesejuuresolekul see “stress” aga muutub meeldivaks ning seda kogetakse armumisena. Kehal on võime stressoritega harjuda, seega mõne aja jooksul “stress” (armumine) kaob ning järgi jääb sõltuvus inimesest, kellesse oldi armunud. Sellele sõltuvusele ongi antund eraldi sõna “armastus”.
Vot nii. Jube steriilne definitsioon.
Eriti kui vähemalt 200kg-ga samal ajal kükki teed” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jajah, VÄHEMALT 200kg. Muidugi kui asi päädib sellega, et su ihaldatud subjekt sulle suuhst suhu hingamist teeb, siis..
Soovitav ikk ILMA aluspesuta. Hõõrdumisel on muidugi kaalufaktor ka oluline, endal oli alguses kints pekkis, siis hõõrus rohkem kokku. Pekk sulas, lihas kasvas asemele, vahepeal oli hea, nüüd hõõrub jälle. Ananb pikematel otstel tunda.
Samas on lahendus üllatavalt lihtne. Vaseliin. Tõsiselt ka, kintsude siseküljed lööd vaseliiniga läikima ja ei mingit hõõrdumist. Kui meestel on teated, ee.. ihuliikmega probleeme, siis võib ka, vabandage väga, kotid vaselliniga sisse hõõruda.
Aktivist, kuhu romantika jääb, ah? Nii külamlt ja kalkuleerivalt kohe…
Heale suhtele on hea algus, kui vastaspool esimesel kohtumisel põlved nõrgaks võtab.
Aga miks mitte joosta _ilma_ raskuseta ja hiljem, peale joosku, teha jalgadele jõuaharjutusi peale. Säästad liigeseid ja tulemus on sama.
See mis me tegema lähme on tegelikult 0,5xIM. Pikim siiani tehtuid om 10xIM, ehk siis 38km ujumist 1800km ratast ja 420km jooksu. Maailmarekord on NAISE käes muuseas.
Jooks peale ratast on muidugi teine sport võrreldes tavajooksuga, alguses on jalad “pehmed”, ujuvad, hiljem läheb normaalseks kätte ära jälle. Peale pikemat pingutust võtab see mõnikord minutit 10 aega. Üldse on pool-raudmehel see imelik fenomen, et jooksu algus on raske, siis läheb kergeks ja siis läheb valusaks. Ja siis läheb väga valusaks. Ja siis saab läbi.
Ujumisega on see teema, et ma läksin ujumistreeneri juurde ja juba kahe korraga tegi ta sellist imet, et mu ujumine paranes 20 sekundit saja meetri peale, kusjuures füüsiliselt läks KERGEMAKS. Puhas tehnikasport ma ütlen.
Ain on jah väga tegija, mul on au teda heaks tuttavaks nimetada, oleme päris palju vestelnud triatlonist, mõnedki näpunäited tema käest saanud. Väga sõbralik ja väga muhe tüüp.
JA parim raamat on ikkagi “Triathletes Traoining Bible” by Joe Friel. See on kohustuslik kirjandus.
Mis jutt? Rattaga muidugi. Tee selle 7km jooksul näiteks 2xMAX, aja pulss nö. punasesse, siis taastu ja korda. Intervalltreening missugune ja pärast palgitõstmist veere rahulikult koju.
Muuseas, seal Ilmarise palkide juures on ka palju singleid (kitsas rada, üles alla, juurikate vahel), mis sealt harjutusplatsist kestab kuni Kruuda majani välja. VÄGA mõnus on, proovi ära.
Täispikk ka minul plaanis, seda siis suure tõenäosusega 2010 sügisel Ilmselt IM Barcelona. kuigi praegu, peale 100km ratatotsaöt tulemist ei kujuta küll ette, et võiks veel 80km sõita ja peale seda maratoni jooksma minna. Ehk treening muudab ses suhtes miskit?
Pühajärvele lähen tegelikult aega püüdam, aga nii pika võistluse puhul on ennustada keeruline. Nagu öeldud, läheb korra kumm või saad omale krambi ja võid oma ajale halvemal juhul tunni juurde liita. Maantekas on mul juba märtsist välja tassitud, hetkel umbes 700km kuus tuleb. Nüüd on trennid ka intensiivsemaks läinud, loodetavasti pean Augustini vastu ja ehk saan oma ideaalaja ka tehtud.
Kusjuures, jooskust, suure osa oma vormile olengi tänu pikamaajooskule saavutanud. St. jooks on aidanud kõvasti mu rattatulemustele ja nii imelik kui see pole, ka ujumisele. Kuigi viimane tehnikasport, on jooksust saadud võhmast palju kasu.
